Väliseestlastest noored alustasid taas Eestis laagrisuvega
MISA on mitte-eestlastest noortele pereõpet pakkunud juba 15 aastat
Kodanikuteadlikkuse ja sallivuse teemalised projektid said toetust
MISA eraldas rahvusvähemuste kultuuri toetuseks ligi 198 000 eurot
Valmis keeleõppe arendamise programmide mõju uuring
Väliseestlastest noored alustasid taas Eestis laagrisuvega
26. juunil alustas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) toel taas Eesti päritolu välismaal elavatele noortele mõeldud keele- ja kultuurilaager, mida MISA toetab juba 13. aastat.
Tänavu suvel toimuvas kolmes laagrivahetuses osaleb kokku 66 noort erinevatest riikidest - Iirimaalt, Šotimaalt, Taanist, Rootsist, USA-st, Soomest, Belgiast, Prantsusmaalt, Kanadast, Venemaalt, Ukrainast, Valgevenest, Leedust, Lätist, Poolast, Ungarist, Saksamaalt, Egiptusest, Mehhikost, Inglismaalt ja Itaaliast. Lisaks neile noortele osalevad laagris tugiõpilastena ka Eestis elavad ja eesti emakeelega noored.
Laagrivahetused toimuvad 26. juunist kuni 6. juulini Merelaiu Puhkekeskuses, 9.–20. juulini Annimatsi kämpingus ja 30. juulist kuni 10. augustini Venevere Puhkekülas.
„Mitmekülgne laagriprogramm võimaldab noortel tutvuda esivanemate kultuuri ja traditsioonidega ning õppida eesti keelt erinevate koostöötegevuste kaudu meie kohalike eesti emakeelega noorte abiga. Iga vahetuse jooksul toimub ekskursioon Tallinna, lisaks tutvutakse laagripaiga läheduses asuvate erinevate vaatamisväärsustega,“ kommenteeris MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse juht Jana Tondi laagrite iseloomu.
Lisaks toimub laagrites ka keeleõpe, tutvustatakse Eesti elu-olu ning toetatakse igati sideme loomist või säilitamist Eesti kultuurikeskkonnaga.
„Eesti keele laagrid on Eesti päritolu noortele väga tähtsad, kuna alles siin laagris olles saavad paljud noored aru, kust on õieti pärit nende esivanemad. Laager on oluline ka Eestis elavatele noortele, sest läbi Eesti juurtega noortega suhtlemise mõistavad siin elavad noored, kuivõrd oluline on oma keelt ja kultuuri hoida ja edasi kanda,“ lausus Tondi.
Väliseesti noortele mõeldud keele- ja kultuurilaagreid korraldatakse riikliku rahvuskaaslaste programmi raames, mis on mõeldud väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi elavate eestlaste kultuurisidemete säilitamiseks ja koostöö toetamiseks siinsete eestlastega. Väliseestlastest noorte laagrisuvede korraldamist rahastavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Kultuuriministeerium.
Lisainfo: Epp Adler, MTÜ HeadEst projektijuht, e-post epp@headest.ee ja Jana Tondi, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse juht, tel 659 9069, e-post jana.tondi@meis.ee
MISA on mitte-eestlastest noortele pereõpet pakkunud juba 15 aastat
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) on 15 aastast võimaldanud eesti keelest erineva emakeelega ja kolmandate riikide kodanikest noortele pereõpet. Pereõppe eesmärgiks on Eesti peres elades õppida paremini tundma eesti keelt ning kultuurikeskkonda.
Alates 1998. aastast on MISA toel keelelaagritest ja pereõppest osa saanud kokku ligi 20 000 noort. 15 aastat on pereõpet korraldatud ka Võrumaal, kus on motiveeritud ja hästi toimiv perede võrgustik ning tahe võtta paariks nädalaks oma pere liikmeks teise emakeelega lapsi.
Pille Kulberg on Võrumaal pereõpet korraldanud 15 aastat ja usub, et tegu on ühe tõhusaima integreerimise viisiga. „Ma ei alahinda küll inimeste tööd integratsioonilaagrites, kus on korraga koos palju muukeelseid õpilasi, kuid pereõppes on töö sihtrühma lastega intensiivsem ja lähtutakse laste individuaalsusest. See sobib ka lastele, kes on arglikumad ja kodusemad,“ selgitab Kulberg. „Praegu tegelen oma elu suurima projektiga – 2012. aasta talvest kuni 2013. aasta suveni õpivad Võrumaa peredes eesti keelt ja kultuurikeskkonda paremini tundma 100 sihtrühma kuuluvat last,“ rääkis Kulberg.
Kulberg rõõmustab, et tema pereõppeprojektid on olnud edukad ning rõhutab edu tegurina eelkõige tugevat perevõrgustikku, head toetust Narva Humanitaargümnaasiumi juhtkonna ja lapsevanemate poolt ning paljusid teisi osapooli, kes on pereõppe toimimisse panustanud. „Ilma niisuguse tiheda koostööta, nõu ja jõuga aitamiseta ei oleks võimalik nii suurt projekti läbi viia,“ usub ta.
Võrumaal korraldatava pereõppe eestvedaja ei vaimustu küll aruandlusest, mis kaasneb tegevuste korraldamisega, kuid ütleb, et on mõistnud, et bürokraatiast ei pääse. Tema jaoks korvavad kogu vaeva särasilmsed õpilased ja nende vanemate siirad tänusõnad.
14aastane Anna Antipova, kes on pereõppes osalenud kolm korda, ütleb, et tänu sellele õpivormile on tal koolis oluliselt lihtsam: „Minu eesti keele hinded on paranenud. Mulle meeldis Sõmerpalus! Olen tuttav paljude eesti lastega, käisime koos jalutamas ja Võrus Tamula järves ujumas, Suurel Munamäel, Rõuges, Vastseliina linnuses. Mulle meeldisid kõik pered, kus ma elanud olen, sest nad on lahked ja sõbralikud.“
12aastane Kirill Pavlov on Lõuna-Eesti peredes elanud lausa viiel korral: „Mulle meeldib Sõmerpalus, sest siin on palju sõpru, soe ilm ja järv. Võib teha palju lõbusaid asju, näiteks matkata Luhasoos ja käia käsitööpäevadel.“ Kirill räägib, et tänu pereõppele on tal palju uusi tuttavaid ja hinded on koolis paremaks läinud. Narvas koolis käiv Kirill saab eesti keele tunnis ainult viisi.
Kirilli eakaaslane Anastassija Sasonova on Lõuna-Eestis keele- ja kultuurikeskkonnas elanud neljal korral. Ka tema rõõmustab Sõmerpalu elu üle ja ütleb, et tunneb seal juba kõiki lapsi. Noorele neiule teeb rõõmu Lõuna-Eesti soe ilm ja lähedalasuv järv ning palju rõõmsaid tegevusi, millest ta koos oma ajutise perega osa saab. „Kõige ilusam on Rõuges – seal on käsitöötuba, kus tegin eelmisel aastal savivaasi. Ja Võrus on laat Folkloorifestivali ajal, kus on võimalik näha palju huvitavaid asju! Olen palju sõnu õppinud ja oskan paremini eesti keeles rääkida,“ räägib Anastassija, kellele õpetaja saab oma rõõmuks eesti keele tunnis samuti vaid viisi päevikusse kirjutada.
Pereõppes osalemist võimaldatakse tänavu Eestis elavate Euroopa Liidu mõistes kolmandate riikide kodanikest ja määratlemata kodakondsusega 7–19aastastele lastele ja noortele, kellele pakutakse tegevustega võimalusi luua kontakte Eesti kodakondsuse ja eesti emakeelega inimestega ning õppida eesti keelt. Pereõpe võimaldab sihtgruppi kuuluvatel noortel elada 10–14 päeva koos Eesti perega, osaleda tavapärases pereelus ning käia koos perega näiteks ka väljasõitudel ning kultuuriüritustel.
Lisainfo: Sandra Nuudi, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9855, e-post sandra.nuudi@meis.ee
Kodanikuteadlikkuse ja sallivuse teemalised projektid said toetust
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toetas 11 projekti enam kui 31 000 euroga, et laiendada õpilaste teadmisi Eesti ühiskonnast, väärtustada Eesti kodanikuks olemist ning arendada sallivust mitmekultuurilises kollektiivis.
Projektikonkursi täiendavateks eesmärkideks on toetada erineva emakeelega õpilaste omavahelist koostööd ja kinnistada kodanikupäeva traditsiooni.
„Konkursile laekus 34 projektitaotlust, mis käsitlesid nii Vabadussõja temaatikat, õpilastele erialase õppe ja töötamise võimaluste selgitamist, Eesti kui kodumaa mõtestamist kui ka näiteks Eesti tuntud teise kultuuritaustaga ühiskonnategelaste tutvustamist,“ kommenteeris MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator Toivo Sikk.
Sikk rõõmustas, et konkurss osutus populaarseks, kuid pani taotlejatele südamele, et enne projektide esitamist peaks rohkem süvenema konkursijuhendisse, viima end hästi kurssi tingimuste ja eesmärkidega ning lähtuma eelarvele esitatavatest nõuetest.
Toetust said Võru Kesklinna Gümnaasium, Narva 6. Kool, Vabatahtlik ühendus „Sebra“, Kammeri Kool, Ehte Humanitaargümnaasium, SA Unitas, Sillamäe Eesti Põhikool, Noorteühing Plast, MTÜ Tartu Koidu Keskus, MTÜ Vaba Vaade ja Tapa Gümnaasium.
Projektikonkurssi rahastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu riigieelarvest „Eesti Lõimumiskava 2008 – 2013“ raames.
Lisainfo: Toivo Sikk, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9850, e-post toivo.sikk@meis.ee
MISA eraldas rahvusvähemuste kultuuri toetuseks ligi 198 000 eurot
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) eraldas rahvusvähemuste kultuuriseltside baasfinantseerimise taotlusvooru kaudu 197 606,92 eurot ning toetas kokku 142 rahvuskultuuriseltsi tegevust ning üheksa katusorganisatsiooni tööd.
Taotlusvooru eesmärk on tugevdada rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevust, toetada nende rahvuskultuuripärandi ja keele säilitamist ning edendamist Eestis.
Projektikonkursiga võimaldab riik teadvustada Eesti mitmekultuurilisust, traditsiooniliste rahvuskultuuride eripärade ning erinevate rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevuste tutvustamist. Toetusvooruga arendatakse lisaks ka rahvusvähemuste kultuuriseltside omavahelist koostööd ja koostööd eesti kultuuriseltsidega.
Toetust saanud organisatsioonide nimekiri on leitav MISA kodulehelt.
Rahvuskultuuriseltside ja nende katusorganisatsioonide baasfinantseerimist finantseeritakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ raames.
Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee
Valmis keeleõppe arendamise programmide mõju uuring
Avalikustatud on Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) tellitud ja Saar Poll OÜ poolt läbi viidud Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) rahastuse saanud programmide – „Keeleõppe arendamine 2007–2010“ ja „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ – mõju uuringu tulemused.
Uuringu raames teostati dokumendianalüüs ja viidi sihtrühmade seas läbi tagasisideküsitlused, kasutades selleks erinevaid uurimismeetodeid. Dokumendianalüüs näitas, et rakenduslikust aspektist vaadatuna on sihtmäärad suures osas saavutatud ning ületatud. Küsitletud keeleõppes osalejad – kutse- ja kõrgharidustaseme õppurid, täiskasvanud keeleõppijad – on kursuste tulemusena ennekõike tajunud keeleoskuse paranemisega seotud nüansse: pooled keeleõppes osalejad on arvamusel, et nende keeleoskus muutus paremaks ning nad kasutavad omandatud teadmisi ja oskusi igapäevastes olmesituatsioonides ja oma töös.
Uuringust ilmnenud positiivsete õppetulemuste kõrval tuleb tõdeda, et programmides osalejate vajadus täiendava eesti keele õppe järele on endiselt väga suur: täiskasvanud keeleõppijatest peab täiendavat keeleõpet vajalikuks koguni 97 protsenti, tasemeõppuritest 86 protsenti. Pedagoogide täienduskoolituse vajadus on keeleõppijate omast mõnevõrra väiksem, kuid ka neist 83 protsenti vajab enda hinnangul tulevikus veel samalaadseid koolitusi, sealhulgas enda täiendamine nii erinevate õpetamistehnikate kui ka eesti keele vallas.
Seniste tegevuste elujõulisust võib pidada üsna heaks: 4/5 ekspertidest ütles, et mõningaid MISA keeleõppe programmide raames algatatud tegevusi on rakendatud ka pärast programmide lõpetamist. Teenusepakkujate sõnul on umbes pooli MISA programmi raames algatatud tegevusi rakendatud ka pärast programmi lõppemist. Samas näitas küsitlus, et teenusepakkujatel ega MISA-l pole valmisolekut ja vajalikke ressursse algatatud tegevuste jätkamiseks ilma ESF-i toeta.
Uuringu läbiviimise periood oli detsember 2012 kuni juuni 2013. Uuringuaruande ja lühikokkuvõttega saab tutvuda aadressil http://www.meis.ee/uuringud. Mõju uuringu kokkuvõtlikku pressiteadet saab lugeda siit.
Lisainfo: Maria Ratassepp, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9068, e-post maria.ratassepp@meis.ee
