Kuidas läks töötute elanike mentorprogramm?
Eesti keele ja kultuuri klubides on veel vabu kohti
Teeõhtu Ida-Virumaa koolide ühiskonnaõpetuse õpetajatele
Nüüd õpitakse juba koolis köitvaid postitusi tegema
Algab konkurss Kultuurisõber 2017
Lõpeb töötute elanike mentorprogramm. Kuidas läks?
Mullu veebruaris alanud pilootprojekt TEMP ehk töötute elanike mentorprogramm lõpeb peagi. Kuidas projekt, mille eesmärk oli anda osalejatele võimalus suhelda inimestega väljaspoolt oma tavapärast ringkonda, õnnestus? Agnes Aaslaid käis uurimas.
Mentiina osalenud Larisa Žitnik Sillamäelt räägib, et käis tänu projektile kohtumistel ja sündmustel, kuhu ta muidu enda sõnul ealeski sattunud poleks. „Ida-Virumaa elanikud ei käi Paides arvamusfestivalil, meie aga külastasime seda. Ja kui huvitav üritus see on! Mul on kohe nii kahju, et Sillamäe inimesed sellest üldse ei teagi!,“ räägib Larisa elavalt. Väga harivad olid tema jaoks koolitused, kus jagati juhtnööre enda meeldejäävaks esitlemiseks ning psühholoogiatreeningud, kus õpetati hoidma moraali kõrgel töötu olemise ajal.
Toiduvalmistamise töötoas näitas Larisa, kes ühtlasi tegutseb vabatahtlikuna Sillamäe Ukraina kaasmaalaskonnas Vodograi, loomulikult Ukraina kööki. “Pidime moodustama meeskonna, kellega koos hakkasimegi toitu valmistama,” märgib Larisa. Meeldejäävamatest sündmustest toob ta välja veel Tallinnas toimunud kohtumise suurettevõtete personalijuhtidega, kes rääkisid avatud kaartidega, millistest kriteeriumitest lähtuvalt nad töötajaid värbavad.
Igapäevaselt koolitusega tegelev Urmo Paluste tuli projekti osalema mentorina, kuna lootis siit saada uut kogemust. Seda ta enda sõnul ka sai. “Minu teadmised ja arusaam sellest, milliste takistustega peavad teisest rahvusest inimesed Eestis töö leidmiseks toime tulema, avardusid oluliselt. Minu mentii kõige suurem mure oli keeleoskus, kuna enamik töökohti nõuab eesti keelt, mida tema kahjuks ei valda. Kursustel õpitu ununeb praktika puudumise tõttu kiiresti,” märkis ta.
Urmo loodab, et lõppevast pilootprojektist areneb välja pikemaajalisem ettevõtmine, kus juba suurem arv inimesi saab nõu ja abi tööturul toimetulekuks. Küll aga soovitab ta järgmisel korral mentiide valikul teha paremat eeltööd. „Minu mentiil nappis alguses projektis osalemiseks justkui motivatsiooni ning kulus tükk aega enne kui tekkis usalduslik side minu kui mentoriga. Kui see aga oli juhtunud, siis kohe tekkis tal ka huvi ja soov hakata oma olukorra parandamiseks midagi ette võtma,“ jagab Urmo oma muljeid mentorina.
Projekti sisulise osa eest vastutasid Olga Štšeglova ja Julia Kašina MTÜst Arengu Sammud. Olga arvates oli rõõmustav näha, kui suur hulk inimesi soovis mentorina kaasa lüüa ning kuidas lektorid olid julgelt valmis töötama sellise tavapäratu publikuga. Projekti plusspoolena toob ta välja sedagi, et osalejad olid valmis aktsepteerima seisukohti, mis nende endi omadest päris tublisti erinesid. Suurimaks proovikiviks oli Olga sõnul korraldada ühisüritusi mentoritele ja mentiidele, kuna nende kahe grupi koolitusvajadused olid lihtsalt niivõrd erinevad.
„Nüüd analüüsime pilootprojekti tulemusi ja töötame nende põhjal välja juhised, kuidas seda meetodit Eesti kontekstis kasutada. Oli ju enne ainult Soome kogemus, mida saime kasutada eeskujuna,“ lausub Olga. Valmivat juhendit saab edaspidi sarnaste projektide puhul aluseks võtta.
Milline kogemus saadi projektist teisel pool lahte?
CROSS projekt on piiriülene – kui Eestis toetati siin elavaid töötuid vähelõimunud püsielanikke, siis Soomes seal elavaid Eestist pärit inimesi, et aidata neil tõhusamalt Soome ühiskonda sulanduda.
Kuidas on projekt sujunud Soomes, sellest räägib Soome sisserändajatele tugiteenuseid pakkuva Luckan Integration koordinaator Lois Armas:
Hetkeseisuga on projektis osalenud umbes 20 inimest – neist 10 liitus kevadiste tugirühma tegevustega ning teised 10 sügisel tegutsenud perekohvikutega. Nüüd jaanuaris-veebruaris leiab aset mitmekesise töökoha teemaline koolitus mitmekultuuriliste organisatsioonide töötajatele, kuhu ootame kuni 25 osalejat. Seega tuleb projektis osalejate koguarvuks umbes 40-45 inimest.
Meie kogemus näitas, et kõige enam vajavad osalejad tuge ühiskonda sulandumisel – soovitakse rohkem suhelda soome keelt kõnelevate inimestega, leida huvitavaid tegevusi ja hobisid ning kohtuda teiste Helsingis ja selle lähistel elavate eestlastega.
Nagu selgus, on Helsingi piirkonnas elavate eestlaste, kes moodustavad täiesti kaaluka rühma siinses kogukonnas, vajadused sageli tähelepanuta jäetud. Nad ei tunne puudust mitte ainult Soome kohalikega suhtlemisest, vaid tahaksid ka teiste Eestist pärit inimestega rohkem kohtuda ja mõtteid vahetada.
Osalejate tagasiside on olnud positiivne. Tugirühma liikmete sõnul on nad saanud rohkem teavet linna sotsiaal- ja tööhõiveteenuste kohta. Perekohvikutes osalenud pered kohtusid tänu sellele projektile teiste eestlastega ning tutvusid uute kohtadega Helsingis, kuhu vanemad saaksid koos lastega minna.
Kui projekt Helsingi piirkonnas elavatele eestlastele jätkub, siis arenguruumi on kindlasti. Vaja oleks eelkõige selgemalt kaardistada siinsete eestlaste soove ja vajadusi.
Eesti keele ja kultuuri klubides on veel vabu kohti
Kutsume keeleõppehuvilisi julgesti ühendust võtma firmadega Atlasnet Mittetulundusühing, ImmiSchool - Uusimmigrantide Koolituskeskus, Keelepisik OÜ, Mitteldorf OÜ ning Change Partners OÜ, kes korraldavad keeleklubide tööd üle kogu Eesti.
Klubidesse oodatakse neid, kes on sooritanud eesti keele tasemeeksami vähemalt kesktasemel, B2 või C1 tasemel. Klubides saab jätkata eesti keele õppimist ja avardada oma arusaamist eesti kultuurist, külastada kultuurisündmusi, kohtuda põnevate isiksustega.
Klubide tegevust rahastab Euroopa Sotsiaalfond projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ alategevusele 5.2.2 „Keeleline ja kultuuriline kümblus“ kaudu.
Lisainfo: Jana Tondi, Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel +372 659 9069, e-post: jana.tondi@integratsioon.ee
Teeõhtu Ida-Virumaa koolide ühiskonnaõpetuse õpetajatele
1. veebruaril kell 15:30 kutsub Narva nõustamiskeskus Ida-Virumaa koolide ühiskonnaõpetuse õpetajaid teeõhtule „Eesti kodanik“, et tutvustada brošüüri „6 sammuga Eesti kodanikuks“ ning rääkida kodanikukoolitusest.
Lisainfo: Anna Farafonova, nõustaja, tel +372 659 9036, e-post: anna.farafonova@integratsioon.ee
Nüüd õpitakse juba koolis köitvaid postitusi tegema
Mil moel valmistada kaasahaaravat videoklippi? Kuidas teha postitus, mis tõmbaks tähelepanu? Kuidas pildistada kunstfotot? Neid oskusi hakkab omandama ühtekokku 170 noort Tallinna, Tapa, Valga ja Ida-Virumaa koolidest. Projektikonkursile “Meediahariduse edendamine üldhariduskoolides ja kutseõppeasutustes” sügisel laekunud 15 taotlusest said toetust kaheksa projekti, mis viiakse ellu jaanuarist aprillini.
Noored löövad aktiivselt kaasa meediasisu loomisel ning õpivad ennast professionaalsete juhendajate käe all väljendama läbi eri meedialiikide – tegema fotoreportaaži, videot, lühifilmi, reklaamplakatit ning kirjutama tekste.
- Tapa Gümnaasiumi meediahuvilised õpilased harjutavad kätt audiovisuaalmeediasaadete tootmisega, õpivad järgima head ajakirjandustava ning arvestama kriitilise vastuvõtuga omaenda kogukonnas.
- Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi õpilased õpivad tuntud Eesti filmitegijalt Arvo Iholt, kuidas ennast meedias väljendada.
- MTÜ Lasnamäe Huvikool kaasab oma projekti vene emakeelega gümnaasiumiõpilased noorteklubist Active, kes õpivad eri veebiplatvormide jaoks sisu looma, kuidas sotsiaalvõrgustikes turvaliselt käituda ning pildistama reportaaž- ja kunstfotosid.
- Tallinna Vaba Waldorfkooli projekti eesmärk on näidata noortele, kuidas visuaalne kommunikatsioon võimaldab ühiskonna jaoks olulisi teemasid esile tõsta.
- Valga Gümnaasiumi noored täiendavad teadmisi kooli blogi haldamiseks ning kooliraadio tegemiseks, õpivad plakatikujundamist ning külastavad Tallinna Ülikooli ja Balti Filmi- ja Meediakooli.
- Tallinna Teeninduskool korraldab kirjutamislaagri, mille eesmärk on arendada õpilaste kirjalikku eneseväljendusoskust ning teksti- ja allikakriitilist arutlusvõimet.
- Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse eri õppekeskuste noored osalevad audio-video töötubades professionaalsete meediatöötajate juhendamisel, kelle käe all luuakse kutseõppeasutust tutvustav õppevideo.
- MTÜ VVS Media Grupp kaasab oma projekti Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi ning Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased, kes valmistavad kaks koolielu kajastavat uudissaadet ning õpivad meedia vahendusel avalikesse aruteludesse sekkuma.
Konkursil toetati meediaprojekte kuni 3000 euroga, ühtekokku 17 712,91 euroga. Konkursil edukate projektide loeteluga saab tutvuda sihtasutuse kodulehel https://www.integratsioon.ee/loppenud-konkursid?project_id=704 Projekte rahastab haridus- ja teadusministeerium.
Lisainfo: Liilika Raudhein, analüütik, tel +372 659 9841, e-post: liilika.raudhein@integratsioon.ee
Algab konkurss Kultuurisõber 2017
Kultuuriminister Indrek Saar kuulutas 15. jaanuaril välja konkursi Kultuurisõber 2017. Nagu ikka, kuulub tunnustus eraisikutele, asutustele, ettevõtetele või organisatsioonidele, kes on kultuurivaldkonda aasta jooksul rahaliselt panustanud või olnud kultuurivaldkonnale toeks tegudes.
Kultuuriminister Indrek Saare sõnul kinnitavad viimaste aastate Kultuurisõbra konkursid, et koostöö ettevõtete ja kultuurikorraldajate vahel on tihe ning kasu mõlemapoolne. „Aasta jooksul on korduvalt küsitud, kuhu ja kelleni peaks riigi toetus kultuuriväljal jõudma. Seda enam on hea meel selliste sotsiaalselt mõtlevate ettevõtjale ja metseenide üle, kes leiavad, et kultuur on meie kõigi ühine põld, mida harida. Riik tunnustab, toetab ja vahendab nende heade koostöösuhete loomist kõigiti,“ lisas minister.
Kandidaate võivad esitada kõik kultuurivaldkonnaga kokku puutuvad organisatsioonid, kuid uuendusena saab iga kultuurikorraldaja tunnustusele teha ühe ettepaneku. Tunnustuse kandidaat ei saa olla Kultuuriministeerium ja tema valitsemisala asutused, nende töötajad või nende korraldatud projektid. Arvesse ei lähe ka teised riigiasutused või riigi enda ellu kutsutud organisatsioonid. Loe konkursi tingimuste kohta lisaks siit.
Kandidaadi esitamiseks tuleb täita Kultuuriministeeriumi kodulehel elektrooniline ankeet. Välja võib pakkuda ka varasematel aastatel esitatud organisatsioone ja isikuid. Kandidaatide esitamine on avatud 4. veebruarini 2018.
Kandidaatide hulgast valitakse välja kultuurisõbrad ning kolm peapreemiat ehk Aasta kultuurisõpra. Kultuuriminister Indrek Saar kuulutab konkursi laureaadid välja traditsioonilisel Kultuurisõbra tseremoonial 7. märtsil 2018 Eesti Ajaloomuuseumis Maarjamäel.
Kultuuriministeerium on tunnustanud kultuurisõbralikke ettevõtteid ja ettevõtjaid alates 2012. aastast. Mullu pälvisid Aasta kultuurisõbra tiitli AS DNB Pank ja Nordea Bank AB, ajaleht Postimees ning Aare Kaarma. Varasemate aastate kultuurisõbrad leiate siit.
Pressiteatele on lisatud Aasta kultuurisõpradele antav traditsiooniline auhind „Undefined Useful Object“, mille autor on Kärt Ojavee.
Lisainfo: Meelis Kompus, kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja, tel +372 5202 318, e-post: meelis.kompus@kul.ee
