Märts on teatrikuu, mistõttu kultuuririkkuse aastal on eriti paslik teatrit külastada ja välja valida mõni vahva etendus, mis teatripisikut mõneks hetkeks vaigistaks.
Mihhail Durnenkovi "Eisenstein" Eesti Draamateatris
941. aastal saab Vene režissöör Sergei Eisenstein isiklikult Stalinilt pakkumise – teha film Ivan Julmast, karmist, kuid riigile vajalikust juhist. Stalini pakkumisest on võimatu keelduda, kuid kunst ei saa olemuslikult olla võimu teenistuses. Eisensteini ja tema kaasaegsete moraalseid valikuid näeme režissööri jälgima seatud noorte NKVD ohvitseride suhteloo kaudu.
Praegu Helsingis elava vene näitekirjaniku, opositsioonilise vene teatri Teatr.doc ühe juhtkuju Mihhail Durnenkovi uus näidend on sündinud tihedas koostöös Venemaalt Eestisse emigreerunud näitleja ja lavastaja Julia Augiga. „Eisenstein“ on sündinud püüdest aru saada, kust see kõik, mis meie naaberriigis toimub, pärit on ja miks see ei lõppe.
Lavastaja Julia Aug. Osades Taavi Teplenkov, Ursel Tilk, Britta Soll, Ülle Kaljuste, Merle Palmiste, Gert Raudsep, Tõnu Oja, Kristo Viiding. Pianist Siim Selis.
Draamateater asub Tallinnas, aadressil Pärnu mnt 5.
Piletid etendusele „Eisenstein“ Draamateatris.
Klaus Manni "Mefisto" Eesti Draamateatris
Lavastus põhineb Klaus Manni romaanil „Mefisto”. Mann kirjutas romaani aastal 1936, kui ta oli põgenenud Saksamaalt natside võimuletuleku tõttu Hollandisse.
Romaani peategelane on Hendrik Höfgen, suurepärane näitleja, kellele meeldib olla tähelepanu keskpunktis. Ta laulab, tantsib, teeb nalja, ta on võluv ja lõbus. Tema isikus on ühendatud suur kunstnik ning väljapaistev showmees. Höfgen on just teinud oma esimese suurrolli (Mefistofeles Goethe „Faustis”), kui Saksamaal tulevad võimule natsionaalsotsialistid. Höfgenil on valida, kas jätkata oma tõusujoones kulgeva karjääriga, isegi kui ta peab selle nimel tegema koostööd poliitilise jõuga, mille vaateid ta absoluutselt heaks ei kiida; või seista oma väärtushinnangute eest, mis paraku tähendaks ka tema karjääri lõppu.
Klaus Manni jaoks on tegu väga isikliku looga, sest Höfgeni tegelaskuju põhineb Manni õemehel, tolle ajastu suurimal Saksa näitlejal Gustaf Gründgensil.
Manni romaani põhjal valmis 1981. aastal Ungari režissööri István Szabó film „Mefisto”, mis võitis samal aastal parima võõrkeelse filmi Oscari.
Kertu Moppel ja Juhan Ulfsak pälvisid lavastajatöö ja peaosatäitmise eest lavastuses „Mefisto“ riikliku kultuuripreemia 2022. aastal.
Lavastaja ja dramatiseerija Kertu Moppel. Osades Juhan Ulfsak, Lauri Kaldoja, Hendrik Toompere jr, Teele Pärn, Inga Salurand, Merle Palmiste, Sandra Ashilevi, Indrek Sammul (Tallinna Linnateater) või Gert Raudsep, Guido Kangur, Karmo Nigula, Britta Soll või Hilje Murel, Markus Luik ja Rahvusooper Estonia poistekoor Juhanid (juhendajad Jaanika Kuusik ja Maret Poll)
Draamateater asub Tallinnas, aadressil Pärnu mnt 5.
Piletid etendusele „MEFISTO“ Draamateatris.
Peter Shafferi "Amadeus" Eesti Draamateatris
Antonio Salieri põlvitas noore mehena Jumala ette ja palus: tee mind kuulsaks heliloojaks! Vastutasuks tõotas ta elada vooruslikult ja kiita Jumalat surmatunnini. 1781. aastaks on Salierist saanud Habsburgide õukonna-helilooja ning tema karjäär liigub tõusujoones, kui Viini saabub imelaps Mozart – edev naistekütt ja ropu suuga mühakas, kelle muusika läbi kostab Jumala hääl. Salieri ei mõista: miks valis Jumal enda ilmutamiseks patuse Mozarti? Pettunud Salieri ütleb lahti oma tõotusest Jumala ees ning kuulutab talle sõja. Mis paneb inimest hävitama seda, mida ta kõige pühamaks peab?
Peter Shafferi näidend „Amadeus“ jõudis esmakordselt lavale Londonis National Theatre’is 1979. aastal. Selle alusel 1984. a valminud film (režissöör Miloš Forman) võitis 8 Oscarit.
Draamateater asub Tallinnas, aadressil Pärnu mnt 5.
Piletid etendusele „AMADEUS“ Draamateatris.
Konstantin Stešiki "Tikud" Linnateatris
Kaasaegse Valgevene näitekirjaniku Konstantin Stešiki näidend „Tikud“ on napp, kuid poeetiline lugu lihtsatest, esmapilgul eesmärkideta inimestest suurlinna trööstitul äärealal. Inimestest, kes ootavad trolli, mis mitte kunagi ei tule. Ent sellegipoolest on neis mäslev siseelu. Mis on minu elu väärtus? Kas ma peaksin alla andma? Kes mind mäletab? Kuid sellest olenemata, või just selle kiuste, on stseenid siiski naljakad. Aus, paatoseta, müstiline materjal.
Ükskõik kui palju me üksteist ei hoia, ei saa me elu paratamatuse vastu. Aga üksteist hoides suudame seda taluda. Ja kas mitte see, et hoolimata oma tühisusest püüame siiski kõigest väest mõjutada end ümbritsevat ja leida selles harmooniat, luua sidemeid teiste tühiste inimestega … kas mitte see ei muudagi meid poeetideks?
Konstantin Stešik (1979) on valgevene näitekirjanik ja luuletaja. Tema tekstid on võitnud mitmeid auhindu, ning on tuntud oma argipoeetika ja tabava dialoogi poolest. Stešik kirjeldab inimpsüühika sisemisi protsesse nende praeguses olekus – killustatud, kapriisses, rebenenud ja rahutus maailmas. Johan Elm armus oma sõnul „Tikkudesse“ 2019. aastal, kui osales Kuldse Maski ja Vene Teatri poolt korraldatud noorte lavastajate workshop’is, kus ta mõne päeva jooksul näidendist kolm stseeni lavale seadis. Peaosas oli ka tol korral Indrek Sammul.
Etendust mängitakse Tallinna Salme kultuurikeskuse väikesel laval aadressil Salme 12.
Piletid etendusele „TIKUD“ Linnateatris.
Ray Bradbury/Diana Leesalu "451° Fahrenheiti" Linnateatris
Ray Bradbury 1953. aastal valminud ulmeromaani „451° Fahrenheiti“, mis on osutunud nii mõneski osas tulevikku ennustavaks, peetakse kirjaniku kõige silmapaistvamaks teoseks. Diana Leesalu samanimelist lavastust võib aga nimetada allegooriliseks muinasjutuks ühiskonnast, mis on ekraanide ja tehnoloogia abil suigutanud end naudingute letargiasse. Keelatud on kõik, mis võiks tekitada rahulolematust, küsimusi, pürgimusi või soovi muutusteks. Ennekõike raamatud. Peategelane Montag töötab tuletõrjujana. Kuna hooned on ammu muutunud tulekindlaks, on tuletõrjujatel uus ülesanne – põletada raamatuid, mida mõned kangekaelsed veidrikud siiski salaja alles hoida püüavad. Kohusetundliku inimesena ei ole Montag ise mõistagi kunagi ühtegi neist avanud. Aga ühel päeval paneb juhuslik kohtumine noore neiuga teda pead murdma, millest raamatutes ikkagi kirjutatakse …
Tähelepanu! Lavastuses kasutatakse lavasuitsu, strobovalgust ja valje helisid, kõlavad püstolilasud.
Etendust mängitakse Tallinna Salme kultuurikeskuse suurel laval aadressil Salme 12.
Piletid etendusele „451° FAHRENHEITI“ Linnateatris.
Alessandro Baricco "Novecento" Linnateatris
Esietendub aprillis 2024!
Enne Teist maailmasõda seilas Euroopa ja Ameerika vahel võimas ookeanilaev nimega Virginian. Sellega reisis suur hulk inimesi, meeleheitel emigrantidest luksuskajutitesse majutatud aristokraatideni, ning mõistagi kuulus niisuguse laeva juurde džässorkester. Orkestris mängis palju häid muusikuid, aga ükski neist polnud nii virtuoosne kui Danny Boodmann T. D. Lemon Novecento, kelle kohta räägiti, et ta polnud mitte kunagi käinud kuival maal …
Alessandro Baricco kirjutas mononäidendi „Novecento“ 1994. aastal itaalia näitlejale Eugenio Allegrile. „Novecento“, itaalia keeles „üheksasada“, on väljend, mida itaallased kasutavad tähistamaks 20. sajandit.
Etendust mängitakse Hobuveskis aadressil Tallinn, Lai 47.
Piletid etendusele „NOVECENTO“ Linnateatris.
Nikolai Gogoli "Sinel" Noorsooteateris
XIX sajandi Ukraina suurkirjaniku Nikolai Gogoli jutustusel „Sinel“ põhinev ajakohane sõnadeta visuaalteatrilavastus nn väikese inimese muutumisest suureks türanniks. Lugu sellest, mida teeb inimene siis, kui pole enam ühtki piirangut.
Kui sageli suhtume inimesse lähtudes sellest, millist vormi või sinelit ta kannab, milline on ta staatus ja positsioon, ega pane tähele, mis peitub kehakatte all tegelikult. See lavastus räägib sellest, kuidas inimene iseennast reedab, et paista teistele parem ja tugevam, kui ta tegelikult on.
„Lavastuses „Sinel” on kokku saanud meeskond, kus ükski ei saa hakkama teiseta, kus pole nõrku ja mahajääjaid, vaid igaüks seisab teiste edu taga. See on tõeliselt ilus lavastus sellest, kuidas ellu ärganud asjad jätavad inimese varju, muudavad tema olemust, kustutavad inimesest elu, võtavad talt hinge. Gogoli sõnadena kirja pandud „Sinelit” pole põrmu tallatud, vaid tõlgitud teise kunstivormi, millel on oma seadused. Ma usun, et klassik ei hakkaks neile vastu vaidlema.” – Jelena Skulskaja, ERR Kultuur, 22.04.2022
„Selge sõjavastase laenguga lavastus on hämmastavalt Gogoli-truu. Sõnadeta lavaelust, näitleja kehakeelest ja miimikast on väljaloetav katkematu psühholoogiline sisemonoloog.” – Pille-Riin Purje, ERR Kultuur, 20.03.2023
„Lavastus on ühtaegu hirmus ja imeline, aga mis peamine – meisterlik.” – Andrus Karnau, Sirp, 23.09.2022
Noorsooteater asub Tallinnas, aadressil Lai 1/ Nunne 4
Piletid etendusele „SINEL“ Noorsooteatris
Wolfgang Herrndorfi "Miks me varastasime auto" Noorsooteatris
Vasakul on sidur – selle lased hästi aeglaselt lahti ja annad gaasi!
Lavastus „Miks me varastasime auto” põhineb saksa kirjanik Wolfgang Herrndorfi tempokal ja rohkete pööretega noorteromaanil.
„Miks me varastasime auto” peategelaseks on eraklik teismeline Maik Klingenberg, kelle kodune elu pole kiita. Tema ema hoolib küll pojast, kuid on eluraskuste tõttu pidevalt eemal. Karmi isa jaoks pole oluline mitte see, kuidas ta poeg end tunneb ja mida arvab, vaid mulje, mille nad naabritele jätavad.
Maiki üksluiselt ja küllaltki õnnetult kulgev elu lööb kihama, kui tema klassi tuleb vene päritolu sisserändaja Andrei Tšihhatšov. Asotsiaalse välimusega Tšikk on segane tüüp, keda ei huvita kellegi arvamus, ei klassikaaslaste ega õpetajate oma. Külma rahuga talub ta õpetajate noomimist ja kaaslaste pilkeid. Kahe justkui „elust välja jäänud” ning täiesti vastandliku noormehe teed ristuvad. Muserdunud Maik võtab vastu ootamatult külla tulnud Tšiki pakkumise „laenatud” autoga mõned tiirud teha. Peagi avastavad poisid end autoga mööda Saksamaad ringi sõitmas, ilma mobiilide, kaartide ja kindla suunata. See on teekond iseendasse läbi erakordse ning äärmuslikult mängulise olukorra, kuhu poisid end asetavad. Vale oleks öelda, et kõik muutub, aga vale oleks ka väita, et sellest hetkest ei muutu nende elu täielikult. Aga esialgu tundub, et nad on lihtsalt väga suures, päris tõesti väga suures jamas.
Lavastaja Mirko Rajas: „See on lavastus noortele, aga kindlasti ka lugu noortelt nende vanematele ja teistele inimestele, kes neid igapäevaselt ümbritsevad ning mõista püüavad. Mind kõnetas selle loo mitmekihilisus ja hinnanguteta lähenemine noorele inimesele, kes just praegusel ajal elab, mõtleb ja on. See on justkui julgustus, kerge provokatsioon, et elage, riskige, rikkuge reegleid! Kuid tehke seda siiski elusolemise ilu otsimise eesmärgil. See lugu avab noorte sisemaailma, kõnetab vaatajat teemadel, millest iga päev valjult ei räägita, kuid mis meid kõiki ikkagi puudutavad.”
Noorsooteater asub Tallinnas, aadressil Lai 1/ Nunne 4
Piletid etendusele „MIKS ME VARASTASIME AUTO“ Noorsooteatris
Bertold Brechti "Kolmanda impeeriumi hirm ja viletsus" Eesti Vene Teatris
NB! Eesti Vene Teatri etendustel on sünkroontõlge eesti keelde.
20. sajandi esimese poole olulisim saksa näitekirjanik - nii hindavad Bertolt Brechti (1898-1956) pärast aastaid kestnud ägedaid vaidlusi mitte ainult tema loomingu, tegevuse ja ühiskondlike vaadete austajad, vaid ka vastased.
Praegusel süngel ajal on lugupeetud klassikust kujunenud võib-olla kõige aktuaalsem autor. Ja mitte ainult sellepärast, et ta kirjutas palju sõjast, sellest, kas ja kuidas on võimalik jääda inimeseks, kui toimub mõttetu veresaun ja inimesed tapavad üksteist võimu haaranud hullumeelsete persoonide ambitsioonide tõttu, vaid ka sellepärast, et ta mõistis väga täpselt haige, suletud ühiskonna struktuuri. Võib öelda, et Brecht nägi ühiskonda läbi ja tal polnud illusioone.
Eesti teater on korduvalt pöördunud Brechti näidendite poole. Nimetagem siinkohal vaid mõningaid lavastusi paljudest: Voldemar Panso käe all valminud „Härra Puntila ja tema sulane Matti” Eesti Draamateatris, „Galileo elu”, „Švejk Teises maailmasõjas”, „Ema Courage ja tema lapsed” Kaarel Irdilt Vanemuises, Adolf Shapiro lavastatud „Kolmekrossiooper“ Linnateatris, Jaanus Rohumaa „Hea inimene Sezuanist“ Vanalinnastuudio laval, Tiit Palu suhteliselt värske „Kaukaasia kriidiring“ Vanemuises. Timofey Kulyabini lavastus Vene Teatris on Brechti näidendi „Hirm ja meeleheide kolmandas impeeriumis“ esmalavastuseks Eestis.
Kakskümmend neli lühikest näidendit, mille pikkus ulatub mõnest reast mõne leheküljeni, valmisid Brechtil aastatel 1934-1938, kui ta viibis Taanis paguluses, ja need koondati hiljem pealkirja alla „Kolmanda impeeriumi hirm ja viletsus“. Ta kirjutas üles lood, mida luges või kuulis teistelt emigrantidelt. Erinevatel aegadel on tsüklisse kuulunud erineval arvul näidendeid. Kuid muutumatuna on püsinud kaine ja halastamatu analüüs sellest, kuidas poliitilise režiimi valed korrumpeerivad inimesi, kuidas võimud inimestega manipuleerivad, kuidas toimub pereväärtuste hävitamine, kuidas hirmutamise ja alandamisega sõtkutakse inimväärikus jalge alla ning kuidas inimesed kaotavad võime ja võimaluse vägivallale vastu seista.
Timofey Kulyabini lavastus põhineb umbes pooltel näidenditel Brechti näidendite tsüklist, sisaldades sealhulgas kuulsamaid neist – „Teisitimõtlejast naine" ja „Spioon". Lavastus räägib hirmust ja meeleheitest, kollektiivsest tuimusest ning inimese närbumisest totalitaarses ühiskonnas. Vastus vaataja võimalikule küsimusele „miks ma peaksin seda lavastust vaatama?" on väga lihtne - et mitte kaotada seda, mis teeb meist inimese.
Kuldse Maski auhinna laureaat Timofey Kulyabin juhtis Novosibirski teatrit Punane Tõrvik, millest ta vormis teatrimaailmas silmapaistva fenomeni. Ta lahkus Venemaalt juba sõja alguses.
Tallinna publik on näinud Timofey Kulyabini lavastusi „Onegin" ja „Kolm õde" (kurttummade keeles). Tegemist on nõutuima vene lavastajaga, kelle tööd välismaal (Šveitsis, Saksamaal, Norras, Kreekas, Itaalias, Bulgaarias, Serbias) on ette planeeritud paljudeks aastateks. See, et ta meie Vene Teatris lavastab, on suur vedamine nii publikule kui ka teatrimeeskonnale.
NB! Eesti Vene Teatri etendustel on sünkroontõlge eesti keelde.
Vene Teater asub Tallinnas aadressil Vabaduse väljak 5.
Piletid etendusele „Kolmanda impeeriumi hirm ja viletsus“ Eesti Vene Teatris
Mihhail Bulgakovi "Meister ja margarita" Eesti Vene Teatris
NB! Eesti Vene Teatri etendustel on sünkroontõlge eesti keelde.
Vene kirjanduse üks salapärasemaid ja populaarsemaid teoseid - Mihhail Bulgakovi romaan "Meister ja Margarita" nüüd Vene Teatri laval!
„Milline näeks välja maa, kui sellelt kaoksid varjud?
Lavastus põhineb Mihhail Bulgakovi kõige kuulsamal romaanil. „Meistri ja Margarita” tegelaskujud on saanud popkultuuri lahutamatuks osaks ja on inimeste teadvusesse sügavalt juurdunud. Uuele põlvkonnale annab teos kaasa teadmise, et tõe rääkimine on lihtne ja mõnus, pole hullemat pahet kui argus ning käsikirjad ei põle.
Lavastaja Sergei Fedotov töötab tekstiga tähelepanelikult ja nüansitundlikult, ta ei kaasajasta klassikalisi teoseid. Samas on Vene Teatri lavastus romaani ümbermõtestatud versioon, milles kujutatakse kahe vastandliku jõu kokkupõrget, kus ühel pool on armastus, mida kehastab Margarita, ning teisel pool on kurjus Wolandi ja tema saatjaskonna kujul. Teisejärgulised tegelased ja nende lood jäid seekord lavastaja tõlgendusest välja.
Lavastus räägib kunstniku, Meistri, saatusest, tema suhtest julma reaalsusega ja armastusest, mis päästab. Tema Margarita, „särav kuninganna" on lõputu armastuse ja ohverduse kehastus – armastuse nimel on ta valmis andma kõik.
Pimeduse prints Wolandi ja tema käsilaste müstiline jõud on samuti oluline, et päästa oma ande ja elu suhtes usu kaotanud Meister „kurbuse majast“.
Lavastus on üles ehitatud mitmekihiliselt ja mitmetähenduslikult - ühed ja samad tegelaskujud elavad ja tegutsevad erinevates kostüümides, ajastutel ja maailmades. Suurt loomingulisust nõudnud stsenograafia viib vaataja hetkega ühest kohast ja ajast teise, justkui oleks teispoolsus päriselt argiellu tunginud.
„Teie romaan valmistab teile veel üllatusi," ütleb Woland Meistrile. Sama võib öelda ka lavastuse kohta. Mastaapne lugu, leidlik lavastajatöö, suurepärane koreograafia ja andekad näitlejad tagavad (taas)avastamisrõõmu.
NB! Laval suitsetatakse!
NB! Eesti Vene Teatri etendustel on sünkroontõlge eesti keelde.
Vene Teater asub Tallinnas, aadressil Vabaduse väljak 5.
Piletid etendusele „Meister ja Margarita“ Eesti Vene Teatris:
Rasa Bugavičute-Pēce "Poiss, kes nägi pimeduses"
NB! Eesti Vene Teatri etendustel on sünkroontõlge eesti keelde.
Näidendi autoriks on noor läti kirjanik ja näitekirjanik Rasa Bugavičute-Pēce, kes on kogunud tuntust oskuse poolest käsitleda kujundlikult ja täpselt ühiskonnas aktuaalseid teemasid ja valitsevat õhkkonda. Vene Teatri lavastus on näidendi „Poiss, kes nägi pimeduses“ esmaesituseks vene keeles.
Rasa Bugavičute-Pēce tuntus ei piirdu ainult tema kodumaaga. Tema teoseid on edukalt lavastatud ka mitmetes välisriikides, sh Eestis, nii Vene Teatris kui Linnateatris. Vene Teatris esitamisele tulev näidend “Poiss, kes nägi pimeduses” on lugu pealtnäha tavalisest lapsest, kes on sattunud ebatavalisse olukorda: tema mõlemad vanemad on pimedad. Nende maailm on küll mattunud füüsilisse pimedusse, kuid on muljete ja tunnete poolest sama rikkalik nagu nägijate oma. Selles on koht rõõmule ja lõbutsemisele, nii helgetele kui teravatele tunnetele. Aga mida tunneb laps, kui ta on saatuse pantvangis? Ta on oma vanemate jaoks eriline – ta näeb –, aga kas kogu tema elu on seetõttu vaid kohustuse täitmine? Või hoopis vastupidi, armastusavaldus vanematele, ehkki sunniviisilise suureks kasvamise kaudu?
Tõsielusündmustel põhinev siiras ja südamlik lavastus avab publikule tuttavate elusituatsioonide ootamatuid tahke ning jutustab kahe maailma piiri peal eksisteeriva poisi maailma avastamise ja isiksuseks sirgumise loo.
Vene Teater asub Tallinnas, aadressil Vabaduse väljak 5.
Piletid etendusele „Poiss, kes nägi pimeduses“ Eesti Vene Teatris
Duncan Macmillani "Kõik ägedad asjad" Noorsooteatris
Inglise kirjaniku Duncan Macmillani näidend „Kõik ägedad asjad“ jutustab loo selleest, kuidas üks noor inimene peab järsku hakkama saama olukorras, kus tema ema ei näe enam ühtegi võimalust, kuidas oma eluga edasi minna. Peategelane hakkab üles kirjutama asju, mille nimel tasub elada, lootuses, et emal võiks sellest abi olla:
1. Jäätis.
2. Veesõjad.
3. Kui sul lubatakse pärast uneaega üleval olla ja telekat vaadata.
4. Kollane värv.
5. Triibulised asjad.
6. Karussellid.
7. Kui inimesed kukuvad.
Nii saab alguse nimekiri kõigist ägedatest asjadest, mis peategelase elu jooksul muudkui täieneb ja kasvab, kuni sellest saab märkamatult midagi, millest ka ta ise keerulistel hetkedel kinni hoida saab.
See on lugu täiskasvanuks saamisest ja elu keerdkäikudega leppimisest. Ja sellest, et isegi siis, kui on kõige pimedam, paistab tunneli lõpust alati valgust.
Lavastaja Tanel Jonas: „Duncan Macmillani näidendid on mulle alati paeluvad olnud, ka selle tekstiga saabus teineteiseleidmine väga kiiresti. Võib-olla iseloomustab see näidend tema loomingut isegi kõige paremini: rääkida elust, sellest suurest ja keerulisest süsteemidejadast, sellest kirjeldamatust suurepärasest segadusest, läbi väikeste ja lihtsate asjade. Muutumata sealjuures lihtsustavaks või kuidagi pealispindseks. Leida rõõmu väikestest asjadest – seda sõnumit kuuleme me tänapäeval igalt poolt, gurudest kuni eneseabiõpikuteni. Aga kui lihtne see on? Või kas see on üldse võimalik?“
Noorsooteater asub Tallinnas, aadressil Lai 1/ Nunne 4
Piletid etendusele „KÕIK ÄGEDAD ASJAD“ Noorsooteatris.
Tadeusz Słobodzianeki näidend "Meie klass"
Viljandi teatris Ugala mängitakse Tanel Jonase lavastuses poola kirjaniku Tadeusz Słobodzianeki näidendit "Meie klass", mille tegevus toimub XX sajandi poola väikelinnas, kus elavad koos poolakad ja juudid, kuid just sellised poola väikelinnad olid XX sajandi ajaloo karmima osa sõlmpunktiks.
Poola ühe kuulsaima näitekirjaniku Tadeusz Słobodzianeki näidend „Meie klass“ põhineb ajaloolistel sündmustel. Seda on tõlgitud arvukatesse võõrkeeltesse ja teiste seas lavastatud näiteks Iisraelis, Ungaris, Ameerika Ühendriikides, Itaalias, Kanadas, Rootsis ja Suurbritannias. Näidend on võitnud Poola kõige prestiižsema kirjandusauhinna Nike.
Lavastust ei soovitata alla 14-aastastele.
Ugala teater asub Viljandis , aadressil Vaksali 7.
Piletid etendusele "Meie klass" Ugala teatris
Hispaania filmilavastaja Pedro Almadovari kultusteos "Kõik minu emast"
Teatris Vanemuine mängitakse Ain Mäeotsa lavastuses hispaania filmilavastaja Pedro Almadovari kultusteost "Kõik minu emast", kus sood on fluiidsed, kuid armastus on üle kõige.
Kust ka ei vaataks: meie elu keskpunktiks on armastus. Armastusi on aga erinevaid ja alati ei tähenda armastus ainult piiritut õnnetunnet, vaid hoopis valu, armukadedust, eneseohverdust ja muret. Kõigest hoolimata, kõiki neid karisid teades, igatseme me kõik armastada ja olla armastatud. Värvikate karakterite ja sooja huumoriga lugu just sellest räägibki.
Pedro Almodóvari filmil põhinev näidend on justkui hümn armastusele ja emaarmastusele, mis on tugevam kui miski muu siin maailmas. Almodóvari film „Kõik minu emast“ (Todo sobre mi madre, 1999) võitis 1999. aastal auhindu peaaegu kõigil maailma nimekamatel filmifestivalidel: parima lavastaja preemia Cannes’is, mitmed Hispaania filmiauhinnad, Golden Globe’i auhinnad, BAFTA auhinnad ning ka võõrkeelse filmi Oscari. Näidendi maailmaesietendus toimus Londoni teatris Old Vic. Produtsendid: Daniel Sparrow Productions, Neal Street Productions, The Old Vic Theatre Company, Dede Harris & DRB Productions
/…/„Kõik minu emast“ on lugu sellest, mismoodi minevik ei taha rahu. Minevik tahab ennast pidevalt kehtestada: minevik leiab meid üles, ükskõik milliste rollide taha või meigi alla me end argipäevas peidame. Selle korduse võtte kaudu jutustab Mäeots teemat ja lugu nii selgelt, et mul on peaaegu kahju, et olen filmi oma paarkümmend korda näinud.“ Kaur Riismaa „Kõik minu minevikust“ (Sirp 2022)
Agrado rolli eest lavastuses „Kõik minu emast“ sai Ragne Pekarev 2023. aasta kevadel Eesti Teatriauhindade jagamisel parima naiskõrvalosatäitja preemia.
TÄHELEPANU! Laval suitsetatakse ja lavastuse kõnepruuk võib olla häiriv. Teater ei soovita lavastust alla 14-aastastele.
Ugala teater asub Viljandis , aadressil Vaksali 7.
