Tööandja, kasuta võimalust töötajate eesti keele oskuse arendamiseks!
Otsime eesti keele kursuste läbiviijaid
Kes tutvustaks Eesti kultuuriruumi siin elavatele vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele?
Otsime uudseid lahendusi, mis soodustavad eesti keele kasutamist loomulikus suhtluskeskkonnas
Esimesed pereõppevahetused Võrumaal on toimunud
Meediahariduse projektid elavdasid 200 õpilase ajakirjandushuvi
Ilmus raamat „Meie, mustlased“
Ingerisoomlased kutsuvad laulu- ja tantsupeole
Nädalavahetusel on Läti kultuuripäevad Eestis
Tööandja, kasuta võimalust töötajate eesti keele oskuse arendamiseks!
Alates 1. juunist 2018 saavad tööandjad taotleda töötukassast koolitustoetust töötajate eesti keele oskuse arendamiseks*. Häid valikuid eesti keele õppeks on kõigile, kuid nende hulgast sobivaima variandi leidmine ei pruugi olla lihtne ülesanne. Kutsuge appi Integratsiooni Sihtasutuse nõustajad, et leida teie töötajate vajadustele enim sobivad keeleõppelahendused.
Integratsiooni Sihtasutuse nõustajad analüüsivad teie töötajate ootusi eesti keele õppele. Tänapäeval on õppimisvõimalusi sedavõrd palju, et keskendudes iga õppija vajadustele ning võimalustele on võimalik vältida keskpäraseid ja poolikuid lahendusi. Nii tööandja kui ka töötaja huvi on siseneda keeleõppesse eesmärgistatult ja õppida tõhusaimal viisil.
Integratsiooni Sihtasutuse nõustamis- ja infoteenuse kohta saate lisateavet https://www.integratsioon.ee/noustamine või võttes ühendust infotelefonil 800 9999 või kirjutades e-posti aadressil info@integratsiooniinfo.ee
Vastavalt tööandja soovile pakub Integratsiooni Sihtasutus ka:
- töötajatele kohanemis- ja lõimumisalast teavitust ning nõustamist tööandja ruumides;
- pärast töötajate keeleõppe käivitamist tuge metoodikate rakendamisel; lisaks juhendavad, kuidas toetada töötajate iseseisva keeleõppe alustamist ja jätkamist;
- võimalust osaleda mitmeetapilisel koolitusel keelekohvikute metoodika rakendamiseks ja samuti mentorlust.
Tööandjale pakutava toe elluviimist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projektist "Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused".
* Koolituse maht peab olema vähemalt 80 akadeemilist tundi ja koolitus võib kesta kuni ühe aasta. Koolitustoetuse avaldus tuleb esitada enne koolituse algust.
Toetuse saamiseks peab ettevõte taotluse esitamisele eelneva kolme aasta jooksul kokku vähemalt kahel aastal olema maksnud tööandja töötuskindlustusmakset. Töötaja (kelle koolitamiseks toetust taotletakse) tööleping peab pärast taotluse esitamist kehtima veel vähemalt kuus kuud.
Tööandja saab töötajate koolitamiseks valida täiskasvanute koolituse seadusele vastava täienduskoolituse või kui koolitusturul sobivat koolitust ei pakuta, siis koolitajaga ise sobiv õppekava koostada.
Koolitustoetusega hüvitatakse tööandjale koolituskulu, koolitusel osalemisega seotud töötaja sõidukulu ning palgakulu tunnitöötasu alammääras aja eest, mil töötaja osales koolitusel. Kulude kogusummast hüvitame kuni 80%, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot töötaja kohta.
Täpsemad tingimused koolitustoetuse taotlemiseks leiate töötukassa kodulehelt https://www.tootukassa.ee/content/tootuse-ennetamine/koolitustoetus-tooandjatele
Koolitustoetuse taotlemise avalduse saate esitada enda jaoks sobival viisil e-töötukassas, e-postile koolitustoetus@tootukassa.ee, posti teel või töötukassa esinduses kohapeal.
Otsime eesti keele kursuste läbiviijaid
Avatud on riigihange Eesti keele kursuste korraldamiseks vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele.
Riigihanke eesmärk on sõlmida neli hankelepingut eesti keele A2, B1 ja B2 tasemel kursuste ettevalmistamiseks ja elluviimiseks ajavahemikul 21.08.2018–21.12.2018 vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele. Hanke raames luuakse 608 õppekohta.
Riigihange on jaotatud osadeks järgmiselt: Ida-Virumaa (osa 1) ja Tallinn ja/või muu Eesti (osa 2).
Hankedokumentidega saab tutvuda e-riigihangete registris aadressil https://riigihanked.riik.ee/register/hange/197605.
Pakkumus tuleb esitada e-riigihangete registris hiljemalt 14. juunil 2018 kell 11.00.
Kursusi rahastab Euroopa Sotsiaalfond projekti nr 2014-2020.2.06.004005006.01.15-0001 „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ tegevuse 5.2 „Lõimumisprogrammi väljatöötamine ja pakkumine“ alategevuse 5.2.1 „Lõimumiskoolitused“ kaudu.
Lisainfo: Jana Tondi, keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel +372 659 9069, e-post: jana.tondi@integratsioon.ee
Kes tutvustaks Eesti kultuuriruumi siin elavatele vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele?
Juunis avanes riigihange „Eesti kultuuriruumi tutvustamine Eestis elavatele vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele“.
Riigihanke eesmärk on sõlmida kuni neli hankelepingut Eesti kultuuriruumi tutvustavate tegevuste ettevalmistamiseks ja elluviimiseks ajavahemikul 01.08.2018–31.10.2019 Eestis elavatele vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele. Riigihanke raames saavad kultuurimooduli tegevustes osaleda tuhat inimest.
Hankedokumentidega saab tutvuda e-riigihangete registris. Pakkumus tuleb esitada e-riigihangete registris hiljemalt 2. juulil 2018 kell 11.00.
Tegevusi rahastab Euroopa Sotsiaalfondi projekt nr 2014-2020.2.06.004005006.01.15-0001 „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“.
Lisainfo: Jana Tondi, keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel +372 659 9069, e-post: jana.tondi@integratsioon.ee
Otsime uudseid lahendusi, mis soodustavad eesti keele kasutamist loomulikus suhtluskeskkonnas
Kutsume MTÜsid, kohalikke omavalitsusi, riigiasutusi ja eraettevõtteid osalema projektikonkursil eelarvega 300 000 eurot. Konkursi eesmärk on luua võimalusi, tehnoloogiaid ja võtteid eesti keele kasutamiseks mitteformaalses suhtluskeskkonnas ning seeläbi tõsta eesti keelt madalamatel tasemetel kõnelejate enesekindlust eesti keeles suhtlemisel igapäevaelus.
Ühele projektile taotletav toetus on maksimaalselt 30 000 eurot.
Taotluse esitamise tähtaeg on 21. juuni.
Narvas toimub infotund 11. juunil kell 11:00-12:30 sihtasutuse nõustamiskeskuses (Kerese 3, II korrus). Infopäevale palume registreeruda e-posti aadressil martin.eber@integratsioon.ee
Projektikonkurssi rahastab Kultuuriministeerium
Lähem info konkursi kohta: https://www.integratsioon.ee/kaimasolevad-konkursid?project_id=724
Esimesed pereõppevahetused Võrumaal on toimunud
Pereõppe esimeses (1.-10. maini), teises (13.-22. maini) ja kolmandas vahetuses (24. maist 2. juunini) Võrumaal osales kokku 30 õpilast, sh Narva Keeltelütseumist 23, Narva Pähklimäe Gümnaasiumist 1, Narva Kesklinna Gümnaasiumist 3 ja Sillamäe Kannuka Koolist üks õpilane.
Veeda Vaheaeg Võrumaal projekti osalejate muljed on positiivsed – pereõpe on hea võimalus eesti keeles suhelda ja kuulda eesti keelt pidevalt enda ümber. Ilmad on ka olnud ilusad ning sestap käisid noored pärast tunde aega veetmas Tamula rannas ja promenaadil. Võrumaa pered vastuvõtjatena on samuti rahul: "Lapsed on toredad ja kõik läks kenasti.“
Elizaveta Tsõganova jagab enim kiidusõnu Võru gümnaasiumi headele õpetajatele ja sõbralikele klassikaaslastele. Ka Allan Ivanov mainib esimese asjana abivalmis Võru gümnaasiumi õpilasi. Lisaks kiidavad noored häid elutingimusi, huvitavaid ekskursioone ja maitsvat toitu. Nendega ühineb Anastassia Ivanova, kes samuti jagab häid sõnu Võru gümnaasiumi koolilõuna kohta.
Pereõppe läbiviimisega tegeleva MTÜ Volonta projektijuhi Maivi Liiskmanni sõnul ongi parimaks reklaamiks osalenud noorte positiivsed kommentaarid. „Need innustavad ka teisi klassikaaslasi tulema kümneks päevaks Võrumaale eesti keelt praktiseerima ja osa saama ühistest ettevõtmistest.“
Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuhi Jana Tondi sõnul pingutavad korraldajad tõsiselt, et eesti keele ja kultuuri õpe eesti peredes õnnestuks. „Esmatähtis on noorte ja nende vanemate rahulolu toimuva pereõppe suhtes, aga vähemtähtsad ei ole ka kultuuriprogrammi valik, vaba aja veetmise võimalused ja loomulikult söök.“
Integratsiooni Sihtasutus toetab käesoleval suvel ühtekokku 204 noore osalemist pereõppes.
Meediahariduse projektid elavdasid 200 õpilase ajakirjandushuvi
Kuidas sättida valgust foto ja video tegemiseks? Mida on vaja sütitava stsenaariumi kirjutamiseks? Kuidas kasutada kujundusprogramme? Neid ja teisi meediaoskusi omandas jaanuarist maini ligi 200 üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õpilast.
- Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse projektis osalenud 19 õppurit said praktilisi oskusi montaažitehnika ning korporatiivse video loomise eripärade kohta. Kõige huvitavamaks pidasid osalejad tööd valgusega ja stsenaariumi kirjutamist. Projekti raames tehti koostööd Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudiga.
- MTÜ Lasnamäe Huvikooli projektis osales noori ühtekokku 15 Tallinna gümnaasiumist eesmärgiga muuta sotsiaalmeedia kasutamine teadlikumaks ning analüüsida erinevaid infoallikaid. Õpiti tegema kvaliteetseid fotosid mobiiltelefoni abil ning omandati praktilisi oskusi, kuidas neid töödelda ning valminud fotodest näitus kokku panna.
- Tapa Gümnaasiumi projekt “Pärielu koolimeedias" suunas õpilasi ühiskonnas aktiivselt ja vastutustundlikult kaasa rääkima. Eelnevalt said õpilased süvendatud ettekujutuse telesaate valmimise tehnilisest protsessist ning ka sisulisest ajakirjanduslikust poolest, millele aitasid kaasa õppekäigud ERRi ja konsultatsioonid professionaalsete meediatöötajatega. Projekti tulemusena anti 20 õpilase osalusel kooli FB lehel otse-eetrisse telesaade.
- Valga Gümnaasiumi 20 meediast huvitunud noort õppisid valmistama reklaamplakatit kujundusprogrammide abil. Külastati ka Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituuti ning erinevaid meediatoimetusi.
- MTÜ VVS Media Grupi projektis osales 30 eesti ja vene emakeelega õpilast Tallinna koolidest, et omandada oskus üles leida olulist infot, seda kriitiliselt hinnata ning saada pädevus meedia vahendusel avalikesse aruteludesse sekkuda. Teoreetiliste loengute kõrval osalesid koolinoored ka praktilistes video- ja loovtundides, filmisid ja koostasid telesaate tekste ja intervjuusid.
- Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi õpilased õppisid Arvo Iho juhendamisel, kuidas saada laia silmaringiga inimeseks. Selleks on vaja olla avatud erinevatele meediaallikatele - tasub vaadata dokumentaalfilme ja maailma tuntumate meediaasutuste saateid. 30 õpilase osalusel valmisid videoklipid sotsiaalsetest probleemidest (koolikiusamisest, raha ja töö väärtusest, telefonisõltuvusest jne).
- MTÜ Haridus- ja Kultuuriselts Tuulemaa korraldas fotonäituse waldorfkooli igapäevaelu kohta, tähistamaks waldorfhariduse 100. sünniaastapäeva. Näituse ettevalmistamine hõlmas õpilaste koolitamist (milline on hea foto, mida pildistamisel silmas pidada, kuidas fotosid järeltöödelda) ja näituse kommunikatsiooni korraldamist. Noored õppisid tundma eri meediakanaleid ja žanre, mille kaudu oma projektist rääkida.
- Tallinna Teeninduskooli 22 õppurit osalesid meedialaagris, et arendada kirjalikku eneseväljandusoskust. Osalejad omandasid uudise, arvamuse ja intervjuu loomise baasoskused, mida rakendati Teko meistrivõistlusi käsitlevate tekstide kirjutamisel. Toimusid ka pildilise uudisloome töötoad.
Meediahariduse projekte rahastas haridus- ja teadusministeerium ühtekokku 17000 euro ulatuses.
Projektide läbiv eesmärk oli teadvustada, kuivõrd mitmekesine võib meediatöö olla ning saada ülevaade ajakirjandustoimetuste keskkondadest ja karjäärivõimalustest meedias. Projektides osalenud noored oskavad nüüd paremini mõtestada uudiste väärtust ja asjaolu, et ühel infol saab olla mitmeid erinevaid tähendusi.
Ilmus raamat „Meie, mustlased“
29. mail esitleti dokumentaalfoto raamatut “Meie, mustlased” (We, the Roma), mille autoriks on fotokunstnik Annika Haas ja Eesti romade kogukonna lapsed üle vabariigi.
Eesti on koduks pea 200 eri rahvusele, nelja sajandi vältel on eestlaste seas elanud ka romad ehk rahvakeeli mustlased. Stereotüübid ja negatiivsed arvamused romade kohta on laialt levinud, kuid kas on õiglane kritiseerida, kui sügavam teadmine või vaade selle rahvakillu kohta tegelikult puudub.
Haas on tegelenud Eesti romade eluolu jäädvustamisega ligi 10 aastat. Fotograaf jagas mustlaslastele üle Eesti välja pisikesed pildimasinad ning kahe aasta jooksul jäädvustasid nad kõike seda, millest nende elu koosneb ja mis on neile tähtis. Fotoprojektis osalesid kogukonna noorema põlvkonna esindajad Valgast, Tartust, Varstust, Maardust, Kohilast, Tapalt, Kallastelt ja Paldiskist.
Lisaks laste ja Haasi fotodele moodustab raamatus omaette osa ka ühe mustlasperekonna isiklike fotode arhiiv 1960.-1990. aastaist, andes raamatule juurde väärtusliku visuaalantropoloogilise nüansi. Raamat on kakskeelne – eesti ja inglise.
Raamatu sünnile on kaasa aidanud paljud inimesed ja organisatsioonid, sh Integratsiooni Sihtasutus.
Ingerisoomlased kutsuvad laulu- ja tantsupeole
Eesti Ingerisoomlaste Liit korraldab laulu- ja tantsupeo, mis leiab aset 16. juunil kell 13:30 Iisaku lauluplatsil.
Eestis elavate ingerisoomlaste laulu-ja tantsupidude traditsioon sai alguse 1991. aastal Elvas. Sellest ajast on peetud 27 laulupidu erinevates Eesti linnades. Seekordne pidu on Iisakus, et tutvustada Ida-Virumaa elanikele Ingerisoomlaste rahvuskultuuri. Kokku tuleb ligi 400 esinejat: ingerisoomlased ja isurid Eestist, Soomest ja Venemaalt ning peost võtavad osa ka kohalikud eesti folkloorirühmad Alutaguse vallast.
Sündmust rahastatakse rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkursi kaudu Kultuuriministeeriumi eelarvest.
Lisainfo: Maire Petrova, Eesti Ingerisoomlaste Liidu juhatuse esinaine, tel +372 526 0394, e-post: maire2008@gmail.com
Nädalavahetusel on Läti kultuuripäevad Eestis
9.-10. juunini toimuvad Tallinnas Läti 100. juubeliaastat tähistavad Läti kultuuripäevad Eestis „Läti 100“.
9. juunil Maarjamäe lossi pargis (Pirita tee 56)
- Avaürituseks on mängufilmi „Vanaisa, kes on arvutist ohtlikum“ esilinastus Eestis. Lätis pälvis film viimase viie aasta kõige vaadatuma perefilmi tiitli.
- Folkloorigruppide, tantsutruppide ja teiste esinejate kontserdid.
- Kogu päeva vältel on võimalik külastada Läti maiuste-, disaini- ja käsitöölaata.
- Kaasaegse Läti disaini toovad endaga pood M50 ja teised.
- Kogu päeva vältel tegutsevad käsitöötoad.
- Jahutust pakkuvad Valmiermuiža õlu ja tõeline Läti kodujäätis „Gogelmogelsilt“.
- Traditsioonilisi läti toite valmistab Läti kuulus koduperenaine Ilze Briede.
- Maitsta saab tõelist läti leiba, pirukaid ja jaanijuustu.
10. juunil Meistrite Hoovis (Vene 6)
- Läti maiuste-, disaini- ja käsitöölaat ja kontserdid.
Kavaga tutvumiseks külasta https://www.facebook.com/lkpeL100/
Lisainfo: Laura Šmideberga, Läti Rahvuskultuuri Selts Eestis, e-post: laura.shmideberga@gmail.com, tel +372 545 11595
