Selgusid lõimumisvaldkonna 2013. aasta arendus-ja meediapreemiate saajad
Eesti ajaloo e-kursus „Kultuuriklikk“ toetab B-tasemel eesti keele õpet
LAK-õppe koolitused toetavad kutsekoolide õpetajaid eestikeelsele õppele üleminekul
Algas kutsekoolide õpetajate stažeerimisprogrammi uus etapp
Narva Kutseõppekeskuse õppurid käisid keelepraktikal Võrumaal ja Saaremaal
MISA toetas ühise teabevälja edendamist kultuuri ja sporditegevuste kaudu
Selgusid lõimumisvaldkonna 2013. aasta arendus-ja meediapreemiate saajad
11. juunil andis Kultuuriministeerium koostöös Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusega Meie Inimesed (MISA) Estonia teatri valges saalis neli arendus- ja kolm meediapreemiat kogusummas 7000 eurot.
Hindamiskomisjon, kuhu kuulusid Kultuuriministeeriumi, MISA, Sihtasutuse Innove ja Teeme Ära Sihtasutuse esindajad, otsustas anda arenduspreemia Eesti õigeusu kultuuripärandi tutvustamise eest Vene Kultuuriseltside Assotsiatsioonile Ruthenia, vähemusrahvuste kultuuritraditsioonide tutvustamise eest Ida-Virumaa Integratsioonikeskusele, rahvuskultuuride festivali korraldamise eest Eesti Vene Kultuurikojale ja integratsiooniklassi avamise eest Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumile. Meediapreemia saajateks on Balti Video OÜ, kultuuriajakiri Plug ja ajakirjanik Roman Vikulov. Lisaks tunnustati seitset arendus- ja meediapreemia kandidaati tänukirjaga. Kokku laekus preemiakonkursile 21 taotlust.
Tänavused preemiasaajad paistsid silma tegevuste kõrge kvaliteedi ja suure osalejaskonna poolest: arenduspreemia saanud asutuste poolt läbiviidud projektidest sai osa 300-5000 inimest, meediategevustes isegi kuni 150 000.
Arendus- ja meediapreemiad (kuni 2013. aastani stipendiumid) on avalikud preemiad, mille eesmärk on väärtustada lõimumisvaldkonna arendamist ja lõimumisprotsessi kajastamist meedias.
Lõimumisvaldkonna arenduspreemiaid antakse välja alates 1999. aastast ja meediapreemiaid 2009. aastast. Arendus- ja meediapreemiate väljaandmist rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.
Lisainfo: Martin Eber, MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9067, e-post martin.eber@meis.ee
Eesti ajaloo e-kursus „Kultuuriklikk“ toetab B-tasemel eesti keele õpet
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) toel on valmimas Eesti ajalugu ja kultuuri tutvustav ning B-tasemel eesti keele õpet toetav kursus "Kultuuriklikk". Kursus on mõeldud Eestis elavatele muukeelsetele inimestele ja eesti kultuurist huvitatud välismaalastele, et toetada eesti keele õppimist kultuuriajaloolise taustaga
Tegemist on animeeritud ja interaktiivse e-kursusega, mis koosneb kokku 24-st õppevideost, mis kajastavad Eesti ajaloolisi ja tänapäevaseid teemasid. "Kultuuriklikk" viib kasutaja läbi eesti kultuuriajaloo olulisemate sündmuste, alates esimeste inimeste saabumisest, vabadusvõitlusest ja omakeelse kultuuri tekkimisest kuni Laulva revolutsiooni ja Euroopa Liiduga ühinemiseni
Hetkel on kasutamiseks valmis kursuse esimesed viis peatükki, mis käsitlevad teemasid nagu esimesed inimesed Eestis, arheoloogilised leiud, ristiusu toomine, Hansalinna linnakodaniku elu, Tallinna legendid ja eesti talupoja argipäev. Sõnaseletuste ja interaktiivsete harjutustega varustatud kursus on kõigile tasuta kättesaadav siit.
Kursus valmib Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi, Kultuuriministeeriumi ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed toetusel.
Lisainfo: Kristi Anniste, MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9062, e-post kristi.anniste@meis.ee
LAK-õppe koolitused toetavad kutsekoolide õpetajaid eestikeelsele õppele üleminekul
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) toel alustas Sihtasutus Omanäolise Kooli Arenduskeskus juunikuus täienduskoolitustega lõimitud aine- ja keeleõppe ehk LAK-õppe metoodika rakendamiseks, toetamaks kutsekoolide õpetajaid eestikeelsele õppele üleminekul.
Koolituste sihtgrupp on eelkõige vene õppekeelega õpperühmadega kutseõppeasutuste õpetajad, kes muuhulgas planeerivad ja harjutavad õpetajatevahelist koostööd õpilastele keele-, eriala- ja õpioskuste paremaks õpetamiseks.
LAK-õppe metoodika rakendamise koolituse maht on 80 tundi ja kursus läbitakse 10 õppepäeva vältel. Koolitusprogramm sisaldab tundidevaatlusi ja nähtud LAK-õppe rakendamise põhimõtete analüüsi koolitusgrupis. Koolituse vältel koostab iga osalev õpetaja töölehe kutseõppuritele.
Koolitused toimuvad Tallinnas ja Narvas ning kestavad käesoleva aasta novembri keskpaigani.
"Täienduskoolitusel osalevad õpetajad õpivad kavandama õppeprotsessi, mis tähtsustab üheaegselt nii õppeainet, keelt ja õpioskusi. Koolituse tulemusena oskab õpetaja koostada õpiülesandeid, mis toetavad õppekeelest erineva emakeelega õppurite aineteadmiste omandamist," kommenteeris MISA elukestva õppe üksuse koordinaator Liilika Raudhein.
Täienduskoolitusi korraldatakse Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi “Keeleõppe arendamine 2011-2013” tegevuse "Kutseõppeasutuste pedagoogide täienduskoolitus" raames.
Lisainfo: Liilika Raudhein, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9841, e-post liilika.raudhein@meis.ee
Algas kutsekoolide õpetajate stažeerimisprogrammi uus etapp
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) poolt koordineeritavas kutseõppeasutuste õpetajate stažeerimise programmis algas järjekordne etapp, mille käigus saavad õpetajad arendada erialaseid teadmisi ja eesti keele oskust mõnes teise õppekeelega koolis. Programmi eesmärk on toetada kutsekoolide õpetajaid üleminekul eestikeelsele õppele kutsekeskhariduses.
Käesoleval aastal oli esimene programmis osaleja Tallinna Transpordikooli logistika eriala õpetaja Inessa Klimanskaja, kes vahetas maikuus 12 päeva jooksul töö- ja keeleõppealaseid kogemusi Tartu Kutsehariduskeskuses.
"Stažeerimine tähendas minu jaoks paljude uute kogemuste saamist ja erialase silmaringi avardumist. Tutvusin teises keeles töötava kutsekooliga, õpperühmade töö põhimõtete ning lähenemisviiside ja metoodikatega. Väärt kogemus oli laotöötoimingute tunni läbiviimine eesti keeles Tartu Kutsehariduskeskuses sama eriala õpetava kolleegi juhendamisel, samuti võimalus osaleda tundides vaatlejana", jagas oma kogemusi Inessa Klimanskaja.
"Tartu Kutsehariduskeskuses viibimise ajal oli muuhulgas hea võimalus osaleda logistika valdkonna koostööseminaril koos kohalike tööandjatega, kus sain palju kasulikku informatsioon praktikakohtadest ja -korraldusest. Vabal ajal külastasin ajaloolisi paiku ja põnevaid vaatamisväärsusi Tartus, Võrtsjärve ääres ja Peipsi kandis," lisas Klimanskaja.
Juunikuus said veel 2 õpetajat stažeerida Tartus ja Pärnus. Stažeerimised jätkuvad eeloleval sügisel. Käesoleval aastal on stažeerimiseks soovi avaldanud kokku 10 vene õppekeelega kutseõpperühmi õpetavat õpetajat. Õpetajaid teevad stažeerimise eel, ajal ja järel koostööd tugiisikutega nii saatvas kui vastuvõtvas koolis.
Stažeerimist toetab Euroopa Sotsiaalfond programmi "Keeleõppe arendamine 2011-2013" kaudu.
Lisainfo: Liilika Raudhein, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9841, e-post liilika.raudhein@meis.ee
Narva Kutseõppekeskuse õppurid käisid keelepraktikal Võrumaal ja Saaremaal
Narva Kutseõppekeskuse esimese kursuse õpilased osalesid juunikuus kahenädalasel keelepraktikal: 10 koka eriala õpilast käisid Kuressaare Ametikoolis ja samapalju 10 mehhatroonika eriala õpilast Võrumaa Kutsehariduskeskuses Väimelas. Keelepraktika eesmärgiks oli arendada eesti keelest erineva emakeelega õpilastel igapäevase kõnekeele ja erialakeele oskust, et tulla paremini toime nii igapäevastes kui tööalastes toimingutes ning pakkuda võimalust laiendada silmaringi Eesti kultuuriruumist.
Kahendädalase keelepraktika programmid oli tihedad. Lisaks igapäevasele 8-tunnisele õppetööle külastasid koka eriala õpilased muuhulgas Kuressaare raamatukogu ja noorte huvikeskust ja tutvusid linnavolikogu tööga; õpetaja Julia Pilli ja grupijuhendaja Olga Vereštšagina eestvõttel võeti osa ka kohalikest orienteerumisvõistlustest. Võrumaa Kutsehariduskeskuse kutseõpetaja Aare Pedras viis Väimelas eesti keele oskust täiendama tulnud mehhatroonika eriala noormehed ringsõidule Põlva- ja Võrumaale. Suurt huvi pakkusid noortele Eesti Maanteemuuseumis Varbusel eksponeeritud masinad ja sõiduvahendid.
Narva Kutseõppekeskuse direktori Riina Veidenbaumi sõnul lõi keelepraktikal osalemine koka ja mehhatroonika eriala õpilastele suurepärased võimalused eesti keele oskuse parandamiseks ja tutvumiseks Eesti erinevate paikade kohaliku kultuuriga.
„Seniste projektide kogemused on näidanud, et täiendava keeleõppe läbinud õpilased ei karda edaspidi suhelda eesti keeles,“ kommenteeris Veidenbaum.
Keelepraktikal käinud õpilaste tagasiside keelepraktikale oli samuti väga hea: eesti keele oskus paranes oluliselt, õpiti uusi ametialaseid teadmisi ja vaba aeg oli täis põnevaid ettevõtmisi.
Kutseõppurite eesti keele täiendav õpe viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013" tegevuse "Kutseõppurite ja täiskasvanute gümnaasiumide õppurite täiendav keeleõpe" raames.
Lisainfo: Tea Kotkas, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9061, e-post tea.kotkas@meis.ee
MISA toetas ühise teabevälja edendamist kultuuri ja sporditegevuste kaudu
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) eraldas ühise teabevälja edendamiseks kultuuri- ja sporditegevuste kaudu 10 projektile kokku 94 165 eurot.
Sporditegevuste kaudu hakkavad ühise kultuuriruumi loomise ja lõimumise toetamisega tegelema Spordiürituste Korraldamise Klubi MTÜ, Estonian Freeride Guild MTÜ, Elujooks MTÜ, MTÜ Jalgpalliklubi Sillamäe ja Narva 6. Kool. Kultuuritegevuste kaudu hakkavad ühise kultuuriruumi loomise ja lõimumise toetamisega tegelema SA Kultuurileht, Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon SA, Uus vene Kultuur Eestis MTÜ, Muusikute täiendõppe keskus ja Eesti Kunstimuuseum.
“Näiteks Spordiürituste Korraldamise Klubi MTÜ motiveerib oma tegevustega inimesi enam sportima ja osalema kodukandi suurüritustel, mille läbi tugevada kodukandi tunnet ja elujõudu ning anda Eesti inimestele rohkem põhjust tulla Ida-Virumaale,’’ kommenteeris MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse juht Jana Tondi.
“Kultuuri toetavate projektidega saame pakkuda eri rahvustest noortele võimalusi omavaheliste kontaktide loomiseks ja arendamiseks ühistegevuste kaudu,” jätkas Tondi.
“Samuti panustame näiteks venekeelse lasteajakirja Täheke väljaandmise toetamisega kõigi Eesti laste lugemiskultuuri, sõltumata sellest, milline on nende emakeel, pakkudes eakohast lugemisvara tuntud ja uutelt lastekirjanikelt.’’
Projektikonkurssi ja tegevusi rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.
Lisainfo: Jana Tondi, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse juht, tel 6599 069, e-post jana.tondi@meis.ee
