Üle 200 avaliku sektori teenistuja ja töötaja alustavad sügisest keeleõpet
Ligi 250 üliõpilast saavad täiendavat eesti keele õpet
Üliõpilased lavastasid eesti keele kursusel Kivirähki
Selgusid koolinoorte võõrkeeleoskuse uuringu tulemused
Üle 200 avaliku sektori teenistuja ja töötaja alustavad sügisest keeleõpet
Sügisest algavad Euroopa Sotsiaalfondi toel eesti keele kursused rohkem kui 200 avaliku sektori asutuse töötajale ja teenistujale.
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) avaliku sektori asutuste teises ettepanekutevooru laekus 85 ettepanekut avaliku sektori asutustelt üle Eesti. Ettepanekuid laekus kõige enam Ida-Virumaalt ja Tallinnast, aga ka Harjumaalt ja Pärnust. Eksperdid tunnistasid edukaks 57 ettepanekut, kuid eelarveliste vahendite piiratuse tõttu rahastatakse esialgu kümne tegevuse elluviimist. Sihtasutus püüab leida lisavahendeid, et toetada rohkemate keeleõppekursuste korraldamist.
„Keeleõppijad on seekord haridusasutustest, huviharidus- ja kultuuriasutustest ning linnavalitsuste hulgast. Enamasti korraldatakse mitmekülgset keeleõpet mahus 60-120 akadeemilist kontaktõppe tundi, mille hulgas pööratakse tähelepanu ka ameti- või tööalasele keelepraktikale ning korraldatakse õppekäike keelekeskkonda või viiakse läbi stažeerimisi,“ selgitas MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets.
„Näiteks võimaldatakse lasteaedade pedagoogidel keelebarjääri ületamiseks praktiseerida oma keeleoskust lisaks keeletundides õpitule paaripäevaste praktikate abil erinevates eestikeelsetes asutustes Tartus, Tallinnas või Rakveres,“ tõi Odinets näiteid.
Odinetsi sõnul on kombineeritud keeleõppe raames tagatud õppurite suurem osalus ja pühendumus, sest ettepanekutes esitatud keeleõpe on koostatud asutuste endi soovidest ja vajadustest lähtuvalt.
Eksperdid analüüsisid ettepanekuid lähtudes asutuse ja/või osaleja panusest keeleõppesse ning arvestasid ka eesmärgipärasust, õppemeetodite mitmekülgsust, tulemuste saavutamise reaalsust, õppijate motivatsiooni ning eelarve kooskõla tegevustega.
2012.–2013. aastal toetatakse avaliku sektori keeleõpet ligi 60 000 euroga. Keeleõppe kursused viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ tegevuse „Avaliku sektori töötajate keeleõpe“ raames.
Lisainfo: Jana Tondi, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9069, jana.tondi@meis.ee
Ligi 250 üliõpilast saavad täiendavat eesti keele õpet
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) ettepanekutevooru tulemusel saavad tuleval õppeaastal ligi 250 eesti keelest erineva emakeelega tudengit täiendavat eesti keele õpet oma akadeemilise arengu toetamiseks.
Ettepanekutevooru laekus kokku 15 ettepanekut kaheksalt kõrgkoolilt üle Eesti ning hindamiskomisjoni otsusega said keeleõppe korraldamiseks toetust 12 ettepanekut. Kümnest heakskiidetud ettepanekust pooled on Ida-Virumaalt ning ülejäänud Tartust ja Tallinnast. Keeleõppijad on haridus-, kunsti-, sotsiaaltöö, põllumajanduse ja infotehnoloogia valdkonna tudengid.
„Täiendava eesti keele õppe eesmärk on toetada erineva emakeelega õppurite toimetulekut akadeemilises õppes ning pakkuda neile kõrghariduse mõistes vajalikke erialakeele oskusi. Enamasti toimub tegevuste raames auditoorne kontaktõpe, aga korraldatakse ka õppekäike ja tegevusi keelekeskkonnas,“ kommenteeris MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets.
„Ettepanekutevooruga toetatav keeleõpe on tulemuslikum, võimaldab õppijate suuremat osalust ning tavapärasest erinev õppeviis on ka tudengitele motiveerivam. Voorude korraldamine annab võimaluse kõrgkoolide vajadustega arvestamiseks ning nende algatuste toetamiseks,“ lisas Odinets.
Õppe raames tagatakse õppurite suurem osalus ja pühendumus, sest ettepanekutes esitatud keeleõpe on tehtud kõrgkoolide endi initsiatiivil ja kursused erinevad traditsioonilisest õppest.
Programmi raames töötatakse välja ka mitu täiendavat õppevahendit, sealhulgas näiteks mitu e-õppekursust Moodle keskkonnas.
Kõrgkoolide õppurite keeleõpet toetab MISA läbi ettepanekutevooru ligi 80 000 euroga. Tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ tegevuse „Kõrgharidustaseme õppurite täiendav keeleõpe“ raames.
Lisainfo: Jana Tondi, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9069, jana.tondi@meis.ee
Üliõpilased lavastasid eesti keele kursusel Kivirähki
Eelmisel kuul lõppes Tartu Ülikoolis eesti keelest erineva emakeelega õppuritele mõeldud eesti keele täienduskursus, mis kulmineerus Tampere Maja hoovis Andrus Kivirähki „Rehepapi“ lavaletoomisega.
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) ettepanekutevooru kaudu toetatakse eesti keelest erineva emakeelega kõrgkoolide õppurite täiendavat eesti keele õpet alates 2008. aastast ning tänaseks on täienduskursused läbinud kokku enam kui 900 tudengit.
Juunis lõpetas kolm kuud kestnud kursuse Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna eesti keele võõrkeelena osakonna 30-liikmeline õppegrupp, mis osales perioodi vältel loengutes, rühmatöödes ning praktilistes harjutustes. Kursuse eesmärgiks oli parandada üliõpilaste hääldust ja sõnavara ning suurendada avaliku esinemise oskusi. Kogu protsessi kandvaks teemaks oli Eesti näitekirjandus, millega puututi lähemalt kokku kursuse lõpus „Rehepappi“ etendades.
„Õppisime kursusel mitte ainult keelt, vaid panime endid proovile kui näitlejad. Minu jaoks oli see põnev ja kasulik tegevus. Kursus oli kasulik, sest me rääkisime palju, õppisime uusi sõnu ja parandasime oma hääldust. Selline õpe ei lähe tüütuks – tekivad uued sõnad ja uued sõbrad,“ kommenteeris kursusel osalenud Olga Shumilina.
Shumilina sõnul tekitas Kivirähki lavastamine ilusas ajaloolises Tampere Majas põneva atmosfääri kõigi jaoks ning tema arvates peaks taoline keeleõpe olema laialdasem: „Tahaksin, et meie õpetajad tegeleksid sellega edasi ja veelgi rohkem inimesi sooviksid osaleda!“
Kõrgkoolide õppuritele täiendava keeleõppe korraldamist rahastatakse Integratsiooni ja
Migratsiooni Sihtasutuse kaudu Euroopa Sotsiaalfondist finantseeritava programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ tegevuse „Kõrgharidustaseme õppurite täiendava keeleõppe“ raames.
Lisainfo: Jana Tondi, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 6599 069, e-post jana.tondi@meis.ee
Selgusid koolinoorte võõrkeeleoskuse uuringu tulemused
Eelmisel nädalal tutvustati uut Euroopa keeleoskusuuringut, millega vaadeldi Eesti koolinoorte inglise ja saksa keele oskusi ning võrreldi neid 14 Euroopa riigi samalaadsete andmetega.
Euroopa Komisjoni algatatud keeleoskusuuring vaatles 14 riigi õpilaste võõrkeeleoskust viies Euroopa Liidus kõige sagedamini õpetatavas võõrkeeles (inglise, prantsuse, saksa, hispaania ja itaalia keeles). Andmeid koguti sõltuvalt riigi haridussüsteemist kas põhihariduse lõpetajate või keskhariduse teise aasta õpilaste keeleoskuse kohta.
Eestis viidi uuring ellu Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) ning Sihtasutuse Innove koostööna. Uuringu valmimist toetati Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ raames.
Programmi raames uuriti Eestis põhikooli lõpetavate õpilaste inglise ja saksa keele kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust. Lisaks keeleoskusele selgitas uuring ka mõningaid keeleõppesse suhtumise aspekte. Kinnitust leidsid näiteks faktid, et võimalikult varajane võõrkeele õppimine tagab parema keeleoskuse ning keeleõppe vajalikkust tajuvate õpilaste tulemused on paremad.
„Uuringutulemuste põhjal saame Eestis kavandada lõimumisprotsessi ja suunata keelte õpetamisprotsessi koolis, et valmistada ette tulevikus nii Eesti kui ka Euroopa tööturul edukalt toime tulevaid noori,“ kommenteeris MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets.
„Uuringust selgus, et kuigi noorte inglise keele oskus on väga hea, pole teise keele osas tulemused niivõrd edukad. Saksa keele oskus jäi meil Euroopa mõistes keskmiseks. Eesti ühiskond on mitmekeelne ja mitmekeelsus on alati ühiskonnale suureks konkurentsieeliseks – seetõttu on oluline arendada ka teiste võõrkeelte oskust lisaks inglise keelele,“ lisas Odinets.
Tegu oli esimese keeleuuringuga, mis reaalselt mõõtis inimeste keeleoskust, varasemad sarnased uuringud põhinesid inimeste endi hinnangul oma keeleoskusele. Uuring viidi läbi rahvusvaheliste uuringute standardite järgi.
Esimese Euroopa keeleoskusuuringu esinduslik valim koosnes umbes 53 000 õpilasest (üle 3000 igas riigist). Igas riigis mõõdeti võõrkeeleoskust kahes kõige sagedamini õpetatavas viie testikeele hulgast (inglise, prantsuse, saksa, hispaania ja itaalia keeles), nimetades neid esimeseks ja teiseks testikeeleks. Iga valimisse kuulunud õpilase keeleoskust mõõdeti vaid ühes keeles.
Uuringu tulemustega saab lähemalt tutvuda siin.
Lisainfo: Tea Kotkas, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 6599 061, e-post tea.kotkas@meis.ee
