Eesti keele- ja kultuuri klubid alustavad tegevustega juba detsembris
Novembris toimub Mektory`s esimene ristmeedia hackaton ja audiovisuaalmeedia arenguseminar
MISA korraldab rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajatele täiendkoolituse
Projektlaagrid aitavad vähendada venekeelsete noorte keelebarjääri
Armeenia pühapäevakooli õpilased said õppereisilt indu uueks kooliaastaks
Eesti keele- ja kultuuri klubid alustavad tegevustega juba detsembris
Alates detsembrist hakkab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) korraldama klubide abiga keelelist ja kultuurilist kümblust Eestis elavatele eesti keelt emakeelena mittekõnelevatele vähelõimunud püsielanikele. Keele- ja kultuuriklubid on mõeldud eelkõige neile, kes oskavad eesti keelt vähemalt B1-tasemel ning kes tahavad oma suhtluskeelt parandada või keeletaset hoida.
„Keele ja kultuuri kümbluse klubid on mõeldud neile, kelle emakeel ei ole eesti keel ja kes soovivad tundma õppida eesti kultuuri eripära ja vajavad praktilist tuge ja innustust eesti keeles rääkimiseks. Klubi kohtumistele kaasatakse eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesi, kes saavad keele õppijaid erinevate teemade ja tegevuste juures abistada – tutvustada antud teemaga seotud sõnavara, enam kasutatavaid väljendeid ja lauseid,“ selgitas MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht Jana Tondi. Klubi on ka koht, kus eesti keeles rääkimist, kuulamist ja kirjutamist harjutatakse läbi huvitavate, eluliste ja kultuuriga haakuvate teemade. „Klubitegevus ei ole päris keeletund ega –kursus, vaid need kohtumised on suunatud vabale suhtlemisele, ühiskonnas aktuaalsete teemade aruteludele ning huvitavate kultuurisündmuste külastuskogemuse ja info jagamisele. Lisaks tavapärasele nn klassiruumis kohtumisele, külastavad klubide liikmed ka erinevaid kultuurisündmusi ja üritusi,“ lisas Tondi.
Eesti keele ja kultuuri klubi liikmeks saavad esmajärjekorras selle aasta suvel MISA kodulehe kaudu B2-taseme eesti keele kursustele registreerunud. Klubiga liitumine saab olema kõigile vabatahtlik.
Igal klubil on 2 eestvedajat ja 16 erineva eriala ja taustaga liiget. Klubi tegevustesse kaasatakse eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed või vähemalt C1-taseme keeleoskusega külalisesinejaid. Klubide liikmed ja eestvedajad saavad pooleaastase perioodi jooksul kokku vähemalt kord nädalas ning osalevad vähemalt kord kuus ühel sündmusel või õppereisil.
„Kuni novembri keskpaigani ootame pakkumusi klubide eestvedajate leidmiseks ja tegevuste läbiviimiseks üle Eesti. Hanke kohta leiab infot ka MISA kodulehelt. Klubide esmaste tegevustega, nagu näiteks infopäevade ja tutvustusürituste korraldamisega potentsiaalsetele huvilistele, soovime alustada juba aasta lõpus,“ selgitas Tondi. Kõik klubide eestvedajad hakkavad pidama koos klubilistega oma kohtumistest ka blogipäevikut, kus igast koosviibimisest sünnib uus sissekanne.
Projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ alategevust „Keeleline ja kultuuriline kümblus“ elluviimist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Keelelise ja kultuurilise kümbluse klubiliste tegevuste kogumaksumus aastateks 2015-2016 on 300 000 eurot.
Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel. 659 9069, e-post: jana.tondi@meis.ee
Novembris toimub Mektory`s esimene ristmeedia hackaton ja audiovisuaalmeedia arenguseminar
13.-15. novembril 2015 toimub Tallinnas innovatsioonikeskuses Mektory Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed tellimusel ETV+ korraldatav ristmeedia seminar, kus otsitakse ideid uute audiovisuaalmeedia programmide väljatöötamiseks.
MISA meedia valdkonnajuhi Natalja Kitami sõnul on audiovisuaalmeedia programmi väljatöötamiseks korraldatava arenguseminari eesmärgiks soov leida uusi meediaformaate, mis kõnetaksid venekeelset auditooriumi ning pakuksid huvi ka eestikeelsetele inimestele. „Ootame kohale nii eraisikud kui ka avalik-õiguslikke ning erakanaleid – kõiki inimesi, kes tunnevad meedia vastu huvi ja kes sooviksid panustada uute, kaasaegsete ning inimesi kõnetavate meediatoodete turule toomisse, mis aitavad panustada ka sallivama ja sidusama ühiskonna arenemisse,“ lisas Kitam.
Audiovisuaalmeedia arenguseminar saab avalöögi reedel, 13. novembril, kell 15.00. Esimesel seminari päeval toimub ideede kaardistamine ja meeskondade valimine. Kokku moodustatakse erinevate ideede põhjal 12-15 meeskonda. Seejärel algab pea kuni südaööni kestev ideede arendamine gruppides. Laupäeval algab seminaripäev kell 9.00, mis kestab hiliste õhtutundideni – toimuvad vahekokkuvõtted, mentorite kaasamised ja pilootprojekti kokkupanemine. Pühapäeval algab üritus samuti kell 9.00 audiovisuaalsete programmide kavandite tutvustamisega ning seejärel juba gruppides, ideede esitluste kokkupanemisega. Õhtul kell 18.00 algab ideede tutvustusüritus, mida saab jälgida ETV+ kodulehel ka otseülekandena. Toimub võitjate väljaselgitamine ja autasustamine. Seminari programmiga saab tutvuda aadressil www.multipulti.ee.
Ristmeedia maratoni võitja saab 25 000 eurot oma idee teostamiseks ja võimaluse oma idee näitamiseks uues telekanalis ETV+. Eriauhindade võitjad saavad arendada oma ideed koostöös Taani, Rootsi ja Suurbritannia Rahvusringhäälingutega. Kohapeal aitavad tiime ristmeedia valdkonna asjatundjad Eestist, Rootsist ja Saksamaalt. Ideid hindab professionaalne žürii. Kokku saab seminarist ja ristmeedia maratonist osa võtta 200 inimest.
Kolmepäevast audiovisuaalmeedia seminari finantseeritakse Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ vahenditest eesmärgiga saada praktiline sisend lõimumisvaldkonna sisuteemade tutvustamiseks läbi audiovisuaalmeedia võimaluste.
Lisainfo: Natalja Kitam, MISA meedia valdkonnajuht, tel. 6599061, e-post: natalja.kitam@meis.ee.
MISA korraldab rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajatele täienduskoolituse
Integratsiooni ja Migratsioon Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) korraldab 21.-22. novembril 2015 rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajatele täienduskoolituse. Õpetajatele tutvustatakse, milline on tänapäeva last toetava õpetaja olemus ning räägitakse ka lapsekeskse ja ainekeskse metoodika rakendamisest õppetöös.
Koolituse läbiviija Kersti Türgi sõnul tähendab arhetüüpne lähenemine seda, et igal ajastul elavatel lastel on olemas nende arengut ja potentsiaali toetavad õpetajad. „Koolitusel püüamegi selgust saada, kas ja millised õpetajad suunavad ja abistavad meie aja lapsi kõige ilmekamalt ning mõjusamalt,“ lisas ta.
„Koolitusel saavad osalejad kogeda loovaid, kogemuslikke ja kaasavaid meetodeid, mis toetavad enesereflektsiooni ja aitavad õpitut oma töös rakendada. Tähelepanu all on ka õpimotivatsioon ja seda mõjutavad tegurid. Näiteks soovime, et koolitusel osalevad pühapäevakooli õpetajad saaksid vastused küsimusele, kuidas motiveerida õpilasi pühapäevakoolis käima ning antud kogemust oma igapäevaelus ka kasutama,“ tutvustas Türk.
MISA korraldatud pühapäevakooliõpetajate täienduskoolituse viib läbi Kersti Türk, kes on olnud nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoog ning juhtinud Tartu Erakooli ja Leiutajate Külakooli. Samuti on Kersti Türk koos Mari-Mall Feldschmidtiga avaldanud kaks pedagoogidele suunatud raamatut – „Arenguvestlused koolis“ ja „Õhinapõhine kool“. Toetava õpetaja hingemustri temaatikat õppis Kersti Türk 2013. aasta sügisel Ameerika Ühendriikides toimunud täienduskoolitusel.
Lisaks novembris toimuvale üritusele korraldab MISA sellel aastal pühapäevakooli õpetajatele veel kaks täienduskoolitust, millest järgmine leiab aset 5.-6. detsembril. Osalejatele tutvustatakse Euroopa keelemapi praktikaid ja õpitakse kasutama teatraalseid elemente keeletundide ilmestamiseks. Koolituse viivad läbi Evelin Müüripeal ja Leili Sägi.
Koolitusele on oodatud rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajad, kes on MISA koostööpartnerid või kes soovivad selleks saada. Koolitustel osalemiseks edastab MISA personaalse kutse.
Pühapäevakoolide õppetegevust rahastab MISA Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu riigieelarvest.
Lisainfo:
Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee; Kersti Türk, õpetaja ja sotsiaalpedagoog, e-post: kersti@pfe.ee.
Projektlaagrid aitavad vähendada venekeelsete noorte keelebarjääri
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toetas sel aastal ka mitmeid 7-19-aastastele noortele mõeldud eesti keele ja kultuuriõppe projektlaagreid. Nii näiteks said Põlvamaal Saverna Põhikooli õpilased tuttavaks Narva Keelelütseumi õpilastega ning Narva Eesti Gümnaasiumi ja Narva 6. Kooli õpilased leidsid uudis sõpru Võrumaa Sõmerpalu Põhikooli noorte seast.
Augustikuus toimus kolme kooli ühine projektlaager „Põlvamaa kultuuriradadel“, mille eesmärk oli pakkuda Narvas elavatele vene emakeelega noortele võimalust eesti keele praktiseerimiseks igapäevases keskkonnas. Lisaks keeleõppimisele oli soov saada ka uusi sõpru eesti keelt emakeelena kõnelevate noorte seas ning tutvuda eesti kultuuriruumiga – läbi Põlvamaa erinevate huvitavate paikade, ajalooliste kohtade ja kultuuriobjektide külastamise.
Eheda eesti kultuuri elamuse saamiseks sõitsid 27 Narva Keelelütseumi 11-12-aastast noort Lõuna-Eestisse, et koos 9 eestikeelse kohaliku noorega Tartu ja Põlvamaaga tutvust teha. Projektlaagri kasvataja ja eesti keele õpetaja Maret Annuki sõnul meeldisid noortele kõige enam õppekäigud. „Põlvamaa ajalugu ja vanaaegne elu-olu sai lastele selgeks Põlvamaa Talurahvamuuseumis maastikumängu käigus, mõisaeluga tutvusime Pikajärve mõisas ning muusika-aastale kohaselt külastasime ka Tartu Laulupeomuuseumi, et laulupeo ajalooga end kurssi viia. Väga populaarsed olid noorte seas ka igaõhtused konkursid, kus praktiseerisime koostööd. Meeleolukaks kujunes traditsiooniline lauluvõistlus „Relvovisioon“, mis on nime saanud majutuskoha järgi, samuti tantsuvõistlus ja laagrimoe demonstratsioon,“ tutvustas Annuk.
Oktoobris leidis aset veel teinegi projektilaager "Õpime koos sõpradega", mis tõi viieks päevaks Võsule kokku 12 venekeelset õpilast Narva Keeltelütseumi 4. klassist ja 10 6.-7. klassi tugiõpilast Võrumaa Sõmerpalu Põhikoolist.
Projektlaagri eestvedaja ja majandusõpetaja Tatiana Kupratsevichi kinnitusel ootasid noored sügisest väljasõitu väga, sest laagrid on alati meeleolukad ning annavad mitmeteks nädalateks ja kuudekski veel kõneainet. „Laagri programmi kokku pannes keskendusime sellele, et lapsed saaksid võimalikult palju üksteisega eesti keeles suhelda. Ülesanded püstitasime nii, et vene emakeelega lastel tekiks vajadus või soov eesti keeles rääkida, näiteks kas abi või info küsimise eesmärgil. Sellised lihtsamad vestlused viivad sageli ka pikemate jutuajamisteni ning tekitavad üksteise vastu enam huvi,“ selgitas projektlaagri eestvedaja. Tema sõnul sai sisustatud tihedalt ka noorte vaba aeg. „Õpilased koostasid üksteise kohta kirjeldava ankeedi, valmistasid lahedaid ja tutvustavaid plakateid Eesti linnade kohta, pidasid maha võitlusliku jalgpallilahingu ja korraldasid sügisese grillpikniku, kus ei puudunud lõke, grillviinerid, lemmiklaulud ja tantsud,“ lisas Kupratsevich.
Eesti keele ja kultuuriõppe projektilaagreid rahastab MISA Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.
Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel. 659 9069, e-post: jana.tondi@meis.ee.
Armeenia pühapäevakooli õpilased said õppereisilt indu uueks kooliaastaks
Juulikuus külastasid seitse MTÜ Armeenia Pühapäevakool Maštots õpilast koos õpetajaga Armeeniat, et võtta koos teiste välisriikides elavate Armeenia noortega mõõtu armeenia kultuuri, keele ja ajaloo tundmises. Reisimuljeid jagas õpilastega reisil käinud koolijuht ja õpetaja Džanna Šahbazjan, kes on Armeenia pühapäevakooli juhtinud juba 8 aastat.
Armeenia Haridusministeerium korraldab armeenia keele, kultuuri ja religiooni puudutava olümpiaadi välismaal elavatele armeenia päritolu noortele iga kahe aasta tagant. Pühapäevakooli õpetaja selgitusel said noored üle maailma taaskord Armeenias kokku, et veeta nädal ilusa loodusega Aghverani piirkonnas. Lisaks Eestile olid esindatud pühapäevakoolid veel Hispaaniast, Venemaalt, Prantsusmaalt, Gruusiast, Iraanist jne. Kokku osales olümpiaadil 60 õpilast, vanuses 14-18 aastat.
Esimest korda osalesid pühapäevakooli Maštots õpilased Armeenias olümpiaadil 2009. aastal. Õpetaja sõnul on positiivne see, et õpilaste jaoks on olümpiaadil osalemine andnud hea kogemuse ja neil on märgatavalt kasvanud soov oma emakeelt ja kultuuri õppida. Sel sügisel ootasid meie õpilased juba pikisilmi uue õppeaasta algust, et jätkata armeenia keele ja kultuuri õppimisega. „Meie noored võtsid seekord osa vaid ajaloo teemalisest võistlusest. Nad pääsesid finaali, kus neil tuli küsimustele vastata suuliselt armeenia keeles. Seadsime endale eesmärgiks osaleda ka tulevikus kultuuri ja keele teemalistel võistlustel.“
„Inspireerivalt mõjus osalejatele ka kohtumine žürii liikme, Armeenia Riikliku Ülikooli professori ja välismaal tegutsevatele Armeenia pühapäevakoolidele mõeldud õpiku autori Artak Movsisjaniga, kelle õppematerjali kasutame ka meie oma tundides. Lisaks pakkusid õpilastele põnevust erinevad ekskursioonid, kus giidide rollis olid žürii liikmed ja viktoriinid, kus ühes meeskonnas sai koos olla teistest riikidest pärit noortega. Kõik osalejad pidid korraldama ka oma riiki ja kodukohta tutvustava fotonäituse,“ meenutas Džanna Šahbazjan.
Noored said osaleda mitmetes Armeenia kultuuri tutvustavates töötubades, kus õpiti rahvatantsu, -laulu ja -luulet. Armeenia rahvatantsu töötoa viis läbi Gagik Ginosjan, kes on armeenia rahvatantsu eestvedaja ning kelle õpilane annab sellel sügisel tantsutunde ka Tartus. „Olümpiaadil korraldati ka laulude ja luuletuste konkurss, kus Eesti noored pälvisid kolm preemiat. Kindlasti on meie jaoks tähendusrikas see, et saime esitada galakontserdi lõpulaulu, mis kogu saali kaasa laulma pani,“ lisas ta.
Armeenia pühapäevakooli juhi sõnul on tähtis see, et lapsed said reisil palju üksteisega vestelda ning leidsid hulgaliselt sõpru, kellega nad ka peale olümpiaadi on suhtlema jäänud. Tänu uute sõpradega lävimisele on neis kasvanud soov tunda ja hoida oma esivanemate kultuuri ning traditsioone,“ kommenteeris Šahbažjan reisi tähtsust.
MTÜ Armeenia Pühapäevakool Maštotsi kohta saab infot küsida e-posti aadressilt mastotsh@gmail.com või helistades telefonil 53300425.
Pühapäevakoolide õppetegevust rahastab MISA Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu riigieelarvest.
Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee;
Džanna Šahbazjan, MTÜ Armeenia Pühpäevakool Maštots juht, tel. 53300425 e-post: mastotsh@gmail.com
