Venekeelsete noorte valikud ja võimalused haridusmaastikul ning tööturul
MISA nõustamiskeskuse tiimis on uus liige
Narva eelarvamusfestivalil kummutati määratlemata kodakondsusega seotud müüte
Eesti keele õppimine jätkub ka suvekuudel
Rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajad sõidavad oma päritoluriiki end täiendama
Eesti keelt ja kultuuri saab edukalt õpetada ka suvises noortelaagris
Väitekirjad lõimumisvaldkonnast
Venekeelsete noorte valikud ja võimalused haridusmaastikul ning tööturul
Kristina Lindemanni 2013. aastal valminud doktoritöö „Venekeelsete noorte struktuurne integratsioon postsovetlikes kontekstides: hariduse omandamine ja tööturule sisenemine“ keskendub Nõukogude Liidu järgsel ajal hariduse omandanud 15-35-aastaste Eesti venekeelsete noorte õppeedukusele, haridustasemele ja võimalustele tööturule sisenemisel. Analüüsi aluseks olnud andmed on saadud neljast laiaulatuslikust uuringust – PISA (2006), Eesti TIESi uuring (2007–2008), Ukrainas 2007. aastal läbi viidud noorte siirdeuuring ja aastatel 2002–2011 tehtud Eesti tööjõu-uuringu andmed. Doktoritöö põhiküsimus on, kuidas mõjutavad rahvus ja keeleoskus hariduse omandamist ja edukust tööturul ning kuidas need mõjud sõltuvad sellest, mis keeles haridus omandati ning millised on peamised tööturul kasutatavad keeled. Doktoritöös võrreldakse Eestit ja Lätit ning Eestit ja Ukrainat.
Analüüsi tulemused näitavad, et erinevalt Lääne-Euroopa riikide uurimistulemustest, mille järgi lõhe teise põlvkonna sisserändajate ja põhirahvuse haridustaseme vahel on nende vanemate põlvkonnaga võrreldes vähenenud, on Eestis lõhe rahvusvähemuse ja noorte eestlaste vahel suurenenud, võrreldes eelmise põlvkonnaga. PISA uuringu põhjal said vene õppekeelega koolide õpilased eesti õppekeelega koolide õpilastest halvemaid tulemusi, eriti matemaatikas. Hilisemad 2012. aasta PISA uuringu tulemused, mis avaldati pärast doktoritöö valmimist, kinnitavad, et lõhe on olemas, kuid see on aja jooksul jäänud väiksemaks. Erineva emakeeletaustaga kooliõpilaste ja lisaks nende vanemate sotsiaal-majanduslik taust mõjutab oluliselt koolis edasijõudmist. Sellega saab osaliselt seletada nende vene õppekeelega kooliõpilaste halvemaid tulemusi, kelle vanemate sotsiaalmajanduslik taust on keskmisest madalam. Teine oluline tegur on keeleoskus.
Doktoritöö näitab ka seda, et venelased jätkavad eestlastest märkimisväärselt väiksema tõenäosusega õpinguid üldkeskharidust andvates gümnaasiumides, et püüelda kõrghariduse poole. Pigem omandavad nad kutsehariduse ja siirduvad kohe tööturule. Eesti rahvusvähemuste seas, isegi kõrghariduse ja hea keeleoskusega inimeste hulgas, on levinud veendumus, et rahvus mõjutab valikuvõimalusi tööturul. Sellega võib olla seletatav ka see, miks teistest rahvustest noored ei pruugi pürgida kõrghariduse omandamise poole.
Samuti näitab uuring, et võrreldes eestlastega on teise põlvkonna venelased tööturule sisenemisel vähem edukad ning nende karjääriväljavaated kitsamad. Eesti keele valdamisel on väga tähtis roll. Uuringu tulemustest selgub, et rahvust tähtsustatakse Eesti eri piirkondades erinevalt – rahvuse alusel eristamine on tublisti väiksem neis piirkondades, kus rahvusvähemusse kuuluvaid inimesi on vähe (muud piirkonnad peale Tallinna ja Kirde-Eesti). Näiteks Tallinnas on eesti keelt hästi oskavad vene noored võrreldes eestlastest eakaaslastega pikemalt töötud ja saavad endale vähem tasustatud või madalama positsiooniga töökohti. Töö leidmise seisukohalt on oluline tegur sotsiaalne kapital ja suhtevõrgustik, mida ei pruugi olla muudest piirkondadest pärit venekeelsetel noortel, eriti piirkondades, kus vähemusrahvusest elanikke on palju ja kus etniline eraldumine on suur.
Uuringu järelduste põhjal võib väita, et tugevam põhirahvuse poolne kaasamine ja tugevamad rahvustevahelised kontaktid ning eesti keele valdamine soodustavad venekeelsete noorte edukust nii hariduse omandamisel kui tööturule sisenemisel.
Põhjalikumalt saab uurimistööst lugeda siit: http://www.etera.ee/zoom/2041/view?page=3&p=separate&view=0,0,2067,2834
MISA tegemistest
MISA nõustamiskeskuse tiimis on uus liige
Aprillikuus liitus MISA nõustamiskeskusega Olga Žukova. Olga ülesanne on tegeleda nõustamiskeskuse ürituste korraldamisega, samuti abistab ta kolleege üritustel kohapeal nii tehnilise toe pakkumise kui elanike nõustamisega.
Olga on varasemalt aastaid tegelenud klientide nõustamisega turismivaldkonnas. Tänu heale klienditundmise oskusele suudab ta kiirelt lahendada probleeme ja vastata asjatundlikult elanike küsimustele. Olgal on ka turundusvaldkonna ja erinevate ürituste korraldamise kogemused. Teda iseloomustab põhjalikkus ja detailideni tegevuste läbimõtlemine, et tagada ürituste õnnestumine.
Olga kontaktid leiab MISA kodulehelt: http://www.meis.ee/tootajate-kontaktandmed.
Narva eelarvamusfestivalil kummutati määratlemata kodakondsusega seotud müüte
21. mail toimus Narvas teist korda eelarvamusfestival, kus arutleti ka lõimumisalastel teemadel. MISA eestvedamisel kokku kutsutud arutelul käsitleti määratlemata kodakondsusega isikute tulevikku Eestis, läbi ühiskonnas levivate eksiarvamuste ja reaalse olukorra.
Eelarvamusfestivali partnerite laval arutlesid teemal „Määratlemata kodakondsusega isikute tulevik: müüdid ja tegelikkus“ rändeekspert ja Sisekaitseakadeemia Migratsiooniuuringute keskuse projektijuht Eva-Maria Asari, Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna teeninduse vanem Thea Roots, ajakirjanik ja aktivist Roman Vikulin, endine ametiühingute liider Vladimir Aleksejev ning MISA juhataja Dmitri Burnašev. Arutelu juhtis ja elanike seas levivaid müüte tutvustas MISA Narva nõustaja Natalja Vovdenko.
MISA soovis teema tõstatamisega kummutada määratlemata kodakondsusega isikute kohta levivaid müüte ja väärarusaamu. Arutelul jagasid esinejad teavet ja selgitusi, kuidas elavad määratlemata kodakondsusega isikud Eestis ning mida on tehtud kodakondsuseta inimeste arvu vähendamiseks.
Mõttevahetuse kõigus rõhutasid osalejad mitmel korral, et otstarbekas ei ole spekuleerida, kas määratlemata kodakondsusega isikud on ikka oma kodumaa osas valikud teinud. Roman Vikulin ja Vladimir Aleksejev mainisid, et suur osa määratlemata kodakondsusega isikutest on sidunud oma elu Eestiga ning neil on kodused ja lähedased tunded Eesti riigi suhtes. Tõdeti ka, et teatud küsimustes eksisteerivad siiski eriarvamused. Näiteks häirib määratlemata kodakondsusega isikuid kõige enam, et nn „halli passi“ nime all tuntud reisidokument kannab inglise keeles nime „Alien’s passport“, (ingl välismaalase pass), mida võib otsetõlkes lisaks välismaalase passile tõlkida ka kui „võõra, tulnuka“ passi.
Eesti kodakondsuse taotlemisel peetakse suurimaks takistuseks ennekõike eesti keele oskuse nõuet. Mõnel juhul on otsus ka pragmaatiline, kuna määratlemata kodakondsus hõlbustab reisimist Venemaale.
Samas tõdesid arutelus osalejad, et määratlemata kodakondsuse teemaatika pole enam aktuaalne ega probleemne noorte hulgas. Nimelt alla 25-aastaseid määratlemata kodakondsusega isikuid on vaid 3% kõigist määratlemata kodakondsusega isikutest Eestis. Olulise tähendusega on ka käesoleva aasta 1. jaanuarist kehtima hakanud kodakondsuse seaduse muudatus, mille kohaselt saavad kõik Eestis sündinud määratlemata kodakondsusega isikute lapsed automaatselt Eesti kodakondsuse.
Kokkuvõttes jõuti veendumusele, et määratlemata kodakondsusega isikutega seotud müütide ja nende tegeliku olukorra selgitamine ning teema tõstatamine ühiskonnas on vajalik, et lükata ümber väärarusaamu ja ühtlasi lähendada eriarvamustel olevaid osapooli.
Info eesti keele õppe kohta
Eesti keele õppimine jätkub ka suvekuudel
Maikuu seisuga on Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) korraldatavatele eesti keele A2-, B1- ja B2-taseme kursustele õppima saanud 1984 inimest ehk 124 rühma, kellest suurem hulk lõpetab õpingud enne suurt suvepuhkuste hooaega.
Maikuu seisuga on 1984-st eesti keele kursusel osalejast oma õpingud lõpetanud 1167 inimest. Neist edukalt on koolituse läbinud 938 inimest ehk 80,38%. „Kursuse edukalt lõpetajateks saame nimetada neid inimesi, kes on keelekursusel osalenud vähemalt 80% kogu tundide mahust. 229 inimest jättis kursuse pooleli või külastas tunde alla 80% kogu tundide mahust,“ kommenteeris MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht Jana Tondi.
31. mai seisuga õpib eesti keele kursustel 817 inimest 51 grupis Tallinnas, Narvas, Jõhvis, Kohtla-Järvel, Sillamäel, Ahtmes, Tartus ja Pärnus. Kõik nimetatud grupid lõpetavad õppetöö jaanipäevaks või 1. septembriks.
Juulikuu alguses algab kursus 2 grupile Tallinnas, millest üks on grupp õpib inglise keele ja teine vene keele baasil. Augustis ja septembris alustab eesti keele õppega 528 inimest ehk 33 keelerühma, mis komplekteeritakse juunis.
Eesti keele kursusi viivad kuni käesoleva aasta 30. novembrini läbi keeleõppe firmad OÜ Keelepisik, Sihtasutus EDUKOOL ja Folkuniversitetet Estonia. Kahe koolitaja – Atlasnet Mittetulundusühing ja OÜ Mitteldorf korraldatavad koolitused lõpevad septembriks.
Juunis avaneb ka uus hange, mille eesmärk on leida eesti keele kursuste korraldajaid 2520-le inimesele, kes panid end MISA kodulehe kaudu eesti keele kursustele kirja möödunud aasta suvel.
MISA organiseerib tasuta eesti keele A2-, B1- ja B2-taseme kursuseid kuni aastani 2020 Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ vahenditest.
Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel. 659 9069, e-post: jana.tondi@meis.ee
Projektikonkursside tulemused
Rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajad sõidavad oma päritoluriiki end täiendama
Mais lõppes MISA korraldatud projektikonkurss „Rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajate täienduskoolitus ajaloolisel kodumaal“. Konkursile laekus kokku kümme taotlust, millest kaheksa taotluse esitanud pühapäevakooli õpetaja saab sel suvel sõita oma ajaloolisele kodumaale oma teadmisi täiendama.
„Täienduskoolitustel osalemine, ja eriti nende riikide koolitustelt osavõtmine, mille keelt ja kultuuri õpetajad õpetavad, on kvaliteetse õppe seisukohalt vajalik. Selleks, et pühapäevakoolide õpetajad saaksid pakkuda lastele asjakohast ja kaasaegset emakeele- ning kultuuriõpet, peavad õpetajad ka ise end pidevalt harima. Parima ja ajakohaseima info saavad nad loomulikult just sellest riigist, mille keele ja kultuuri õpet nad lastele pakuvad,“ selgitas MISA partnerlussuhete valdkonnajuht Kristina Pirgop. „Antud projektikonkursi kaudu taotlesid pühapäevakoolid õpetajate emakeele koolitustel osalemiseks rahalisi vahendeid, mis kataksid nende täiendõppe-, sõidu- ja majutuskulud. Mitmed koolitused, mida sihtriigis korraldatakse, on õpetajatele tasuta. Näiteks Armeenias toimuv suvekooli õppetöö on pühapäevakoolide õpetajatele tasuta,“ tutvustas Pirgop.
Projektikonkursi kaasabil osalevad pühapäevakoolide õpetajad sel suvel emakeele täienduskoolitustel Ukrainas, Venemaal, Armeenias ja Tatarstanis.
Rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajate täienduskoolitusi ajaloolisele kodumaale rahastab Haridus- ja Teadusministeerium riigieelarvest.
Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee
Eesti keelt ja kultuuri saab edukalt õpetada ka suvises noortelaagris
Oodatud pikk koolivaheaeg on käes. Üks tore suvine ajaveetmise võimalus noortele on laager – koht, kus oma eakaaslastega suhelda, sportida, matkata, uusi sõpru leida ning lõbusalt aega veeta. MISA panustab noorte laagrisuve kordaminekusse, toetades sel aastal eesti keelt ja kultuuri tutvustavate tegevuste elluviimist noorte püsilaagrites, eesti keele ning kultuuri tutvustamist projektlaagrites ja ka eesti keele ning kultuuri õpet peredes.
Nii laagritegevused kui pereõpe pakub noortele võimalust tutvuda Eesti kultuuriruumiga – maa, ajaloo, oluliste vaatamisväärsuste ja paikadega ning õppida eestlastest eakaaslastega suheldes eesti keelt. „Eelnevate aastate osalejate tagasisidele tuginedes andis laagris ja pereõppes kaasalöömine noortele julgust eesti keeles rääkida, samuti avastasid nad põnevaid paiku Eestimaal ja leidsid uusi tuttavaid ning sõpru, kellega pärast laagri lõppu edasi suhelda,“ selgitas MISA keelelise ja kultuurimise kümbluse valdkonnajuht Jana Tondi. „Meie jaoks on tähtis, et toetatud laagriprojektid pakuksid tegevusi, mis innustavad spontaanset eesti keeles suhtlemist – vahetut dialoogi noori kõnetavatel ja igapäevastel teemadel,“ lisas Tondi.
Eesti keele ja kultuuri õppimine peres või laagris on mõeldud Eestis elavatele eesti keelest erineva emakeelega noortele vanuses 7-19 eluaastat ning eesti keelt emakeelena kõnelevate samaealistele nn tuginoortele. Käesoleval aastal toetab MISA 1408 noore osalemist püsilaagrite eesti keele ja kultuuri programmides. 100 noort saavad osaleda eesti keele projektlaagris ja 34 noort praktiseerivad eesti keelt pereõppe kaudu. Keele- ja kultuuriõppe laagriprojektid toimuvad juunist oktoobrini.
Eesti keelt ja kultuuri tutvustavaid tegevusi noorte püsilaagrites viivad sel aastal läbi Lastekaitse Liidu Lastelaagrite OÜ, Optimum Semper OÜ ja Valgemetsa Puhkeküla OÜ.
Eesti keelt ja kultuuri tutvustavaid projektlaagreid korraldavad noortele Narva 6. Kool ja Keila Vallavalitsus. Eesti keele ja kultuuri õpet peredes organiseerib 34-le noorele viies vahetuses MTÜ Veeda Vaheaeg Võrumaal.
Laagriühmad komplekteerib laagri ja pereõppe korraldaja. 2016. aastal toetust saanud laagrikorraldajate kontaktid leiab MISA veebilehelt.
Eesti keele ja kultuuri õpet projektlaagrites toetatakse summas 11 400 eurot, eesti keele ja kultuuriõpet peredes rahastatakse summas 12 240 eurot ning eesti keele ja kultuuri programmide elluviimist püsilaagrites finantseeritakse 17 772 euroga.
Eesti keele- ja kultuuriõppe korraldamist peredes ja noortelaagrites rahastab Kultuuriministeerium riigieelarvest.
Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel. 659 9069, e-post: jana.tondi@meis.ee
