Multikultuurne Pärnu ootab avastamist
Ei julge suhelda eesti keeles? Mine kursustele!
Mis liidab eri emakeelega inimesi? Jalgpallifestival, ekstreemsport ja energiajooks
Kuidas panna eri rahvusest inimesed omavahel suhtlema?
Ka suvel võib õppida ja harjutada eesti keelt
Anname üle 800 000 euro kultuuriklubide korraldamiseks
Kes korraldaks eesti keele kursusi Ida-Virumaa õpetajatele?
Uus töötaja Integratsiooni Sihtasutuses
Kohtumispaik Pärnu. Kohtumisaeg: 12. august
Pärnu suvise tõmbenumbri Augustiunetuse kavva lisab eksootilist särtsu rahvusvähemuste suvefestival Multikultuurne Pärnu.
Festivali peakorraldaja on Venemaalt Baikali lähistelt pärit Galina Ivanova, kes aastaid tagasi seadis ennast koos oma perega sisse Pärnus. Galina võttis 17 aastat tagasi festivali korraldamise ette eeskätt selle mõttega, et pakkuda kultuuriseltsidele avaliku esinemise võimalust.
„Mõtlesin, et seltsidel on huvitavad kavad ette valmistatud, kuid esinemisvõimalusi napib. Suvel on aga Pärnu linn puhkajaid täis ja nad otsivad kogu aeg uusi elamusi. Nii see mõte tekkiski,“ selgitab Galina, kuidas festival alguse sai.
Aastate jooksul on kohalike seltside kõrval hakanud üles astuma ka mujalt pärit esinejaid. Galina mainib, et osalejate hulgas on näiteks Leedu ukrainlased, Läti burjaadid, usbekid ja kasahhid, Tallinna poolakad ja Narva tšuvašid.
Galina püüab omalt poolt teha külalisesinejatele nende Pärnu külastuse võimalikult mõnusaks. Majutamiskohana läheb loosi koguni ta enda suvila. Viimasesse mahtuvat tervelt 20 külalist. „Kõik on festivalist ja suvisest Pärnust nii vaimustuses ning soovivad, et neid aasta pärast jälle kutsuksime,“ nendib Galina õnnelikult.
Ei julge suhelda eesti keeles? Mine kursustele!
Just, sest möödunud kahe aasta jooksul tasuta eesti keele õppes osalenute hulgas läbi viidud küsitlus näitas, et kursustel osalemisega tõusis 80% vastanutest julgus suhelda eesti keeles.
Integratsiooni Sihtasutuse korraldatud tasuta eesti keele kursusi on alates 2015. aastast edukalt läbinud üle kolme tuhande inimese. Kursuste raames toimub põhjalik küsitlus tagasiside saamiseks ning selleks, et paremini mõista osalejate vajadusi ja motivatsiooni keeleõppes osaleda. Küsitlusele vastas üle tuhande kursustel käinu, kellest suurem osa elab Tallinnas ja Harjumaal ning kolmandik Ida-Virumaal.
Keeleõppes osalejate tagasiside alusel otsustades on kursustel osalemine avaldanud kõige suuremat mõju nende huvile eesti keele õppimise vastu – 90% vastajate arvates on see veelgi rohkem tõusnud. Tähtsuselt järgmistena tõi küsitlus välja, et:
- 80% julgeb nüüd rohkem suhelda eesti keeles,
- 70% on hakanud sagedamini kasutama eesti keelt igapäevasuhtluses.
- 60% vastanutest leiab, et tänu kursustele on neil lihtsam jälgida eestikeelseid uudiseid televisioonis ja raadios või lugeda neid ajalehtedest.
Sama kinnitavad ka tasemetestide tulemused – 97% osalejate keeleoskus paranes kursusel osalemise tulemusena.
Parem keeleoskus = parem töökoht?
Uurides osalejailt, mis ajendas neid kursustele tulema, selgus, et üheks olulisemaks motivaatoriks oli lootus saada parem töökoht. 26% küsitluses osalejatest usub, et viimase aasta jooksul oli neil olnud probleeme töö leidmisel just keeleoskuse tõttu ning 52% on selliseid raskusi kogenud varem. Need tulemused on kooskõlas hiljutiste Eesti tööturu rahvusliku ja keelelise jaotuse analüüsidega, mis näitavad eesti keele oskust kui ühte olulisemat faktorit, mis mõjutab võimalusi tööturul, kuigi mõju suurus võib oluliselt sõltuda tegevusvaldkonnast ja piirkonnast.
Olulisteks ajenditeks eesti keele õppimiseks on ka soov suhelda eestlastest kolleegidega ja kuuluda eestikeelsetesse erialavõrgustikesse. Vähetähtis pole ka soov olla paremini informeeritud viimastest arengutest Eestis. Huvitaval kombel on keeleõppeuuringu osalejate meediatarbimine erinev võrreldes hiljuti valminud integratsiooni monitooringu (IM) osalejate omaga. Kui IM respondentide seas on kõige populaarsemateks meediakanaliteks Venemaa telekanalid ja PBK, millele järgneb ERR-i venekeelne Aktuaalne kaamera, siis keeleõppijate jaoks on kõige olulisemateks infoallikateks Eesti venekeelsed meediakanalid (veebiportaalid aga ka Aktuaalne kaamera), Venemaal toodetud meediakanalid ja PBK on aga teisel kohal.
Integratsiooni Sihtasutus korraldab tasuta eesti keele õpet Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ raames. 2017. aasta lõpuks on kursustest kokku osa võtnud ligi viis tuhat inimest. Tasuta keeleõppe pakkumine jätkub selle projekti raames kuni 2020. aastani.
Lisainfo keeleõppijate seas läbiviidud uuringu kohta:
Marianna Makarova, Uuringute valdkonnajuht marianna.makarova@integratsioon.ee
Lisainfo keeleõppes osalemise võimaluste kohta:
Jana Tondi, Keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht jana.tondi@integratsioon.ee
Mis liidab eri emakeelega inimesi? Jalgpallifestival, ekstreemsport ja energiajooks
Toetame tänavu kuut spordiprojekti, mis aitavad parandada ühiskondlikku sidusust. Ühtekokku laekus projektikonkursile 42 taotlust. Konkursi rahastaja on kultuuriministeerium.
Loe, millised on need projektid, mis Integratsiooni Sihtasutuse abiga 2017. aastal teoks saavad.
- 10. juunil seitsmendat korda toimunud MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi "Narva Energiajooks 2017" andis Eesti inimestele rohkem põhjust tulla Ida-Virumaale. Tänu sellele sulanduvad Ida-Virumaa inimesed paremini Eesti kultuuriruumi ja siin toimuvasse.
- Eesti Jalgpalli Liidu projekt "Jalgpall ühendab!" kaasab sadu noori Kiviõlist, Sillamäelt, Paldiskist, Kohtla-Järvelt, Narvast ja Jõhvist, nende hulgas vene keelt emakeelena kõnelevaid Ida-Virumaal elavaid 5-14aastaseid tüdrukuid. Liit kutsub esmakordselt Ida-Virumaal toimuvatele jalgpallifestivalidele ligi 200 tüdrukut, kes Eesti naistreenerite käe all osalevad huvitavates harjutustes ning mängudes.
- Spordiklubi Airpark MTÜ projekt "Lõimumine parimate valikute nimel" elamusi pakkuvate sporditegevuste kaudu paneb eri keelt kõnelevad ja erineva kultuuritaustaga noored liikuma ja omavahel suhtlema. Nad koolitavad ka Ida- ja Lääne–Virumaa, Kagu-Eesti ja saarte juhendajaid, et laiendada elamusspordialadega tegelemist geograafiliselt ning korraldavad elamusspordi päevakuid ekstreemspordihallis Spot of Tallinn.
Spordialadest on kaasatud sportvõimlemine, akrobaatika, gümnastika, rulluisutamine, tänavatants ja suusatamine, samuti jalgrattasport, BMX freestyle, BMX kross, rulasport, tõukerattasõit, uisutamine, longboarding, tricking, parkuur, freestyle suusatamine ja lumelauasõit.
Eesti Kergejõustikuliidu rahvusvahelise kergejõustikunädala võistlustel 8.-14. maini osalesid sajad 7-12aastased Tallinna, Ida-Virumaa, Valga ja Haapsalu vene ning eesti koolide spordihuvilised lapsed.
Võisteldakse alati ja ainult võistkondlikult ning tähtis on iga võistkonnaliikme panus. Võistkonnad moodustatakse "järjest loe!" meetodil kohapeal. Lapsed õpivad koostööd tegema mitte ainult oma klassi- või treeningukaaslaste, vaid ka teiste poiste-tüdrukutega.- Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus tõlgib treenerite tasemekoolituse õpiku vene keelde. Aaastatel 2013-2014 töötasid Tallinna ja Tartu Ülikooli tippspetsialistid ja valdkondlikud eksperdid põhjalikult ümber treenerite tasemekoolituse üldainete õpiku. Õpiku vene keelde tõlkimine ühtlustab eesti ja venekeelse treenerite tasemekoolituse sisu. Sisult samased kahes keeles õppematerjalid loovad eelduse mõlemasuunaliseks keeleõppeks ja mahuka erialaterminoloogia omandamiseks.
- MTÜ Ethical Links korraldab Tartus uussisserändajate ja eestlaste ühisüritusi. Erineva kultuuritaustaga inimesed tulevad kokku jalgpallimängudele ja muudele vabaajaüritustele. Neile tutvustatakse ka Tartu sportimisvõimalusi ning julgustatakse sportima Tartu spordiklubides kõrvuti kohalike elanikega.
Tartus elas 2015. aastal 4536 inimest, kellel on muu kui Eesti kodakondsus. Tartusse tuleb aastas hinnanguliselt umbes tuhat uut välismaalast ning tendents on püsivalt tõusujoonel.
Kuidas panna eri rahvusest inimesed omavahel suhtlema? Kultuurisündmuste ja töötubade abil
Integratsiooni Sihtasutus valis välja üheksa lõimumist edendavat kultuuriprojekti, mida rahastatakse ühtekokku 48 000 euroga. Tegemist on andekate projektidega, mis loovad suurepärase võimaluse eri emakeelt kõnelevatel Eesti inimestel omavahel lävida.
Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuhi Jana Tondi sõnul ei ole paremat lõimumismoodust kui praktilised kontaktid eri kultuuritaustaga inimeste vahel. „Kultuurisündmusi külastades ja töötubades osaledes lävivad eri emakeelt kõnelevad inimesed üksteisega rohkem,“ lausus Jana Tondi.
Allpool on ülevaade toetust saavatest projektidest.
- OÜ ÕM Festivali muusika- ja kinofestival “Mägede Hääl” on ühepäevane festival Eesti Kaevandusmuuseumis kolme lava, allmaakino ja eklektilise kavaga: alates räpist kuni tehno ja Ida-Viru teemalise dokumentaalfilmikavani välja. Esinevad Tommy Cash, Röövel Ööbik, St. Cheatersburg, Gorõ Lana, Dead Furies ja Holy Motors ning mitmed teised artistid Tallinnast ja Ida-Virumaalt. Kino Sõprusega koostöös loodud allmaakino toob publiku ette "Eldoraado" (1971), "Poissmees ja Volga" (2014) ja "Tuhamäed" (2017), millele festival on ühtlasi ka esilinastuseks.
- Ida-Virumaa Integratsioonikeskuse projekt “Tulekud ja minekud kultuuris” on muuseumide, sh ERMi külastamise ja loengute ning aruteludega pikitud haridusliku sisuga projekt, milles osaleb kakssada noort idavirumaalast eri koolidest.
- Muusikute täiendõppekeskuse projekt “Muusikasillad” kaasab sadu noori eri Tallinna ja Ida-Virumaa koolidest. Projekti raames korraldatakse neli töötuba ja detsembris pannakse projektile punkt osalenud koolide ühiskontsertiga.
- Vene õppekeelega Narva 6. kool korraldab koos eesti õppekeelega Kambja kooliga ühise tantsufestivali „Tantsukeel ühendab“. Festivali raames korraldatakse ühistantsimise õpitubasid ning külla tuleb teater Vanemuine haridusprogrammiga „Tants läbi aegade“, kus tutvustatakse eesti balleti ajalugu ja õpitakse tantsusamme. Vanemuise Tantsu- ja balletikooli õpilased esitavad katkendeid Pjotr Tšaikovski ballettidest ja Vanemuise tantsulavastustest.
- Lastekaitse Liidu Lastelaagrite OÜ projekt „Teaduse võlud“ toob teadusteatri AHHAA lastelaagritesse noorte juurde.
- MTÜ Allika Küla projekt “Mängime pilli koos” korraldab noortele akordioni meistriklassi ja kontserdid.
- MTÜ Eesti Semiootika Seltsi projekt „Mina mäletan“ toob kokku vene- ja eestikeelse kooli noored, kes arutlevad Leelo Tungla teose "Seltsimees laps" sisu üle. Arutelus löövad koos õpilastega kaasa ka ajaloolased, ajakirjanikud, filmitegijad ja semiootikud.
- MTÜ Rajamuusika projekt “Festival IDeeJazz’17 @ Narva” viib jazzmuusika Ida-Virumaa eri paikadesse.
- Nutigeen OÜ projekt “Robootika perepäev "Laps robootikaõpetaja rollis”" on kakskeelne robootikaüritus.
Ühtekokku laekus projektikonkursile 28 taotlust. Ühele projektile taotletav toetus võis maksimaalselt olla 10 000 eurot.
Lisainfo:
Jana Tondi, Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel: +372 659 9069,
e-post: jana.tondi@integratsioon.ee
Ka suvel võib õppida ja harjutada eesti keelt
Jagame infot suvel toimuvate keeleklubide ja –kursuste kohta.
Juulikuus tegutseb üle Eesti kokku 23 eesti keele ja kultuuri tundmise klubi, millest
- Ida-Virumaal 15 (Kohtla-Järvel 2, Ahtmes 2, Jõhvis 1, Sillamäel 1, Narvas 9)
- Tallinnas 8.
Klubide liikmed on valitud Integratsiooni Sihtasutuse poolt 2015. a keeleõppesse registreerunute nimekirjast ja/või Integratsiooni Sihtasutuse tellimusel B2-taseme koolituse läbinud inimeste seast.
Kõik, kes soovivad edaspidi eesti keele ja kultuuri tundmise klubidega liituda, palun jälgige reklaami. Uued klubid alustavad aasta lõpukuudel ning siis avaneb taas võimalus nendes klubides kaasa lüüa.
Augustis algavad ja jätkuvad eesti keele kursused 525 tallinlasele, 225 ida-virumaalasele (sh 75 narvakale) ja 15 tartlasele. Kokku on 51 rühmas 765 õppekohta. Kursustel osalevad inimesed, kes registreerisid end eesti keele õppesse Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel 2015. aastal.
Keelelist ja kultuurilist kümblust ning eesti keele kursusi korraldatakse Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“ toetusel.
Anname üle 800 000 euro kultuuriklubide korraldamiseks
Ootame kuni 17. augustini pakkumusi eesti keele ja kultuuri tundmise klubide läbiviimiseks üle Eesti.
Nimetatud klubid on mõeldud Eestis elavatele vähelõimunud püsielanikele, sh uussisserändajatele, kelle emakeel ei ole eesti keel ja kes soovivad osata seda paremini või tunda ennast eesti keelt kõneledes kindlamalt. Klubis kaasalöömine aitab tundma õppida Eesti kultuuri eripära, ületada keele õppimise raskusi ning leida tuge ja innustust.
Hanke abiga soovib sihtasutus leida partnerid, kellega klubide tegevus ellu viia ajavahemikus 01.10.2017–30.11.2019.
Hankedokumentidega saab tutvuda e-riigihangete registris aadressil https://riigihanked.riik.ee/register/hange/188128
Hanke eeldatav kogumaksumus on 840 535,00 eurot ilma käibemaksuta.
Pakkumus tuleb esitada e-riigihangete registris hiljemalt 17. augustil 2017 kell 11.00.
Klubid korraldatakse Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“ tegevuse 5.2 „Lõimumisprogrammi väljatöötamine ja pakkumine“ alategevuse 5.2.2 „Keeleline ja kultuuriline kümblus“ raames.
Kes korraldaks eesti keele kursusi Ida-Virumaa õpetajatele?
Avatud on hange eesti keele kursuste korraldamiseks Ida-Virumaa õpetajatele.
Riigihanke eesmärk on välja töötada ja ellu viia eesti keele kursused Narvas, Sillamäel, Jõhvis ja Kohtla-Järvel koolieelsete lasteasutuste ja üldhariduskoolide õpetajatele, et parandada nende keeleoskust ja aidata valmistuda eesti keele riiklikuks tasemeeksamiks ning sooritada B2 ja C1 tasemel keeleoskuse eksam.
Koolituste läbiviimist rahastab haridus- ja teadusministeerium.
Hanke eeldatav kogumaksumus on 100 000,00 eurot ilma käibemaksuta. Hankedokumentidega saab tutvuda e-riigihangete registris aadressil https://riigihanked.riik.ee/register/hange/187973
Pakkumus tuleb esitada e-riigihangete registris hiljemalt 12. juulil 2017 kell 11.00.
Lisainfo: Jana Tondi, Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel 659 9069, e-post jana.tondi@integratsioon.ee
Juunis alustas tööd uus koostöötegevuste valdkonnajuht
Alates 12. juunist töötab Integratsiooni Sihtasutuses uus koostöötegevuste valdkonnajuht Ljudmila Peussa, kelle ülesandeks on koostöötegevuste plaanimine ja elluviimine ning koostöövõrgustiku arendamine.
Ljudmila on lõpetanud Tartu Ülikooli Narva Kolledži humanitaarainete erialal ning õpib praegu Tartu Ülikooli majandusteaduskonna magistriõppes ärijuhtimist. Alates 2003. aastast kuni sihtasutusse tööleasumiseni töötas ta Tartu Ülikooli Narva Kolledžis, kus on tegelenud nii õppekorralduse planeerimise kui ka turundusega ja projektitööga, viimased neli aastat on aga tema tähelepanu fookuses olnud täienduskoolituste valdkonna arendamine.
