MAI 2010

 

26. aprillil avalikustas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) projektikonkursi „Ühise kultuuriruumi edendamine läbi koostöötegevuste“. Kokku jagatakse taotlejate vahel 1,2 miljonit krooni. Tegevusi rahastab Kultuuriministeerium.

 

Kultuuriminister ja MISA nõukogu esimees Laine Jänes ütles, et konkurss soodustab teatrite ja muude etendusasutuste ühiseid ettevõtmisi, milles saaksid osaleda nii eestlased kui ka teised siinsete rahvuste esindajad.

 

„Võrreldes eelmisel aastal toimunud samalaadse projektikonkursiga on tänavu teatritel suurem võimalus tutvustada oma etendusi teises keeles rääkivale publikule, sest konkursi raames toetame ka eestikeelsete etenduste sünkroontõlget vene keelde,“ selgitas minister.

 

Nii ongi oodatud taotlused kahte kategooriasse: „Etenduskunstide alane ühistegevus“ ja „Eestikeelsete etenduste sünkroontõlge vene keelde“. Toetust saavad taotleda kõik Eesti Vabariigis registreeritud juriidilised isikud ja asutused, kes tegutsevad antud konkursi raames mittetulunduslikul eesmärgil ning kes vastavad konkursi tingimustele (www.meis.ee/konkursid).

 

Taotluste esitamise tähtaeg on 28.05.2010 kell 15.00. Taotlused tuleb esitada Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusele Meie Inimesed, Liimi 1, 10621 Tallinn. Konkurssi tutvustav teabepäev taotlejatele toimub 06.05.2010 kell 15.00 MISA ruumides, Liimi 1 Tallinn.

 

Lisateave: Kaie Kullik, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9025, e-post: kaie.kullik@meis.ee

 

 

 

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) kuulutas välja projektikonkursi, mille eesmärk on võimaldada eesti keele õpet spetsiaalsete keelelaagrite kõrval ka nö tavalistes suvelaagrites.

 

MISA on toetanud koolivälise keeleõppe korraldamist vene keelt koduse keelena kõnelevatele noortele juba 1998. aastast. Nii on läbi viidud noortekonverentse, Tulevikulinna mänge, spetsiaalseid eesti keele laagreid jmt. Kõnealuse konkursi kaudu saavad aga ka nö tavalised suvelaagrid võimaluse seal osalevatele venekeelsetele noortele eesti keelt õpetada.

 

Projektikonkursile „Eesti keele õpe noorte suvelaagris“ ongi oodatud kandideerima noorte suvelaagrite korraldajad, kes haldavad Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt väljastatud noortelaagri tegevusloaga noortelaagreid ning projektlaagrite korraldajad, kellel on taotlemise hetkel kohaliku omavalitsuse luba projektlaagri läbiviimiseks. Samuti saavad toetust taotleda noortelaagrites oma laagreid läbiviivad organisatsioonid, esitades koos taotlusega noortelaagri tegevusloa koopia ning kinnituse laagri toimumise kohta noortelaagrilt. Taotluste esitamise tähtaeg on 14. mai 2010 kell 16.00.

 

Projekt võib olla suunatud suvelaagri vahetuses osalevatele 7-18 aastastele venekeelsetele noortele eesti keele õppe korraldamiseks. Samas võivad keeleõppe tegevusse olla kaasatud eestikeelsed tuginoored, kes võivad moodustada kuni poole osalejate koguarvust. Sellisel juhul osalevad tuginoored eesti keele õppetegevuste läbiviimisel. Uuringute alusel on eesti- ja venekeelsete noorte osalemine ühes laagris tõhus nii eesti keele õppimise kui ka üleüldise kultuurilise ja sotsiaalse suhtlemise seisukohalt.

 

AFM Consulti poolt 2009. aastal läbi viidud eesti keele laagrite ja pereõppe tõhususe uuringust selgus, et keelekasutuse laager põhineb osalevate noorte ühisel huvil ning soodustab eri rahvusest noorte omavahelist suhtlemist eelkõige eesti keeles. Uuringu järeldustes soovitatakse laagri edukuse tagamiseks vallata laagrite läbiviijatel nii eesti kui vene keelt ning pakkuda tegevusi, millega noored hea meelega kaasa tulevad, millega nad emotsionaalselt seotud on.

 

Konkursi eelarve on 1 489 400 krooni. Konkurssi rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest, lähtudes valdkondliku arengukava ”Eesti lõimumiskava 2008-2013” rakendusplaanist.

 

Lisaks suvelaagritele õpivad noored sel suvel MISA toel eesti keelt traditsiooniliselt ka etnilistele eestlastele suunatud keelelaagris ning projektlaagrites ja eesti peredes.

 

Lisateave: Lianne Ristikivi, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9028, e-post lianne.ristikivi@meis.ee

 

 

 

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusel Meie Inimesed (MISA) on avatud projektikonkurss „Ühine meediaväli“, kuhu saab taotlusi esitada kuni 31. maini.

 

Konkursi üldeesmärk on aidata kaasa kõikide Eestis elavate inimeste ühise inforuumi tekkimisele, soodustada eri rahvusest inimeste võrdset kohtlemist ning püsivat naturalisatsiooniprotsessi Eestis.

 

Kultuuriministri ja MISA nõukogu esimehe Laine Jänese sõnul aitab konkurss liikuda ühise meediavälja suunas sõltumata inimese emakeelest. Lisaks võimaldab konkurss tutvustada lõimumisvaldkonnas toimuvat laiemalt.

 

„Info levik ja selle kättesaadavus on oluline igaühele ja see projektikonkurss avardab märkimisväärselt info saamise võimalusi paljude sihtrühmade hulgas, kes vajaksid teavet senisest enam," märkis minister Jänes.

 

Konkursi infopäev toimub 17. mail kell 14.00–16.00 MISA ruumides (Liimi 1, III korrus). Infopäevale saab registreerida e-posti aadressil kati.tamm@meis.ee hiljemalt 14. mail.

 

Konkursil on kolm alavaldkonda ehk osa: kodanikuaktiivsuse ja lõimumistemaatika tutvustamine meedias (I osa), võrdse kohtlemise seadusest teadlikkuse tõstmine (II osa) ja kodakondsuse saamise võimalustest teavitamine (III osa).

 

Konkursi raames toetatakse tele- ja raadiosaateid ning uudisteportaalide tegevusi ning tegevusi, millega teavitatakse kodanikuühenduste (sh nende esindusorganisatsioonide) liikmeid ja töötajaid ning ettevõtete juhte võrdse kohtlemise seadusest. Samuti toetatakse tegevusi informeerimaks alla 15-aastaste määratlemata kodakondsusega laste vanemaid kodakondsuse saamise võimalustest endale ja oma lastele.

 

Konkurssi rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest (25%) ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist (75%), lähtudes valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ rakendusplaanist.

 

Ühise meediavälja laiendamist toetas MISA ka möödunud aastal. Siis said toetust projektid, mille tulemusel toodeti nii tele- kui raadiosaateid ning üleriiklikes ja piirkondlikes lehtedes ilmunud artiklite sarju. Samuti on MISA juba varem tegelenud nii võrdse kohtlemise temaatika tutvustamisega kui ka info levitamisega Eesti kodakondsuse saamise võimaluste kohta.

 

Lisateave:

 

I ja II osa kohta: Kati Tamm, kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9027, e-post: kati.tamm@meis.ee

 

III osa kohta: Tea Tammistu, kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9062, e-post: tea.tammistu@meis.ee

 

 

Aprilli lõpus kuulutas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed välja projektikonkursi “Eesti keele kursused Ida-Virumaal ja Harjumaal”. Konkursile on oodatud kandideerima kõik keelefirmad. Taotluste esitamise tähtaeg on 27. mai 2010 kell 16.00.

 

Konkurssi tutvustav infopäev toimub 11. mail 2010 kell 14.00 Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuses Meie Inimesed (Liimi 1, Tallinn).

 

Kavandatavad keelekursused toetavad eelkõige suhtluspädevuse arendamist ning keelebarjääri ja võimalike suhtlusprobleemide ületamist. Osaoskustest arendatakse eelkõige rääkimis- ja kuulamisoskust. Õppe eesmärk on viia osalejad B1 keeletasemele.

 

Konkursi raames toetatakse 120-tunniste eesti keele kursuste korraldamist 0 tasemelt A2-tasemele jõudmiseks ja A2-tasemelt B1-tasemele jõudmiseks Ida-Virumaal ja Harjumaal.

Konkursil saavad toetust taotleda kõik juriidilised isikud, kes vastavad konkursi tingimustele.

 

Konkurssi rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest (25%) ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist (75%), lähtudes valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008-2013“ rakendusplaanist.

Lisateave: Kristina Johannes, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9065, e-post: kristina.johannes@meis.ee

 

 

 

Neli olulist lõimitud aine- ja keeleõppe ehk LAK-õppe käsiraamatut jõudsid kõikidesse Eesti kutseõppeasutustesse, et sealsed õpetajad saaksid neid kasutada abivahendina nii keeleõppe kui ainetundide edendamisel ning ka enda oskuste arendamisel.

 

Saadetud materjalide hulka kuuluvad „Lõimitud aine- ja keeleõpe“ (autorid Peeter Mehisto, David Marsh jt), „Kuidas õpetada erialakeelt“ (autorid Kristi Saarso, Elle Sõrmus), „Erialaõppe ja keeleõppe lõimumisest“ (autorid Tiina Kikerpill, Elle Sõrmus) ja „Об интегрировании обучения языку и специальности“ (autorid: Tiina Kikerpill, Elle Sõrmus).

 

Kutsekoolidele jagatud käsiraamatud anti välja Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuses Meie Inimesed rakenduva Euroopa Sotsiaalfondi programmi “Keeleõppe arendamine 2007-2010” raames kordustrükina. Raamatud saadeti koolidesse, et neid saaksid kasutada võimalikult paljud õpetajad, koolijuhid ja huvitatud osapooled. Koolidel kehtib ka nende materjalide säilitamise ja sihtotstarbelise kasutamise kohustus.

 

Kutseõppeasutused lähevad järk-järgult üle eestikeelsele õppele ning selleks on tarvis nii õpetajaid kui koolijuhte paremini ette valmistada. LAK-õppe metoodika on sobiv teises keeles erinevate ainete õpetamiseks ning erinevate keele- ja kultuuritaustaga inimestega arvestamiseks.

 

LAK-õppe metoodika on Eestis aina rohkem populaarsust kogumas. Metoodika tutvustamiseks toimub erinevaid koolitusi, kus on abivahendiks ka eelnimetatud väljaanded. Raamatuid ei ole võimalik osta, kuid need on elektroonselt kättesaadavad sihtasutuse veebilehel www.meis.ee/raamatukogu.

 

Käsiraamat „Lõimitud aine- ja keeleõpe“ on ka rahvusvaheliselt tunnustust saanud. Raamat on pälvinud Edinburgi hertsogi Inglise keeles Kõnelejate Ühingu (ESU) inglise keele raamatu kaks auhinda: kõrgelt hinnatud Raamat 2008 ning parim õpetajale kirjutatud raamat 2008.

 

Lisateave: Edydt Johanson, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9842, edydt.johanson@meis.ee

 

 

Aprilli teise pooles toimus Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) keelekümblusprogrammi eestvedamisel üle-eestiline teises keeles õppimise ehk LAK-õppe nädal. Sel nädalal leidis kokku aset ligi 100 üritust – oli koolitusi, seminare, lasteaedade ja koolide lahtiste uste päevi ning palju muud.

 

Tallinna-koolitustes kandis peamist raskust Kanadas sündinud ja kasvanud eesti juurtega Peeter Mehisto, rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud LAK-õppe ekspert. Peeter Mehisto on lõimitud aine- ja keeleõppega süvendatult tegelenud üle 10 aasta. Londoni ülikooli doktorandina uurib ta faktoreid, mis soodustavad või takistavad keelekümblusprogrammide arengut. Kümmekond aastat tagasi oli Peeter üks keelekümblusmetoodika Eestisse toomise initsiaatoreid.

 

Peeter Mehisto suunamisel süüvisime LAK-õppe olemusse, saime teada kakskeelsusest kui edutegurist ja keelte õppimisega seotud aju-uuringutest. Metoodilised arendused, mis nendest päevadest kõlama jäid, toetavad uuendatud riikliku õppekava põhimõtete elluviimist (mõisted lõimitud aine- ja keeleõpe ning keelekümblus on nüüd õppekavas ka eraldi esindatud). Koolitustes võimendus palju ootusi õpetajale ja koolile, nende ootuste täitumiseks vajalikust toetusest rääkimata. Selgelt jäi kõlama tees, et iga õpetaja on oma põhiaine kõrval ka keeleõpetaja. Ja seda nii emakeeles kui muus keeles toimuva õppe puhul.

 

Väikesel näitusel tutvustasid koolides ja lasteaedades toimuvaid tegevusi plakatid ja teabelehed. Oma asutuse tegemisi esitlevate materjalide kõrval tegi rõõmu  Põhja-Tallinna koondplakat – ehe näide ühiste eesmärkide teadvustamisest. Ei puudunud ka lugemisvara: keelekümblusväljaannete kõrval sai tutvuda Kohtla-Järve laste ja vanemate ühistöö tulemusena valminud raamatutega.

 

Üle Eesti näitasid koolid ja lasteaiad LAK-õppe rakendamist oma asutustes. Ind oli nii suur, et ametliku LAK-õppe nädala (19.-23. aprill) piirid jäid neile kitsaks. Nii algasid paljud üritused juba aprilli esimestel päevadel ja viimased jooksevad välja mai esimesse nädalasse. Kel huvi veel toimuvatest üritustest osas saada, saab nende kohta infot MISA kodulehelt: www.meis.ee/lak-oppe-nadal2010.

 

Tallinna Pääsupesa lasteaias võis näiteks näha, kuidas vene emakeelega lapsed said hakkama eestikeelses muusikaloos „Kevad metsas“. Mahtra lasteaias mängisid vanema rühma lapsed etendust „Jutt jänesepojast, kes ei tahtnud magama jääda“. Mõlema lasteaia lapsed on keelekümblusmetoodika järgi omandanud eesti keele tasemel, mis lubab lüüa probleemideta kaasa näidendites ja muus isetegevuses. Muidugi saadakse hakkama igapäevategevustes, milleks pakuvad õpetajad tuge eesti keeles. Tallinna Pääsupesas oli võimalik osaleda ka tunnis, kus Ranniku Gümnaasiumi klassiõpetaja õpetas eesti lastele LAK-õppe põhimõtteid kasutades vene keelt. Tulemused olid „kõrvaga kuulda“!

 

Väljaspool Tallinna toimus suur osa üritustest Kohtla-Järvel, Sillamäel ja Narvas. Näiteks tutvustas Kohtla-Järve lasteaed Rukkilill kõigile huvilistele lõimitud aine- ja keeleõppe põhimõtteid iga päev korduvate tegevuste, nn rutiintegevuste ning huvitegevuste kaudu. Tegevustesse kaasati ka lapsevanemaid. Näiteks täiendasid oma eesti keele oskust meisterdamise meistriklassis nii lapsed kui lapsevanemad, kes olid sel korral ise laste juhendajateks.

 

Üleskutsega oma koolides toimuvat teiskeelset õpet tutvustada liitus kokku 14 kooli. Keelekümblusprogrammi pilootkoolide – Tallinna Läänemere Gümnaasiumi ja Mustamäe Humanitaargümnaasiumi – avatud uste päevadel külastas lahtiseid tunde kokku ligi 90 külalist. Nende seas oli üliõpilasi, õppejõude, lapsevanemaid, kolleege naaberlasteaedadest ja koolidest jne. Tallinna Inglise Kolledž, Ehte Humanitaargümnaasium ja Ranniku Gümnaasium tõid sihtkeeltena eesti keele kõrvale ka inglise, prantsuse ja vene keele. Narva lasteaedades ja koolides andsid lisaks oma õpetajatele lahtisi tunde Tartu Ülikooli Narva kolledži õppejõud.

 

Sel aastal esimest korda toimunud LAK-õppe nädal osutus üle ootuste populaarseks. Täname kõiki omavalitsusi ja õppeasutusi, kes avasid oma uksed huvilistele, lõid kaasa näitustel, aitasid tutvustada LAK-õpet (sh keelekümblust) ning toetasid igati LAK-õppe nädala õnnestumist. Järgmisel aastal jälle!

 

*   *   *

 

Teises keeles õppimise traditsioonid ulatuvad Eesti haridussüsteemis aastakümnete taha. 1960. aastatel alustati tollases Tallinna 7. Keskkoolis ja Tallinna 21. Keskkoolis võõrkeelse aineõppega ja hiljem liitus sellega veel mitmeid koole. Tallinna Humanitaargümnaasiumi tuli ingliskeelne õpe 1970. aastail ning on jätkunud senini.

 

Keelekümblust hakati Eestis tutvustama 1992. aastast. Keelekümblus on üks tõhusamaid kakskeelse õppe mooduseid. Selle eeliseks ja tugevuseks on süsteemsus, metoodiline ühtsus ja teaduslik läbitöötatus, mis võimaldab tulemusi võrrelda rahvusvahelises mastaabis. Keelekümblusprogrammiga on Eestis liitunud 30 kooli ja 31 lasteaeda.

 

 

LAK-õppe kohta jagavad lisainfot Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed keelekümblusprogrammi kontaktisikud:

 

Maire Kebbinau 659 9847, maire.kebbinau@meis.ee

Svetlana Belova 659 9848, svetlana.belova@meis.ee

Kai Võlli 659 9846, kai.volli@meis.ee

 

 

 

 

 

 

 

Ühendkuningriikide (Peace Child International), Eesti (Sillamäe Lastekaitse Ühing) ja Türgi (E-Genslik) koostöös valminud kultuuriprojekti kulminatsioonina toimub Eestis ainulaadne kontsertlavastus „Peace Child Alpha Omega“. Projekti eesmärgiks on algatada põlvkondade ja kultuuride vahelist dialoogi kogukondades üle Euroopa ning arendada rahvusvahelist noorsootöö ja kultuurialast koostööd.

 

PCAO ei ole tavaline teos. Ette antud on muusika ja raamistik, kuid iga osaleja riik, lisaks loomingulise toimkonna värbamisele, kohandab teose vastavaks oma kohalikule tasandile. Lavastuse kaudu näidatakse, et kellelgi ei ole kõiki vastuseid, kuid austades kõiki võrdsete partneritena võime jõuda uute „seadusteni“, mis aitavad meil orienteeruda oma elus konstruktiivsel ja rahuldaval moel.

 

Helilooja ja algne produktsioon: David Gordon

Dirigent: Aarne Saluveer

Lavastaja: Reeda Toots

 

Laval on üle 100 kooriliikme - Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli segakoor, ETV Tütarlastekoor, Tallina Ülikooli Kammerkoor, Musamari lastekoor, Narva Koorikool ning külalised Ühendkuningriikidest ja Türgist.

 

Orkester: Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli orkester.

 

 

Enne 14. maid kõik piletid (välja arvatud toetuspiletid) 15% soodsamalt.

 

Piletid saadaval Piletilevis ja Vene Teatri kassas

 

Projekti toetavad lisaks Euroopa Komisjonile Kultuuriministeerium, Tallinna linn, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, Coca-Cola Hellenic, Leibur, Aspire Studio, Vene Teater, Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool ning Lastekaitse Liit. Meediatoetajateks on Eesti Rahvusringhääling, Delfi, Sky Pluss, Russkoje Radio, Den za Dnjom, ja Postimees.

 

Lavastusele järgneval päeval toimub rahvusvaheline konverents „Eesti 2050: Noorte Tulevik Vananevas Ühiskonnas“ Eesti Rahvusraamatukogu suures saalis, 2. juunil 2010 algusega kell 15:00. Registreerimine veebilehel www.sscw.ee või conference@sscw.ee kuni 25. maini 2010. Konverents on tasuta!

Lisainfo: http://sscw.ee/pages/et/avaleht.php

 

 

 

Sillamäe Lastekaitse Ühing korraldab Projekti Peace Child Alpha Omega raames 2. juunil 2010 algusega kell 15.00 Rahvusraamatukogu suures saalis rahvusvahelise konverentsi, käsitleda riigi tulevikku noore inimese vaatepunktist.

 

1. Noore inimese roll ühiskonnas täna ja homme

2. Erinevused kui ressurss

3. Noorsootöö – väärtus või koorem

4. Põlvkondade vahelised suhted nüüd ja tulevikus

5. Koostöö ja dialoog

6. Noorte tulevik – kas Eestis või välismaal

 

Rahvusvaheline konverents toimub kultuuride ja põlvkondade vahelise suhtlemise teemalise „Peace Child Alpha Omega“ lavastuse ettekandele järgneval päeval. „Peace Child - Alpha Omega 2010“ on Euroopa Komisjoni programmist „Kultuur 2007 – 2013“ toetuse saanud Ühendkuningriikide, Eesti ja Türgi vaheline kultuurikoostöö projekt, mille algidee loojad on rahvusvaheliselt tegutsev Ühendkuningriikide noorsootööorganisatsioon Peace Child International. Projekti üldeesmärgiks on algatada põlvkondade ja kultuuride vahelist dialoogi kogukondades üle Euroopa ning arendada rahvusvahelist noorsootöö ja kultuurialast koostööd.

 

Konverentsile kutsutute hulgas on esindajad Euroopa Nõukogust ja Peace Child Internationalist, akadeemikud ja eksperdid erinevates ülikoolidest ja akadeemilistest institutsioonidest, kohalike valitsusinstitutsioonide liikmed ning erinevate noorteorganisatsioonide esindajad. Konverents sisaldab kahte paneeli: nn. ekspertide paneeli (kuhu on kutsutud akadeemikud, mittetulundus- ja avaliku sektori ning välisinstitutsioonide esindajad) ja noortepaneeli (mis on kokku pandud aktiivsetest noortest, kelle ülesandeks on esitada oma visioon ning reageerida ekspertide poolt üles tõstatatud küsimustele). Konverentsile järgneb pidulik vastuvõtt. Esialgne ajakava on saadaval http://sscw.ee/pages/et/konverents-2.-juuni-2010/kava.php.  

 

Konverentsi töökeeled on inglise ja eesti keel. Toimub sünkroontõlge eesti-inglise-eesti ja võimalusel ka vene keeles.

 

Konverentsi korraldab Sillamäe Lastekaitse Ühing koostöös Peace Child Eestiga, ning toetavad Euroopa Komisjon, Kultuuriministeerium, Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinna linn, Coca-Cola Hellenic, Leibur, Aspire Studio ja Lastekaitse Liit. Meediatoetajateks on Eesti Rahvusringhääling, Delfi Sky Pluss, Russkoje Radio, Den za Dnjom ja Postimees.

 

 

Konverentsile on võimalik registreerida kuni 25 maini 2010 meili teel: econference@sscw.e või veebilehel: ewww.sscw.ee.