Intervjuu MISA raudvara, Toivo Sikuga
Juunis toimub hange eesti keele A2, B1 ja B2 tasemeõppe korraldamiseks
Pühapäevakooli õpetajad saavad taotleda täiendõppeks toetust
Mai lõpus asus MISA-s tööle uuringute valdkonnajuht
Tallinnas ja Narvas tutvustatakse uuringu "Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2015” tulemusi
Pärnu vene kultuuri- ja keeleõppe kool „Järelaitaja“ tutvub Pihvkvaga
Intervjuu MISA raudvara, Toivo Sikuga
Toivo Sikk on MISA-s töötanud 14 aastat. Ta on sihtasutuse tegevust näinud pea selle algusaastatest peale. Toivo on MISA-s noortele suunatud tegevuste eestvedaja ja juhtija. Ta tunneb Eesti koole ja koolielu ning on aastaid hea seisnud paljude õpilaste kodanikuks kasvamise teel. Mais tähistas Toivo oma 60. juubelit.
1. Kus Sa pärit oled, kus kasvasid ja koolis käisid?
Olen sündinud Valgas ja ka kogu mu lapsepõlv ning kooliaeg möödusid selles kahe riigi – Eesti ja Läti piiril asuvas linnas. Suved veetsin suuremalt jaolt Valgamaal, Helme vallas Alal oma vanavanemate juures ning vahetevahel ka Laanemetsas. Suvistel vaheaegadel töötasin majandi Taagepera sovhoosi peedi- ja kaalikapõldudel, rohisin metskonna kuuse- ja männiistikuid, töötasin Ritsul ehitustöödel ja olin abiks onule metallitöödel. 1973. aastal lõpetasin Valga I Keskkooli, samal aastal asusin õppima TPI-s automaatikat ja telemehhaanikat. Antud valdkonna vastu tõusis mul huvi veelgi, kui sain tööd TPI automaatika laboris.
2. Kus ja mis ametites töötasid enne MISA-sse tulekut?
Peale TPI-i lõpetamist, aastal 1978 asusin tööle Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teaduslikku Uurimise Instituudi Erikonstrueerimise Büroosse, esmalt konstruktorina ja aasta lõpus edutati mind juba juhtiva konstruktori ametikohale. 1980. aastal valiti mind Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu (ELKNÜ) Harju Rajoonikomitee II sekretäriks, seejärel töötasin ELKNÜ Keskkomitees instruktorina, siis valiti mind ELKNÜ Harju Rajoonikomitee I sekretäriks, aastatel 1983 – 1984 olin tööl Üleliidulises Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu (ÜLKNÜ) Keskkomitee orgosakonnas (kureerisin komsomoli tööd neljas Ukraina oblastis). Noortega ja praktilise noorsootööga ning erinevate noortega seotud valdkondade juhtimisega hakkasin enam kokku puutuma alates aastast 1984, mil mind valiti ELKNÜ Keskkomitee sekretäriks. Järgneva viie aasta jooksul oli minu vastutusalas maa- ja töölisnoored, noorte teadus ja sport, noorte rahvusvaheline turismibüroo „Sputnik“, noorte ajakirjandusväljaanded (ajakirjad Täheke, Pioneer, Noorus ja Vikerkaar ning ajalehed Säde, Noorte Hääl ja Molodjoš Estoni) ning EÜE (Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev) tegevus. 1988. aastast alustasin Eesti riikliku noorsoopoliitika loomise põhimõtetega ning 1990. aastast alates sai riikliku noorsoopoliitika väljatöötamine ja käivitamine minu peamiseks tegevusalaks – esmalt ENSV Haridusministeeriumis, kus olin noorsoo probleem-programmi sektori juht ja hiljem noorsoo ja huvihariduse osakonna juhataja. Aasta aega juhtisin ka noorsoo ja spordi osakonda ning seejärel kuni 2001. aasta 30. juunini Haridusministeeriumi noorsoo osakonda. Sellesse aega jäävad laste ja noorte elu reguleerimiseks vajalike seadusandlike aktide - Eesti Lastekaitse seadus, Huvikooli seadus, Alaealiste mõjutusvahendite seadus, Noorsootöö seadus ja Eesti noorsootöö kontseptsiooni ning Eesti noorsootöö arengukava 2001 – 2004 a. vastuvõtmine ja rakendumine. Samuti jääb minu tööaega 1992. aastal Tallinna Pedagoogilises Koolis (nüüd Tallinna Ülikooli Pedagoogilises Seminaris) käivitatud noorsootöötajate väljaõpe ning aastatel 1992-2003 ka noorte koolitamine.
3. Kuidas ja kuna sattusid tööle Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusse Meie Inimesed ja mis ametikohale?
MISA-sse, tollase nimega Mitte- eestlaste Integratsiooni Sihtasutus sattusin tööle tänu sihtasutuse juhatajale Mati Luigele ja mitmetele kokkusattumistele. Nimelt kui Haridusministeerium kolis 2001. aastal Tartusse siis otsustati integratsioonialased tegevused jätta MISA hallata. Hr Luik tegi mulle ettepaneku MISA-s Haridusprogrammide Keskuse loomiseks, kus peale minu sai tööd veel üks täiskohaga ja üks 0,5 koormusega inimene.
4. 14 tööaastale tagasi vaadates, siis mis on Sind su töö juures kõige enam paelunud, mis Sulle meeldib?
MISA-s töötamise aja jooksul on mind alati köitnud kolleegid ning ka paljud projektide läbiviijad. Inimesed on olnud entusiastlikud, pühendunud ja koostööaltid. Kui ma tööd inegratsiooni valdkonnas alustasin, siis oli kollektiiv võrdlemisi väike, kuid sihtasutuse inimeste peale võis alati loota. Olgugi, et eelnenud töö oli mulle pakkunud erinevaid kogemusi, oli tegevus integratsioonivaldkonnas minu jaoks uus ja väljakutseid pakkuv, kuna nii mitmeski valdkonnas oli vaja alustada nullist.
Olen ka varasemalt töötanud erinevate kollektiivide juhina või juhtkonnas, seega tean kui tähtis töö tulemuslikkuse seisukohast on asutuses valitsev positiivne õhkkond ja meelestatus.
5. Mis on olnud Su senise MISA-s töötatud aja kõige meeldejäävam, olulisem sündmus?
Kindlasti meenuvad MISA talvepäevad, millega tehti algust 2002. aastal. Esimene talvine seminar toimus Kurgjärvel. Tegu oli välikoolitusega, kus päevad jagunesid temaatiliste seminaride, suusatamise ning uisutamise vahel. Hiljem lisandusid talvepäevadele ka suvepäevad. Sellised üritused lõid ühtse kollektiivi tunde, liitsid töötajaid ja vormisid ka MISA-t.
Kui mõnikord on tarvis selgitada, kui lihtsad ja pealtnäha tavalised asjad võivad integratsioonis tähtsaks osutuda, meenub mulle üks lugu. Nimelt oli aasta 2010, kui vene õppekeelga Narva Pähklimäe Gümnaasiumi õpilased olid seotud ühe EIF programmi raames rahastatud projektiga, mille erinevate ürituste käigus toimus koolilastele lisaks ka ekskursioon Saaremaale. Ekskursioonist osa võtnud poiss, kellele see sõit oli esimene väljaspoole Ida-Virumaad toimunud külaskäik, mainis peale praamisõidu kogemist, saare toitu maitsmist, kultuuri ja olustikust osasaamist ja Saaremaa inimestega suhtlemist, et küll see Eestimaa on ikka suur, siin on nii palju huvitavat, et siin tahaks küll elada. Kolm päeva olid saavutanud inimeses muutuse, mida ei suutnud teha õpikud 8 aasta jooksul. Oma silmade ning kõrvadega kogetu muudab inimest rohkem, kui me arvata oskame.
Siit ka järeldus, et inimene ei saa raamatutest seda päris õiget kodumaa tunnet – selleks on tal vaja seda isiklikult kogeda. Seetõttu viime me MISA-s läbi ka kodanikuteemalisi projekte, kus 7-26 aastased noored saavad osa Eestimaa ilust ja võlust ning näevad oma silmaga Eestimaad lähemalt. Need noored ei ole projektides mitte vaataja rollis, vaid nad on ise nende projektide koostajad või kaasautorid, realiseerijad ning ka saadud kogemuse edasiandjad. Mis tähtis, need kogetud emotsioonid talletuvad noortes aastateks ega unune nii kergesti.
6. Kas ja kuidas on Sinu arvates Eesti integratsioonivaldkond arenenud, kas ja mille üle tasuks uhkust tunda? Mida tuleks muuta, parandada, millele enam keskenduda?
2008. aasta märtsi toimus Salme Kultuurikeskuses sihtasutuse 10. aastapäeva pidulik üritus, mis tõi kokku suure hulga lõimumisvaldkonna inimesi. Ürituse suur osalejate arv kinnistas minus teadmise, et integratsioon on kõikide jaoks tähtis ja see teema ei ole Eestis enam tabu. Sõna lõimumine on saanud tavaliseks eestlaste keele osaks – juurdunud on arusaam, et meil on vaja seda vankrit hoida keset teed, mitte veeretada ühest kraavi äärest teise.
Integratsioon on vajalik ka eestlaste jaoks. Ka eestlasi on vaja integreerida, et nad mõistaksid võõramaalt pärit inimesi. Samuti tuleb pakkuda teistest rahvustest Eestisse asunud inimestele nõustamist ja koolitusi, Eesti ajalugu ning kultuuri käsitlevaid praktilisi töötubasid, et nad ei tunneks end siin võõrastena, vaid saaksid sulanduda Eesti ühiskonda – olla osa sellest. Selleks peavad aga need inimesed ka ise tegema vajalikke pingutusi – õppima eesti keelt, omandama teadmisi Eesti kultuurist ja tavadest.
7. Mis saab olema Sinu jaoks 2015. aastal tipphetk, mille järgi saad aasta lõppedes selle edukuse üle otsustada?
Käesoleva aasta tippsündmuseks saab kindlasti minu jaoks olema 30. oktoobril esmakordselt toimuv ja MISA poolt korraldatav noortekonverents. Konverentsi eesmärgiks on panna Eestis elavad noored kaasa rääkima teemal „Mida saame meie teha Eestis paremaks“. Sellega tahame tuua noored ühiskonna arengu eesliinile. Panna nad tundma ja aduma, et ühiskonnas esiplaanile saamiseks ning suurte tegude tegemiseks on vaja kõvasti investeerida oma teadmistesse ja ammutada rohkelt kogemusi.
Teiseks oluliseks sündmuseks on iga-aastane kodanikupäeva viktoriin, mis toimub ajavahemikul 23. november – 4. detsember 2015. Õpilaste Kodanikupäeva viktoriini korraldame koolilastele alates 2003. aastast, millest on läbi aastate osalenud juba üle 50 000 noore, neis viimasel kahel aastal 7000-8000 õpilast aastas. Lisaks toimub meil ka iga-aastane kodanikupäeva esseekonkurss üldhariduskoolide VII – XII klassi ja kutseõppeasutuste õpilastele, mis sel aastal on plaanis läbi viia 12.-30. oktoobrini.
Juunis toimub hange eesti keele A2, B1 ja B2 tasemeõppe korraldamiseks
Juuni alguses kuulutatakse programmi „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“raames välja hange, mille eesmärgiks on läbi viia eesti keele A2, B1 ja B2 taseme kursused Eesti erinevates piirkondades elavatele vähese riigikeele oskusega püsielanikele ning uussisserändajatele.
Kursuste eesmärgiks on arendada inimeste eesti keele oskust – laiendada nende igapäevast sõnavara, pakkuda praktilisiharjutusi argistel teemadel, mis aitaks neil eesti keelt enam kasutada nii õpingutes, tööl kui ka igapäevasuhtluses.Eesti keele alg- ja kesktaseme (A2, B1 ja B2) koolitused tuleb ellu viia ajavahemikus 01.08.2015-31.12.2016. Eesti keele kursuste maht on 80-100 akadeemilist tundi. Eesmärgiks on pakkuda keeleõpet vähemalt 540-le eesti keelt ebapiisavalt valdavale eesti keelest erineva emakeele ja kultuuritaustaga püsielanikule ning uussisserändajale.
Programmi „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“rahastab Euroopa Sotsiaalfond.
Hanke kohta leiab infot MISA kodulehelt. Kursustele registreerumine toimub MISA veebilehe kaudu kuni 30. augustini 2015.
Soovitatav on tutvuda ka MISA poolt loodud koolitusmaterjalidega, mis leiab aadressil http://www.meis.ee/raamatukogu ja http://www.kutsekeel.ee/ või http://www.meis.ee/kohanemisprogramm.
Lisainfo: Jana Tondi, tel. 659 9069, e-post: jana.tondi@meis.ee.
Pühapäevakooli õpetajad saavad taotleda täiendõppeks toetust
Rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajad saavad taotleda konkursi raames toetust osalemiseks täienduskoolitusel oma ajaloolise kodumaa ülikoolis ja/või kõrgemas pedagoogilises õppeasutuses.
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) poolt läbiviidava konkursi eesmärgiks on toetada rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajate täienduskoolitust oma ajaloolisel kodumaal. Konkursi raames toetatakse pühapäevakoolide õpetajate täienduskoolitusega seotud õppe- ja reisikulusid.
Projektikonkursil saab osaleda pühapäevakool, kellele MISA on eraldanud toetust vähemalt kahel õppeaastal kolme viimase õppeaasta jooksul (2012/2013, 2013/2014 ja 2014/2015) rahvusvähemuste pühapäevakoolide baasfinantseerimise taotlusvooru kaudu.
Taotluste esitamise tähtaeg on 29. juuni 2015.
Projektikonkurssi tutvustav infopäev taotlejatele toimub MISA-s (Lõõtsa 2A, Tallinn) 11. juunil 2015 kell 11.00-13.00. Infopäevale palume registreeruda aadressil kristina.pirgop@meis.ee.
Pühapäevakooli õpetajate täiendõppe toetuse konkurssi kohta leiab täiendavat infot MISA kodulehelt. Projektikonkurssi rahastatakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu. Konkursi eelarve on 12 516 eurot.
Lisainfo: Kristina Pirgop, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee.
Mai lõpus asus MISA-s tööle uuringute valdkonnajuht
Mai viimasel nädalal asus Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuses Meie Inimesed (MISA) tööle uuringute valdkonnajuhina Marianna Drozdova.
Tema tööülesandeks on lõimumisvaldkonna analüüsi- ja uurimistegevuste läbiviimine ja korraldamine. Samuti tegeleb ta andmekogumise korraldamise ja analüüsimisega.
„MISA-l on aastatega kogunenud märkimisväärne praktiline koostöö kogemus väga erinevate lõimumisvaldkonna organisatsioonide ja inimestega, sihtasutus mängib jätkuvalt olulist rolli lõimumisprotsesse toetavate tegevuste elluviimisel. Minu jaoks on põnevaks väljakutseks võimalus ehitada üles süsteem, mis ühendab MISA mitmekesist praktilist tegevust teaduspõhise analüüsiga, ja mis võimaldab saada jooksvat operatiivset ülevaadet lõimumisvaldkonnas toimuvast,“ selgitab Marianna Drozdova.
Mariannal on Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduste bakalaureusekraad psühholoogias, spetsialiseerumisega avalikus halduses, ja Psühholoogia instituudi teadusmagistrikraad. Hetkel omandab ta Tallinna Ülikoolis doktorikraadi politoloogia ja riigiteaduse valdkonnas.
Marianna on Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi nooremteadur, kus ta on viimasel kahel aastal töötanud rahvusvahelises uurimisprojektis, mille eesmärgiks on määratleda kaasava lõimumise konteksti eeltingimused. Ta on olnud tegev mitmes lõimumisvaldkonna teadusprojektis – näiteks Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi projekt „Lõimumisvaldkonna sotsiaalsete gruppide uuring“. Ta oli sisueksperdiks ka kultuuripoliitika dokumendi “Kultuur 2020” koostamisel kultuurilise mitmekesisuse valdkonna raames, osales sisueksperdina Kultuuriministeeriumi tellimusel Ernst&Young poolt koostatud programmi „Lõimuv Eesti 2020“ teemavaldkonna “Osalus ja kaasatus” taustainfo väljatöötamisel. Eelnevalt on Marianna töötanud mittetulundussektoris ühingu juhatuse liikme ja projektijuhi rollis, samuti töötanud treener-konsultandi ja koolitajana mitmes organisatsioonis, nagu Vain&Parterid, Invicta AS, Sihtasutus Archimedes, MTÜ Eesti Väitlusselts. Tema viimased tööülesanded on seotud rahvusvahelise politoloogia ja sotsioloogia teadusajakirjaga „Studies of Transition States and Societies“, kus ta töötas tegevtoimetajana.
Marianna kontaktid leiab MISA kodulehelt.
Tallinnas ja Narvas tutvustatakse uuringu "Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2015” tulemusi
Valminud on järjekorras kuues “Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2015”, mis otsib vastuseid erinevatele keeleruumi, majanduslikku ebavõrdsust, tööturgu, ettevõtlikkust, haridust, ühiskonnaelus osalemist ning riigiinstitutsioonide usaldamist puudutavatele küsimustele. Integratsiooni monitooring on kultuuriministeeriumi poolt tellitud lõimumisvaldkona sõltumatu süvauuring, mis viiakse läbi iga 3 - 4 aasta tagant. 2015. aasta monitooringu koostasid Balti Uuringute Instituudi, Tallinna Ülikooli ja poliitikauuringute keskuse PRAXIS eksperdid.
Lõimumisvaldkonnaga seotud organisatsioonide esindajad ja huvilised on oodatud uuringutulemuste avalikule tutvustamisele ning sellele järgnevale integratsiooniteemalisele arutelule.
Tutvustusüritused toimuvad teisipäeval 16. juunil algusega kell 14.00 Tallinnas, Lasnamäel Tondiraba jäähalli (Varraku tänav 14) konverentsikeskuses ning reedel 19. juunil algusega kell 11.00 Narvas, Narva kolledži (Raekoja plats 2) auditooriumis nr 200.
Seminaridel esinevad uuringu koostanud teadlased ning kultuuriministeeriumi esindajad.
Lisainfo ja registreerimine: Martin Jaško, uuringu kommunikatstioonijuht, tel: 5052568, e -post: martin@peegelpartnerid.ee.
Pärnu vene kultuuri- ja keeleõppe kool „Järelaitaja“ tutvub Pihvkvaga
Juunis toimub Pärnus tegutseva vene keele ja kultuuriõppe Õppe- ja Arenduskeskuse „Järeleaitaja“ õpilastele ja õpetajatele ekskursioon Venemaale, et tutvuda Pihvkvamaa ajaloo- ja kultuuripärandiga.
Lapsed tutvuvad ekskursioonil Pihkva ajaloo- ja kultuuripärandiga, selle rahvuslike ja kultuuriväärtustega, iidse linna Irboska ajalooga, vene kultuuri omapära ja õigeusu kunsti ajaloolise rolliga. Pihkvast on pärit palju tuntud inimesi: muusikuid ja heliloojaid, kunstnikke ja luuletajaid, kirjanikke ja kirjandusteadlasi, arhitekte ning filosoofe, kes on andnud silmapaistva panuse vene ja maailma kultuuri jaoks. Reisi olulisemaks sündmuseks on Pihkva-Petseri Püha Uinumise kloostri külastus, millel on eriline koht vene õigeusku kultuuri ajaloos.
Õpilased tutvuvad kloostri ajalooga, selle mineviku ja tänapäevaga, külastavad kuulsaid "jumalast antud koopaid", mis on unikaalne kunstilis-ajalooline monument - nekropol.
Ekskursioon toimub Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed ning Haridus- ja Teadusministeeriumi toel.
Täiendav info: Natalia Rafikova, tel. +372 55978839, e-post: nar2311@rambler.ru, Kristina Pirgop, tel. +372 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee.
