Südikad maailmaparandajad, kandideerimise lõpuni on jäänud 10 päeva!
Käimasolev hange
Kümmet lõimumist edendavat spordi- ja kultuuriprojekti toetatakse 80 000 euroga
Üle 200 vene noore kolib suvel Võrumaa peredesse
Üle saja väliseesti noore tuleb suvel Viljandimaale keelelaagrisse
Märgi kalendrisse: kodanikupäeva viktoriin on 19.–29. novembrini
Mai teine pool meelitab slaavi kultuuriga
Juuni algul ela kaasa Ukraina kultuurile
Mais alustas tööd uus uuringute valdkonna juht
Anna Farafonova liigub uuele ametikohale
Tasuta tugiteenus haridusasutustele
Südikad maailmaparandajad, kandideerimise lõpuni on jäänud 10 päeva!
Tuletame meelde, et käimas on personaliotsing Narva ja Tallinna eesti keele majadesse. Otsime eesti keele õpetajaid ja keeleõppeprojektide läbiviijaid, kelle töö algab kavakohaselt tuleva aasta jaanuaris.
Mõlemasse majja asub tööle viis spetsialisti, kes on ühtaegu tugevad nii eesti keele õpetamises A1 ja A2 tasemel kui ka õppe elavaks muutmises ja keeleõpet toetavate praktikate korraldamises. Lisaks võetakse tööle keeleõppe tegevuste läbiviijaid-eestvedajaid, kelle ülesandeks on lõimumist toetvate ühistegevuste korraldamine, koostöövõrgustike loomine, vajadusel ka keelekohvikute läbiviimine ettevõtetes ja kogukonnakeskustes.
Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaare sõnul võiks eesti keele majadest saada piirkonna sõlmpunkt, kus eesti keele õpe ja praktiseerimine käib mitmekesiselt, sh mõnusas klubilises vormis. „Otsime inimesi, kellel on tugev motivatsioon valdkonda panustada. Unistame, et eesti keele majadest saavad positiivse atmosfääriga kohad, kuhu inimestel on meeldiv tulla ning kus nad saavad nõu ja tuge eesti keele õppimisel ja ka Eesti ühiskonnas kodusemalt tundmisel.“
Välja valitud inimesed alustavad tööd 2019. aasta alguses. Tööleasumisele eelneb Tartu Ülikooli põhjalik täiendkoolitus.
Sihtasutus ootab huvilisi infopäevale Tallinnas 9. mail kell 13:00-15:00 Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor saalis, Suur-Sõjamäe 10a, ruum nr 227, II korrus.
Kandideerimise tähtaeg on 18. mai 2018.
Tutvu töökuulutustega:
- eesti keele õpetajate otsimise kuulutus: https://www.integratsioon.ee/uudised?news_id=1090
- eestvedajate otsimise kuulutus: https://www.integratsioon.ee/uudised?news_id=1091
Mais avanes riigihange „Eesti keele kursused Eestis elavatele vähelõimunud püsielanikele“
Riigihanke eesmärk on leida keeleõppekorraldajad eesti keele A1, A2, B1, B2 ja C1 tasemel kursuste ettevalmistamiseks ja elluviimiseks vähelõimunud püsielanikele Narvas, Tallinnas ning Sillamäel, Kohtla-Järvel ja Kohtla-Järve Ahtme linnaosas. Kursused tuleb ellu viia ajavahemikul 21.08.–21.12.2018. a.
Hange on jagatud osadeks: 1. osa - Narvas elavad vähelõimunud püsielanikud; 2. osa - Tallinnas elavad vähelõimunud püsielanikud; 3. osa - Sillamäel, Jõhvis, Kohtla-Järvel, Kohtla-Järve Ahtme linnaosas elavad vähelõimunud püsielanikud.
Kokku luuakse hanke raames 1200 õppekohta.
Hankedokumentidega saab tutvuda e-riigihangete registris aadressil https://riigihanked.riik.ee/register/hange/197300
Pakkumus tuleb esitada e-riigihangete registris hiljemalt 07. juunil 2018 kell 11.00.
Eesti keele kursusi rahastab Kultuuriministeerium riigieelarvest.
Lisainfo: Jana Tondi, keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel +372 659 9069, e-post: jana.tondi@integratsioon.ee
Kümmet lõimumist edendavat spordi- ja kultuuriprojekti toetatakse 80 000 euroga
Integratsiooni Sihtasutus valis ligi 100 projektikonkursile laekunud taotluse hulgast välja kümme projekti, mida toetatakse 80 000 euroga. Valitud projektid loovad soodsa pinnase eri emakeelt kõnelevatele Eesti inimestele omavahel lävimiseks.
Integratsiooni Sihtasutuse valdkonnajuhi Jana Tondi sõnul on osalemine ühises kaasahaaravas tegevuses üks parimaid eri kultuuritaustaga inimeste lõimumismooduseid. „Koos sporti harrastades ja kultuuriüritustest osa saades tekivad kontaktid eri emakeelt kõnelevate inimeste vahel märksa loomulikumalt kui muidu,“ lausus Tondi.
Allpool on ülevaade toetust saanud projektidest. Ühele projektile taotletav toetus võis maksimaalselt olla 10 000 eurot.
- Spordiürituste Korraldamise Klubi Narva Energiajooks 2018 toimub sel aastal kaheksandat korda ning on kasvanud Ida-Virumaa suurimaks rahvaspordisündmuseks.
- Eesti Jalgpalli Liidu projekt „Me kõneleme jalgpalli!“ toob Ida-Virumaa jalgpallifestivalidele kokku 400 tüdrukut, kes Eesti naistreenerite käe all ja naiskoondislastega koos osalevad lõbusates harjutustes ja mängudes.
- MTÜ Lasnaidee projekt „Lasnamäe kogukondlik linnaaed“ loob läbi kogukondliku linnaaianduse heanaaberlikke sidemeid. Linnaaia algatus Võru 11 hoovis loob Lasnamäel esimese omalaadse suhtlus- ja kogunemiskoha, kus korraldatakse avalikke seminare, töötube ja talguid.
- MTÜ ContempArt Narva Ooperipäevadel tutvustatakse kaasaegset klassikalist muusikat ning saab nautida maailma esietendusi ja noorte loovisikute tööd. Suureks sündmuseks on eesti helilooja Madis Järvi Narvale pühendatud uudisteose esitamine.
- OÜ Mägede Hääl korraldab Kohtla-Järvel kahepäevase kogupereürituse, mille kontserdite kava kõrvutab kohalikke artiste nagu Estrada Orchestra, Smoke'N'Smile ja Kaschalot üleriigiliste esinejatega nagu Winny Puhh, Orelipoiss ja Holy Motors, et seeläbi Ida-Viru venekeelseid bände tuua laiema publikuni.
- Tallinna Keskraamatukogu korraldab Eesti kirjanike kohtumised "#minaloenagasina?!"/„#ячитаюаты?!“ vene keelt emakeelena kõnelevate õpilastega.
- Kistler-Ritso Eesti SA projekt „Kümme kümnendit Eesti ajaloos“ arendab noorte koostööoskust, andes teadmised akadeemilisest kirjutamisest ning näituste kureerimisest.
- Motus spordiklubi „EV 100 Narva Jooksusari 2018“ pakub jooksuüritusi hooajaringselt.
- SA Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi lõimumisprogrammi "Sport ühendab!" abil tutvustatakse Ida-Virumaa noortele spordilugu ja -kultuuri. Haridusprogramme ja töötube uuendatakse, et neid oleks võimalik läbi viia kakskeelsetena ning et need kõnetaks ka eesti keelest erineva emakeelega noori.
- Eesti Orienteerumisliidu projekt „Ida-Virumaa venekeelse elanikkonna kaasamine orienteerumiskogukonda“ soovib liita elanikke nii osalejana kui ürituste läbiviijana.
Projektide tegevused toetavad arengukava Lõimuv Eesti 2020 alaeesmärki 1 (Lõimumist toetavad hoiakud ja väärtused on Eesti ühiskonnas kinnistunud meetme) 1.2 Igapäevaste kontaktide, suhtluse ja kaasamise toetamine ühiskonnas eesmärkide elluviimist, vt Lõimuv Eesti 2020: http://www.kul.ee/sites/kulminn/files/le2020_arengukava_uuendatud_2016.pdf
Lisainfo: Jana Tondi, keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, e-post: jana.tondi@integratsioon.ee, tel 659 9069
Üle 200 vene noore kolib suvel Võrumaa peredesse
Üle 200 noore Ida-Virumaalt ja Tallinnast õpib eeloleval suvel eesti keelt ja kultuuri tundma nii, et kolib selleks ajutiselt ümber eesti peredesse Võrumaal. Pereõpet korraldab Integratsiooni Sihtasutus.
Pereõpe on hästitoimiv meetod tutvustada Eestis elavatele eesti keelest erineva emakeelega 7-18aastastele noortele lähemalt eesti kultuuri ning pakkuda võimalusi keele praktiseerimiseks ja kontaktide loomiseks eesti keelt emakeelena kõnelevate samaealiste noortega.
Projektikonkursil osutus edukaks kolm pakkujat. Nii korraldavad pereõpet tänavu MTÜ Volonta, MTÜ Veeda vaheaeg Võrumaal ja MTÜ Lapsele oma kodu.
Integratsiooni Sihtasutuse valdkonnajuhi Jana Tondi sõnul annab kümme päeva eestikeelses peres koolinoortele väga hea keelepraktika kõrval ka võimaluse kogeda teistsugust elukorraldust.
„Noortele pannakse kokku põnev programm, nii et jututeemadest ei tule neil kindlasti puudu. Külastatakse kohalikke vaatamisväärsusi, käiakse matkamas, peetakse lõkkeõhtuid ja piknikke, hoolitsetakse koduloomade eest ning mängitakse sportlikke võistlusmänge. Tegevuste valikul arvestatakse lisaks ilmale ka noorte sooviga,“ ütles Tondi.
Pereõppe toimumise ajagraafik ning kontaktid asuvad siin: https://www.integratsioon.ee/2018-eesti-keele-ja-kultuuri-ope-peredes-projektilaagrites-pusilaagrites
Integratsiooni Sihtasutus on toetanud eesti keele ja kultuuri õpet peredes ja laagrites alates 1998. aastast ja sellest on osa saanud ligikaudu 20 000 last ja noort Eestimaa eri paigust.
Eesti keele ja kultuuri õpet peredes toetatab Kultuuriministeerium 85 240 euroga.
Eesti keele õpe eesti peredes projektid toetavad arengukava Lõimuv Eesti 2020 alaeesmärk 2 (Vähelõimunud välispäritolu taustaga püsielanike osalemine ühiskonnas on kasvanud Eesti kodakondsuse omandamise ning uute ühiskondlike teadmiste kaudu) meetme 2.1 „Võimaluste loomine vähelõimunud välispäritolutaustaga Eesti püsielanike ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja lõimumise toetamiseks“ elluviimist.
Lisainfo: Jana Tondi, keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel 659 9069, e-post: jana.tondi@integratsioon.ee
Üle saja väliseesti noore tuleb suvel Viljandimaale eesti keele ja kultuuri laagrisse
Integratsiooni Sihtasutus korraldab väliseesti noortele juunist augustini eesti keele- ja kultuurilaagrid, kus partneri MTÜ HeadEst abiga võõrustatakse viies laagrivahetuses 110 noort.
Sel aastal tuleb laagrisse noori 30 riigist - Portugalist, USA-st, Poolast, Norrast, Taanist, Iirimaalt, Saksamaalt, Türgist, Serbiast, Mehhikost, Itaaliast, Maltalt, Belgiast, Hollandist, Rootsist, Soomest, Rumeeniast, Prantsusmaalt, Inglismaalt, Austriast, Lätist, Aafrikast, Bahama saartelt, Venemaalt, Valgevenest, Ukrainast, Kõrgõztanist, Austraaliast, Kanadast ja Hondurasest.
Keelelaagrites õpivad 13-18aastased väliseesti noored eesti keelt, suhtlevad eestlastest eakaaslastega ning õpivad paremini tundma Eesti kultuurikeskkonda. Käiakse ekskursioonidel, tutvutakse Eesti vaatamisväärsustega ja tehakse sporti. Väliseesti noorte kõrval lööb laagris kaasa 40 Eesti tuginoort, kes toetavad võõrsil elavaid eakaaslasi eesti keeles suhtlemisel ja tutvustavad neile noorte tegemisi Eestis.
Integratsiooni Sihtasutuse valdkonnajuhi Jana Tondi sõnul tunnetavad välismaal elavad eesti noored neis laagreis sidet kodumaa ja eesti keelega. „Laagris kogetu motiveerib neid Eesti kohta rohkem teada saama ja ärgitab mõtlema, kuidas oma tulevikku Eestiga siduda,“ märkis Tondi.
- I vahetus – 25. juunist – 5. juulini 2018 noortele, kes on oma keeleoskustasemelt algajad. Toimub Venevere Puhkekeskuses, Viljandimaal www.venevere.ee;
- II vahetus – 9. juulist – 19. juulini 2018 noortele, kes valdavad eesti keelt edasijõudnu tasemel. Toimub Venevere Puhkekeskuses, Viljandimaal www.venevere.ee;
- III vahetus – 23. juulist – 2. augustini 2018 noortele, kes on oma keeleoskustasemelt algajad. Toimub Venevere Puhkekeskuses, Viljandimaal www.venevere.ee;
- IV vahetus – 24. juulist – 3. augustini 2018 noortele, kes valdavad eesti keelt edasijõudnu tasemel. Toimub Sammuli Puhkekülas Viljandimaal www.sammuli.ee;
- V vahetus – 6. augustist – 16. augustini 2018 noortele, kes valdavad eesti keelt vabalt. Toimub Venevere Puhkekeskuses, Viljandimaal www.venevere.ee.
Kokku registreerus Integratsiooni Sihtasutuse kodulehe kaudu 2018. aastal toimuvatesse suvelaagritesse üle 200 välismaal elava noore.
Väliseesti noorte suvelaagreid korraldab Integratsiooni Sihtasutus alates 2000. aastast.
Eesti päritolu noorte keele- ja kultuurilaagreid toetavad Kultuuriministeerium ja Haridus- ja Teadusministeerium „Rahvuskaaslaste programmi 2014-2020“ raames ning Riigikantselei EV100 projektist.
Lisainfo: Jana Tondi, keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, e-post: jana.tondi@intergratsioon.ee, tel 6 599 069
Märgi kalendrisse: kodanikupäeva viktoriin on 19.–29. novembrini
Tänavune viktoriin tuleb ühe küsimustikuga ehk 50 küsimusega eesti keeles. Iga viktoriini lahendanu saab kohe pärast viktoriini lõppu 30. novembril oma e-posti aadressile personaalse lingi viktoriini tulemustega.
Kodanikupäevaga samal nädalal toimuv viktoriin on järjekorras kuueteistkümnes. Varasematel aastatel on sihtasutus koostanud mitu erinevat viktoriini küsimustikku, mis suunatud lahendamiseks eri vanuseastme õpilastele. Aastate jooksul lahendas viktoriini edukalt lõpuni ligi 75 000 õpilast. Aastatel 2015–2017 pakkus sihtasutus viktoriini lahendamise võimaluse ka täiskasvanutele – 10 000 isikut panigi oma kodanikuteadmised proovile.
Kodanikupäeva viktoriini läbiviimist toetab Kultuuriministeerium.
Mai teine pool meelitab slaavi kultuuriga
Mai teisel poolel peetavad traditsioonilised slaavi kultuuri ja kirjakeele päevad on kõigi Eestis elavate slaavirahvaste jaoks suur ja tähtis pidu.
Kultuuriühendus Kirill ja Meffodi kutsub kõiki kultuurihuvilisi inimesi kultuuripäevade sündmustest osa saama, sest Eestis elavad slaavlased on kokku pannud tõeliselt põneva kultuuriprogrammi. Tule kuula, kuidas kõlab slaavi vaimulik, klassikaline ja rahvamuusika ning ela kaasa omanäolistele slaavi tantsudele ja folkloorile.
Slaavi kultuuri- ja kirjakeele päevad 2018
KAVA
18. mail kell 13 Vene Kultuurikeskuses
X Slaavi kultuuri ja kirjakeele päevade avamine.
"Vene kirjanduse igaviku kujundid ja sümbolid - vestlus vene kirjakeelest“
Sergei Fjodorov, pedagoogikateaduste kandidaat, Peterburi diplomijärgse pedagoogilise hariduse akadeemia filoloogia osakonna juhataja.
18. mail kell 16 Vene Kultuurikeskuses
Vene Kunstnike Ühenduse Eestis näituse avamine
18. mail kell 18 Vene Kultuurikeskuses
Naiskoori Slavjanka kontsert "Ja hinges on kevad"
19. mail kell 16 Vene Kultuurikeskuses
Kammerkoori Eleegia ja segakoori Russ kontsert
21. mail kell 17 Vene Kultuurikeskuses
Kultuuriajaloo magistri Tatjana Tšervova loeng "Iidse vene kultuuri ja kirjanduse ajaloost"
22. mail kell 12 Vene Kultuurikeskuses
Eesti Kunstnike Liidu liikme Sergei Minini loeng "Kirill ja Methodius"
23. mail kell 18:30 Aleksander Nevski Katedraalis
Õigeusu vaimulike laulude kontsert, pühendatud Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Korneliuse mälestusele. Osalevad Tallinna kirikute koorid ja ilmalikud koorid.
23. mail kell 17 Vene Kultuurikeskuses
Klassikalise muusika kontsert "Slaavlaste hääled", osalevad Vene Filharmooniaühingu solistid
24. mail kell 11 Vene Kultuurikeskuses
Eesti Kunstnike Liidu liikme Valeri Lauri loeng "XVIII-XIX saj. vene maalikunsti kirjandusteostel põhinevad süžeed"
24. mail kell 18 Vene Kultuurikeskuses
Folkloorikontsert "Laulusillad", osalevad Tallinna ja Haapsalu folkloorikollektiivid
25. mail kell 18 Vene Kultuurikeskuses
Vene kultuuri päev "Vene ime", pühendatud kontsertbalalaika 130. aastapäevale
- Film "Kolme pillikeele saladus" (toetab Vene Föderatsiooni Suursaatkond Eestis)
- Teenelise Valgevene harrastuskollektiivi rahvakunstiansambli Rondo (Brest) esinemine
26. mail kell 18 Vene Kultuurikeskuses
Valgevene kultuuri päev, osalevad Valgevene (Minsk, Brest) ja Tallinna folkloori-, teatri- ja instrumentaalmuusika kollektiivid
27. mail kell 13 Vene Kultuurikeskuses
Sankt Peterburgi Puškini rajooni Laste Muusikakooli №45 õpilaste klaverikontsert
27. mail kell 16 Vene Kultuurikeskuses
Ukraina kultuuri päev, osalevad Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsiooni Eestis loomingulised kollektiivid ja solistid
Sissepääs tasuta.
Lisainfo: Tatjana Semenjuk, Slaavi kultuuri ja kirjakeele päevade peakorraldaja, kultuuriühenduse Kirill ja Meffodi juhatuse liige, e-post: semjana7@gmail.com
Juuni algul ela kaasa Ukraina kultuurile
3. juunil 2018 kutsub Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Lindakivi kultuurikeskusesse rahvusvahelise laste ja noorte festivali „Kvitõ Ukrainy“ galakontserdile, mille programm on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale.
Festivalil osalevad koreograafiaansambel Kolor, instrumentaalansambel Meloodia, laste vokaalstuudio UN C ANTO ning pühapäevakoolide õpilased Tallinnast, Valgast, Narvast, Sillamäelt ja Tapalt. Välisesinejana lööb kaasa noorteteater Rezonans Ukrainast. Festivali programmi režissöör on koreograafiaansambli Kolor kunstiline juht Niina Koort.
Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis president Vladimir Palamar kutsub kõiki külastama galakontserti, pühapäevakoolide õpilaste käsitöölaata ja kunstinäitust.
Uksed on avatud kell 15.00, galakontsert algab kell 15.30. Sissepääs on tasuta. Tere tulemast!
Sündmust rahastatakse rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkursi kaudu Kultuuriministeeriumi eelarvest.
Lisainfo: Ljubov Laur, Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis, e-post: ukrainaoae@gmail.com, tel 5668 9607
Tööd alustas uus uuringute valdkonna juht
Alates 7. maist on Integratsiooni Sihtasutuse uus uuringute valdkonna juht Olga Loitšenko.
Olga on lõpetanud Tallinna Ülikooli kirjaliku tõlke magistriõppe (2015. aastal). Pärast seda astus ta doktorantuuri, kus jätkab kolmandat aastat õpinguid lingvistika erialal. Olga uurib eesti-vene kakskeelsete keelejuhtide värvisõnavara ja -assotsiatsioone. Praegu tegeleb ta kognitiivse ja psühholingvistikaga ning on seadnud eesmärgiks liikuda ka neurolingvistikasse.
Olga varasem töökogemus on peamiselt turismivaldkonnast – ta töötas kaks aastat giidina Tallinn Traveller Toursis. Uuringuvaldkonnaga on ta kokku puutunud doktorantuuri kaudu, osaledes projektis COST New Speakers in a Multilingual Europe: Opportunities and Challenges koos oma juhendajaga ning algatades projekti „Eesti-vene kakskeelsete sinised ja lillad värvikategooriad eesti ja vene keeles“, mille planeerib lõpuni viia 2019. aasta jaanuaris. Lisaks sellele on ta juhendanud üliõpilaste seminari- ja bakalaureusetöid kakskeelse keelekäsitluse, identiteedi ja keelehoiakute kohta. Suurimaks saavutuseks peab Olga artikli Colour terms in the blue area among Estonian-Russian and Russian-Estonian bilinguals ilmumist kogumikus Progress in Colour Studies. Cognition, language and beyond eeloleval suvel.
Anna Farafonova liigub uuele ametikohale
Seni Integratsiooni Sihtasutuse Narva kontoris nõustajana töötanud Anna Farafonova võtab alates 14. maist Ljudmilla Peussalt üle koostöötegevuste valdkonnajuhi rolli seoses viimase siirdumisega pikemale puhkusele.
Antud valdkonnajuhi ülesandeks on koostöötegevuste plaanimine ja elluviimine ning koostöövõrgustiku arendamine.
Tasuta tugiteenus haridusasutustele
Eesti Pagulasabi pakub heade partneritega koostöös haridustöötajatele üle Eesti tuge rände- ja pagulastaustaga laste ja noorte õppetööga seonduvate küsimuste käsitlemisel ning mitmekultuurilise ja salliva õpikeskkonna kujundamisel.
Tasuta teenuse eesmärgiks on tõsta haridustöötajate professionaalset enesekindlust rände- ja pagulustaustaga laste ja noorte õppetööga seonduvate küsimuste käsitlemisel ning mitmekultuurilise ja salliva õpikeskkonna kujundamisel.
Teenust saavad tellida kõik Eesti haridusasutused – koolid, lasteaiad või noorsootööasutused. Pakutakse tuge nii haridusjuhtidele, õpetajatele kui tugitöötajatele.
Võimalik on saada tuge ühekordselt (näiteks, õpetajatele koolituspäeva korraldamine või õpilastele maailmaharidusliku töötoa läbiviimine) kui ka leppida kokku pikaajalises tegevusplaanis.
Nõustamistegevuse vorm lepitakse kokku iga vastava haridusasutusega eraldi, lähtuvalt selle individuaalsetest vajadustest. Haridusasutuse toetamine võib toimuda nii otsekohtumiste (nt nõustamisvisiidid ja koolitused) kui ka vahendatud kohtumiste (nt kirjavahetus, telefoni või Skype kõne) vormis.
Teenuse sisu lähtub haridusasutuste individuaalsetest vajadustest. Laias laastus on teenusel kaks suunda:
1. Konsultatsioonid ja koolitused haridusasutuste juhtkonna, õpetajate ja tugitöötajate sihtgrupile.
2. Teadlikkust tõstvad ja silmaringi avardavad tegevused nii haridusasutustes õppivatele lastele ja noortele kui nende vanematele.
Teenust osutatakse Eesti Pagulasabi projekti “Mobiilsete nõustamisgruppide käivitamine haridusasutustes põgenikutaustaga laste õppetööga seonduvate küsimuste käsitlemiseks” raames, mida rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.
Rohkem infot teenuse sisu kohta leiab siit: http://www.pagulasabi.ee/tugiteenus-haridusasutustele
