Eesti keele mess Tallinnas
Keeleteo nominent
Arutelupäev noortemessil läks korda
Uus kommunikatsioonijuht
Toetus väliseesti kultuuriseltsidele
Toetus rahvusvähemuste kultuuriseltsidele
Õpikoda: CV ja motivatsioonikiri
Filimõhtu: “Seltsimees laps”
Tähistame koos: mitmekesisuse päev
Tulge ise või soovitage sõpradele minna 23. märtsil kell 11.00-17.00 Tallinna Lauluväljakul toimuvale eesti keele messile „KU-КУ“, et tutvuda eesti keele õppimise võimalustega.
Messil saab:
- tutvuda uusimate õppematerjalidega;
- mängida uhiuute keeleõppemängudega;
- leida endale sobiva keeleõppevormi;
- saada nõu, kuidas valmistuda keeleeksamiks;
- tutvuda keelekümbluse metoodikaga;
- osaleda keelekohvikutes;
- osaleda õpitubades, kus tutvustatakse erinevusi keeleõppe metoodikates ja õpetatakse valima oma vajadustele vastavat eesmärgipärast metoodikat
Samalaadne mess toimus Narvas 9. märtsil. Sel aastal oli eriti suur just kohalike noorte huvi mitmekesiste eesti keele õppimise võimaluste vastu. Samuti oli Narvas näha, et enamus külastajaid olid teinud tõsise kodutöö ning tulid messile juba kindla teadmise ja sihiga.
Messi kavaga on võimalik tutvuda eesti, inglise ja vene keeles kodulehel või Facebookis.
Projekti toetatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest.
Tallinna ja Narva eesti keele majade rajamine pälvis 2018. aasta keeleteo konkursi rahvahääletusel 20 kandidaadi hulgast neljanda koha.
2018. aasta keeleteo konkursi üheks nominendiks sai Tallinna ja Narva eesti keele majade rajamine. Rahvahääletusel pälvisime 182 häälega 20 kandidaadi hulgast neljanda koha.
Konkursi korraldajaks on Haridus- ja Teadusministeerium. Traditsioonilise konkursi peaauhinna võitis sel korral „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“. Rahvaauhinna pälvisid vihikud „Iga päev on seiklus“, kuhu Peetri Lasteaed-Põhikooli 4e klassi õpilased kirjutavad juba kolmandat aastat igapäevaselt enda jaoks olulistest sündmustest, õnnestumistest ja muredest.
Suur tänu kõigile toetajatele!
Arutelupäev noortemessil läks korda
Narva eesti keele maja korraldas 15. märtsil noortemessil „Orientiir” oma arutelupäeva noori puudutavatel teemadel.
Tahaksid praktiseerida eesti keelt? Arutada eesti keeles noorsoo teemade üle? Saada teada, millega tegelevad Narva noored? Just neile küsimustele otsisid ja leidsid vastuseid kõik Narva eesti keele maja arutelupäeval osalejad.
Arutelupäeva külaliseks oli Narva noortekeskuse juht Jana Vnukova, kes jagas kõigile huvilistele nippe ja kogemusi, kuidas eesti keelt õppida ja samuti tutvustas noortekeskuse tööd.
Märtsis liitus Integratsiooni Sihtasutuse meeskonnaga kommunikatsioonijuhina Katja Ljubobratets.
“Meie ligi 40-liikmeline meeskond vajab tuge tegevuse järjepideval kajastamisel, et kõik, kes puutuvad Eestis lõimumise ning eesti keele õppimise ja õpetamisega kokku, teeksid meiega tulemuslikku koostööd. Samuti tuleb seoses sihtasutuse peakontori Narva kolimise ja eesti keele majade töö käivitumisega kaasajastada suhtlust sihtasutuses ja meie partneritega,” selgitas uue kommunikatsioonijuhi ülesandeid Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar.
Katja Ljubobratets peab liitumist sihtasutuse meeskonnaga auväärseks võimaluseks panustada kodumaa heaolusse. “Ka ametialaselt on põnev – korraldada kommunikatsiooni integratsiooni vallas, mis oma olemuselt tähendab suhtlust. Tuginen eelkõige viimase kaheksa aasta kogemustele, mida kogusin juhtides kommunikatsiooni mitmekultuursetes suurettevõtetes BLRT Grupp ja MAXIMA Eesti,” kinnitas ta.
Uue kommunikatsioonijuhiga saab ühendust helistades 530 74 951 või kirjutades e-postile katja.ljubobratets@integratsioon.ee.
Toetus väliseesti kultuuriseltsidele
26. märtsini saavad väliseesti kultuuriseltsid taotleda tegevuse toetust.
Veebruari lõpus avanes Integratsiooni Sihtasutuse taotlusvoor „Väliseesti kultuuriseltside toetamine“. Üks kord aastas avanevast taotlusvoorust jagatakse väliseesti kultuuriseltside tegevuse toetuseks käesoleval aastal ühtekokku 40 000 eurot. Taotlusi oodatakse kuni 26. märtsini.
Rahvuskaaslaste programmi eesmärk on toetada väliseesti kogukondades eesti keele õpet ja kultuurtegevust, samuti väliseesti kultuuripärandi säilimist ja eestlaste tagasipöördumist kodumaale.„Peame väga tähtsaks väliseesti seltside aktiivset tegevust maailma eri riikides ning seetõttu ka on oluline kaasa aidata nende mitmekülgsele kultuurivahetusele Eestiga. Sageli on just välismaal elavad eestlased meie riigi esmased tutvustajad, meie kultuurisaadikud võõrsil,“ ütles Anne-Ly Reimaa, Kultuuriministeeriumi lõimumisvaldkonna rahvusvaheliste suhete juht.
Väliseesti kultuuriseltside tegevust on toetatud juba alates 2004. aastast. Toetuste eesmärk on aidata välismaal tegutsevate eesti kultuuriseltside tegevuse kaudu kaasa eesti keele ja kultuuri hoidmisele ja arengule, Eesti kultuurisündmuste vahendamisele ning Eesti riigiga ühtekuuluvustunde kujundamisele väliseesti kogukondades.
Möödunud aasta projektikonkursi toel tutvustati maailma eri paigus eesti mitmekesist kultuuripärandit. Näiteks 2018. aasta suvel toimusid Krasnojarskis Siberi seto kultuuri päevad, ESTIVAL Stockholmis, Bostonis tutvustati Haapsalu pitsi ning Luksemburgis õpetati ja tutvustati eesti rahvatantsu. Samuti toimusid Rahvuskaaslaste programmi toel mitmeid üritused Eesti Vabariigi 100 aastapäeva tähistamiseks.
Toetus rahvusvähemuste kultuuriseltsidele
2. aprillini saavad rahvusvähemuste kultuuriseltsid taotleda toetust kultuuriürituste korraldamiseks.
Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa rahvusvähemuste keele ja kultuuri säilitamisele ning tutvustamisele Eestis. Seeläbi soovitakse saavutada, et: rahvusvähemuste kultuuripärandiga seotud traditsioonid on elujõulised; tutvustatakse rahvusvähemuste kultuuri Eesti avalikkusele; ellu on viidud rahvusvähemuste kultuuriseltside traditsioonilised festivalid ja muud sündmused; välja on antud rahvusvähemuste kultuuripärandit tutvustavad teabematerjalid; loodud on koostöövõrgustik(ud) rahvusvähemuste ja eesti kultuuriseltside vahel; noored on kaasatud rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevustesse.
Integratsioon Sihtasutuse juhataja Irene Käosaare sõnul tegutseb Eestis kokku ligikaudu 260 rahvusvähemuste kultuuriseltsi. “Rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevus on Eesti jaoks oluliseks ressurssiks, millel on potentsiaali oluliselt soodustada rahvusvähemuste kuulumist ja tugevat seost Eesti riigiga, rikastades seejuures Eesti ühiskondlikku ja kultuurielu. 2017. aastal Integratsiooni Sihtasutuse poolt läbiviidud uuring „Eesti rahvusvähemuste rahvuskultuurialastes tegevustes osalemise mõju nende etnilisele identiteedile“ näitas, et osalemine rahvusvähemuste kultuuriga seotud tegevustes suurendab huvi kõigi Eestis elavate rahvaste, sh ka eesti kultuuri vastu,“ kommenteeris Irene Käosaar rahvuskultuuriseltside olulisust.
Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud mittetulundusühing, kelle põhikirjajärgne tegevus on seotud rahvusvähemuste kultuuri säilitamise ja arendamisega. Käesoleva aasta taotlusvooru eelarve on 75 500 eurot, toetuse maksimaalne summa on 6000 eurot ühe taotluse kohta. Taotluste esitamise tähtaeg on 02.04.2019 kell 23:59. Toetuse taotlemine toimub Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemi kaudu aadressil https://toetused.kul.ee/et/login.
Eelmisel aastal laekus projektikonkursile 82 taotlust, toetus eraldati 16 projektile. Toona välja valitud projektide seas olid mitmed juba tuntud festivalid nagu “Multikultuurne Pärnu”, XV rahvusvähemuste kultuurifestival “Rahvuskultuuride loomepada“ Jõhvis, Idamaa rahvaste kevadfestival Novruz Bajramõ Tallinnas, ukraina kultuuri rahvusvaheline laste-noorte festival “Kvitõ Ukrainy“ ning rahvusvaheline vaimuliku muusika festival Mustvees. Lisaks festivalidele said toetust näiteks Eestimaa Rahvuste Ühenduse mitmekesine kultuuriprogramm Etnolaat, SA Eesti Vabaõhumuuseumi näitus ja haridusprogramm “Kes me oleme? Portreelood Eestis elavatest rahvustest“ ning MTÜ Läti Rahvuskultuuri Selts Eestis kultuuripäevade korraldamiseks Läti 100 auks.
Õpikoda: CV ja motivatsioonikiri
Märtsis ja aprillis saab üheskoos Tallinna eesti keele maja ning Eesti Töötukassaga koostada eesti keeles CV ja motivatsioonikirja.
Tallinna eesti keele maja korraldab koostöös Eesti Töötukassaga 25. märtsil, 1. aprillil, 8. aprillil ja 15. aprillil kell 17.30-19.30 Tallinna eesti keele majas õpikoja „Õpi kirjutama“. Õpikojas osalejad saavad Eesti Töötukassa esindajalt juhtnööre CV ja motivatsioonikirja kirjutamise kohta. Lisaks on osalejatel võimalus kirjutada oma enda CV ja motivatsioonikiri, mida aitavad keeleliselt lihvida eesti keele maja õpetajad. Juhul kui osalejatel on valmiskujul CV juba olemas, siis palume see kaasa võtta.
Registreerumine õpikodadesse: eestikeelemaja@integratsioon.ee märksõnaga „Õpi kirjutama ? kuupäev“.
27. märtsil jätkub Narva Apollo kinos Narva eesti keele maja filmiõhtute sari.
Sarja teine film “Seltsimees laps” viib meid tagasi Nõukogude Eestisse 1950. aastal. Kuueaastase Leelo silme all arreteeritakse tema koolidirektorist ema. „Kui sa oled hea laps, siis tulen ma varsti tagasi,” on ema viimased sõnad, kui ta püssimeeste vahel ära viiakse. Leelo püüabki kõigest väest hästi käituda, kuid satub üha uutesse, kohati koomilistessegi sekeldustesse ning aina segasem näib seegi, mida hea laps olemine tegelikult tähendab.
“Seltsimees lapses” näeme stalinliku aja absurdsust läbi lapse silmade. See lisab hirmule ja pisaratele naeru ning helgust ning näitab, et valgus on alati olemas ka kõige pimedamatel aegadel.
Tähistame koos: mitmekesisuse päev
17. aprill on kalendris mitmekesisuse päev. Üks sobiv viis selle tähistamiseks – kutsuda rahvuskultuuriselts külla.
Mitmekesisuse päeva eesmärk on märgata ja väärtustada iga inimese tähtsust ja erakordsust nii ettevõtetes, organisatsioonides kui ka ühiskonnas laiemalt. Kõigil tööandjatel ja eraisikutel on võimalik korraldada sel päeval oma ettevõttes või organisatsioonis mõni huvitav üritus!
Kes esindab kultuurilist mitmekesisust paremini kui rahvusvähemuste kultuuriseltsid? Päeva väärtuste tutvustamiseks võid Integratsiooni Sihtasutuse kaasabil kutsuda oma ettevõttesse või organisatsiooni külla rahvuskultuuriseltsi, kes jagab oma rahvusköögi saladusi, tutvustab rahvatantsu võtteid, õpetab rahvuslikku käsitööd, esineb särtsaka kontserdiga, viib läbi põneva loengu või korraldab huvitava näituse.
Praegu tegutseb Eestis kokku ligikaudu 260 rahvusvähemuste kultuuriseltsi. Kel on huvi kutsuda mõni kultuuriselts külla, soovitame pöörduda meie rahvusvähemuste valdkonnajuhi Kristina Pirgopi poole.
Lisainfo: Kristina Pirgop, Integratsiooni Sihtasutuse rahvusvähemuste valdkonnajuht, tel: 659 9024, e-post: kristina.pirgop@integratsioon.ee.
