Peatselt algab registreerumine eesti keele kursustele
Rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonid saavad taotleda toetust
Tallinna eesti keele maja avas uksed
Integratsiooni Sihtasutus kolis Narva
Narva eesti keele maja käis õpilastega kinos
Eesti keele maja õpetajad said diplomid
Peatselt algab registreerumine eesti keele kursustele
Neljapäeval, 31. jaanuaril kell 10.00, algab Integratsiooni Sihtasutuse veebis registreerumine eesti keele kursustele. Juba praegu on veebis olemas eelinfo selle kohta, kus ja mis aegadel uued tasuta eesti keele kursused algavad SIIN. Veebruaris alustab plaanide kohaselt eesti keele õpet 1104 inimest, avatakse 69 kursust. Pooled kursused toimuvad Ida-Virumaa eri linnades, ülejäänud peamiselt Tallinnas, kuid kaks kursust on plaanis avada nii Tartus kui Pärnus.
Integratsiooni Sihtasutus pakub eesti keele õppe võimalust A1, A2, B1, B2 ja C1 tasemel. Keelekursustele registreerumine toimub tavapäraselt kaks korda aastas - jaanuaris ja augustis. Registreerumiseks tuleb täita ankeet, samuti soovitame aegsasti enne registreerumist testida oma eesti keele oskust SIIN, et valida endale sobivaim keelekursus.
Lisaks peatselt avatavatele eesti keele kursustele on võimalik keelt õppida ka meie keelekohvikutes ja klubides. Erinevaid eesti keele õppimise võimalusi pakub Eesti Töötukassa, samuti saab eesti keelt õppida Siseministeeriumi poolt rahastatava kohanemisprogrammi raames.
Eesti keele õpet rahastab Kultuuriministeerium ja perioodil 2014-2020 ESF projekt „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“.
Rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonid saavad taotleda toetust
23. jaanuarist saavad rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonid taotleda oma tegevusteks toetust. Taotlusvooru eesmärk on aidata kaasa rahvusvähemuste katusorganisatsioonide ja nende liikmesorganisatsioonide jätkusuutlikule toimimisele ja süsteemsele arendamisele Eestis. Käesoleval aastal on Kultuuriministeeriumi poolt rahastatava taotlusvooru mahuks 457 000 eurot, taotlusi saab Integratsiooni Sihtasutusele esitada 25. veebruarini.
Eestis tegutseb aktiivselt 18 rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsiooni ja ligikaudu 260 rahvusvähemuste kultuuriseltsi. Rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide tegevus on Eesti jaoks oluliseks ressurssiks, millel on potentsiaali oluliselt soodustada rahvusvähemuste kuulumist ja tugevat seost Eesti riigiga, rikastades seejuures Eesti ühiskondlikku ja kultuurilist elu.
2017. aastal Integratsiooni Sihtasutuse poolt läbiviidud uuring „Eesti rahvusvähemuste rahvuskultuurialastes tegevustes osalemise mõju nende etnilisele identiteedile“ näitas, et osalemine rahvusvähemuste kultuuriga seotud tegevustes suurendab huvi kõigi Eestis elavate rahvaste, sh ka eesti kultuuri vastu. Samuti jälgitakse siis rohkem Eestis ja oma elukoha kultuurielus toimuvat, suureneb ühiskondlik ja poliitiline osalusaktiivsus ning tekib tugevam side Eesti riigiga ja tugevam riigiidentiteet,“ kommenteeris Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar rahvuskultuuriseltside olulisust.
Rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide tegevus edendab meie ühiskonnas kultuurilist mitmekesisust ning aitab kaasa sidusa ühiskonna loomisele. Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeks on vähemalt viis liikmesorganisatsiooni, kes tegelevad rahvusvähemuste kultuuripärandi tutvustamisega, arendamisega ja edendamisega Eestis.
Taotleja peab olema tegutsenud rahvusvähemuste katusorganisatsioonina vähemalt kaks taotluse esitamisele eelnevat aastat.
Lisainfo:
Kristina Pirgop
Partnerlussuhete valdkonnajuht
+372 659 9024
kristina.pirgop@integratsioon.ee
Tallinna eesti keele maja avas uksed
Integratsiooni Sihtasutus avas 15. jaanuaril Tallinna eesti keele maja uksed, kus erinevast rahvusest ja emakeelega inimesed saavad õppida ja harjutada eesti keelt ning praktilist nõu Eestis elamise, õppimise ja töötamise teemadel.
Tallinnas, Rävala puiesteel tööd alustanud eesti keele maja kuulutati avatuks esimese koolikella, kiirkõne võistluse, ekskursiooni ning inspireerivate sõnadega. Uutes ruumides algavad erinevad eesti keele omandamist toetavad tegevused juba järgmisel nädalal.
Tallinna eesti keele maja avamisel avasõnade ja kiirkõne võistluse patroonina üles astunud kultuuriminister Indrek Saar ütles: „Iga eesti keele kõneleja on oluline ja väärtuslik meie kultuuri edasi kandja. Meie ilusa eesti keele kõnelejate hulk ei pea piirduma nendega, kes elavad Eestis. Eesmärk peaks olema suurem, miks ka mitte võtta järgmiseks suureks eesmärgiks Eesti Instituudi ühe juhi Mart Meri välja öeldu – unistus suurendada eesti keele rääkijate arvu maailmas vähemalt 1,5 miljoni inimeseni.”
Integratsiooni Sihtasutuse juht Irene Käosaar lausus, et eesti keele majja on oodatud kõik eesti keelest erineva emakeelega inimesed sõltumata rahvusest või keeleoskusest, et õppida, harjutada või lihtsalt kuulata eesti keelt ning elada siinsesse ellu kiiremini sisse. „Eesti keele maja on koht, kus soovijad saavad nõu, tuge ja keelepraktikat, mis on alus ühise keele- ja mõtteruumi leidmiseks erinevast rahvusest ja emakeelega inimeste vahel,“ sõnas Käosaar.
„Soovime vastavatud majas luua ka uue kvaliteedi eesti keele omandamisel – laiendada õppe metoodikaid ja praktikavõimalusi. Samuti nõustame abivajajaid igapäevaelus paremini toime tulemiseks, olgu selleks ettevõtlusega alustamine või arsti visiidile registreerimine. Eesti keele maja tegevused ei ole samas piiratud ainult täna avatud ruumidega – me läheme Eesti eri paikadesse meelsasti ka ise kohale,“ lisas Käosaar.
Tallinna Eesti keele maja juhataja Olga Selištševa rõhutas, et kindlasti ei jää maja tegevus formaalse keeleõppe kohaks, vaid hubaseks kooskäimise paigaks. „Suur osa mujalt Eestisse elama asunud inimesi valdab eesti keelt passiivselt ning meie eesmärk on pakkuda nendele inimestele võimalikult palju võimalusi eesti keele praktiseerimiseks. Plaanime korraldada keelekohvikuid, tandemõpet ning ka erinevaid üritusi, mille käigus kõige kiiremini ja aktiivsemalt keeleoskust arendada,“ sõnas Olga Selištševa. „Samuti on meie juurde oodatud ka eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed, et soovi korral tandemõppe käigus õppida mõnda teist keelt,“ lisas ta.
Avaüritusel panid lõbusas kiirkõne võistluses oma eesti keele oskuse proovile teleoperaator Mustafa Çelik, koomik Stewart Johnson ning iduettevõtja Evgenia Trofimova. Osalejad pistsid rinda eestikeelsete diktsiooniharjutuste kiirlugemises ning kauneimate sõnade ettelugemises. Võistluse patroon Indrek Saar tunnustas võistluses osalenute julgust ja võistlusindu ning tõdes, et keeleõpe on jõukohane igaühele, kui selleks on soovi, pealehakkamist ja ühtlasi ka mitmekesised võimalused keele omandamisel. „Oluline on üksteisest aru saada ja mõista, mitte kõnelemise kiirus.“
Tallinna eesti keele majas pakutakse erinevaid keeleõppe võimalusi – erineva tasemega keelekursuseid, tandemõpet eestlasega, keelekohvikus osalemist ja digiõpet, samuti korraldatakse keelepraktikat klubi ja kohviku formaadis. Soovijad saavad ka praktilist nõu dokumentide vormistamisel, info leidmisel või ametiasutustega suhtlemisel.
Tallinna eesti keele maja, mis asub Rävala pst 5, kuuendal korrusel, on külastajatele avatud igal tööpäeval kl 9.00-16.00ni. Kõik huvilised on oodatud kontakti võtma e-kirjaga eestikeelemaja@integratsioon.ee või telefonil 6599 022. Lisaks Tallinnale avatakse 2019. aastal eesti keele maja uued ruumid ka Narvas, aadressil Linda 2. Eesti keele majad on loodud Integratsiooni Sihtasutuse poolt ning nende tegevust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist ja kultuuriministeeriumi poolt.
Integratsiooni Sihtasutus kolis Narva
Alates 2. jaanuarist jätkab Integratsiooni Sihtasutus tööd Narvas, kus alates 2019 aasta algusest asub asutuse peakontor.
Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaare sõnul täidab organisatsiooni peakontori piirilinna kolimine mitut strateegilist eesmärki.
“Esiteks toob see riigi Narva inimestele lähemale. Pean väga sümpaatseks, kui riigiasutused paiknevadki erinevates kohtades üle Eesti. Nii on ka Narvas tänasest meie riik rohkem kohal ja inimestele lähemal,” sõnas Käosaar.
“Teine eesmärk on pakkuda kõrgelt haritud inimestele töövõimalusi kodukandis. Narva jaoks tähendab see 20 uut kvalifitseeritud töökohta, sest just nii palju Integratsiooni Sihtasutuse töökohti saab Narvas olema. Jaanuari lõpu seisuga töötab sihtasutuse Narva kontoris 16 inimest, kellest valdav enamus on Ida-Viru päritolu. Meie konkursid on üldiselt olnud väga taotlusterohked ja edukad, see näitab, et meid on siia oodatud” lisas Käosaar.
Kolmandaks ning kõige olulisemaks muutuseks peab Irene Käosaar kvaliteetse eesti keele õppe kättesaadavuse ning vajaliku lõimumisalase toe suurendamist piirkonnas, kus elab ja töötab arvukalt eesti keelest erineva emakeelega inimesi.
“Need inimesed vajavad nii eesti keele õppes kui ka teistes eluvaldkondades suuremat riigipoolset tuge ja seda me Narvas pakumegi,” märkis Käosaar. “Suvel Narvas avatav eesti keele maja aitab muuta meie igapäevast tööd veelgi tõhusamaks ning loodan, et Ida-Virumaa inimesed leiavad kiiresti tee meie juurde.”
Integratsiooni Sihtasutuse peakontor asub aadressil Kerese 3 (III korrusel). “Tegemist on hetkel veel ajutise pinnaga ning ootame pikisilmi Narva eesti keele maja avamist, millega Narva linnasüdames aadressil Linda 2 paiknevast hoonest saab lisaks eesti keele edendamise paigale kogu sihtasutuse päriskodu,” sõnas Käosaar. Narva Eesti keele maja avatakse kavakohaselt tänavu suvel.
Sihtasutuse Tallinna esindus, mis seni paiknes Ülemiste Citys, kolis ühisele pinnale peagi avatava Tallinna eesti keele majaga (Rävala pst 5).
Narva eesti keele maja kutsus õpilased kaaslastega Apollo kinno!
Pole paremat vaadet sellest, kui terve saalitäis narvakaid vaatab filmiekraani ja tunneb kaasa, kas Tondikaku pere saab metsa ikka päästetud. Kas kakud saavad õnnelikult laulda ja ilves silgata sahisevas lumes? Kes näris närviliselt küüsi, kes poetas salaja pisara!
Ilus film räägib isegi siis, kui kõikidest sõnadest aru ei saa. 3. jaanuaril toimunud Narva eesti keele maja poolt korraldatud filmiõhtu lõppes ennastunustava tänamisega. 85 külalist - nii pisemad kui väiksemad - tulid saalist rahulolevana välja. Õnneks sai filmilinal mets päästetud! Kas te nägite, kui armsad olid koprad! Ja kui hästi lapsed näitlesid! Need on näited eesti-vene segakeeles kaikunud mõtetest südamliku filmi “Eia jõulud Tondikakul” lõppedes. “Kolm korda super!” kõlas viimase saalist lahkuja kommentaar.
See polnud lihtsalt filmiõhtu. See oli ilu õhtu. Eesti keel helises kui õrn vihmapiisk, langes kui lumehelbeke, kutsus vene inimest: tule, tule ja ära karda. Muidugi aitas soojale atmosfäärile kaasa ka Narva eesti keele maja juhataja Margarita Källo filmi-eelne tervitus ning eesti keele õpetaja Pille Maffucci juhtimisel korraldatud keeleharjutused.
Kas teie oskaksite veatult hääldada lauseid:“Nari voodi moodi voodi viidi voodi poodi”, “Kas ma võin või ei või võid võtta”, “Kuu-uurijad on töö-ööl jää-äärel”? Mis sest, et Pillel endalgi sassi läks!
Teiseks mänguks oli paljudele lapsepõlvest tuntud “Katkine telefon”. Katkised telefonid ei olnudki nii katki. Igas istmereas esimese inimese kõrva sosistatud “metskits”, “lumevaip”,”looduskaitse” ja “maakodu” jõudsid moondumata ka rea lõppu. Ainult ühes reas sai “piimasupist” lihtsalt … “ piim.” Vahepeal tuli Pillele appi väike Maria, kes küsis õpilastelt filmiteemalisi küsimusi. Kes õpilastest on näinud põtra, aga kes päriselus karu?
“Oli suur rõõm alustada uut aastat koos inimestega, kellega oleme juba sügisest saadik koos eesti keelt õppinud,” kommenteeris Pille Maffucci. Tema arvates oli see õpilastele võimalus oma teadmisi keeletunnist pisut erinevas situatsioonis kasutada. “Seda soovime Narva eesti keele maja sõpradele ka edaspidi pakkuda,” lisas ta.
See oli ilus õhtu. See on ilus aasta algus. Õnneks sai kakk päästetud!
Eesti keele maja õpetajad said diplomid
15. detsembril said pidulikult diplomi esimesed 10 õpetajat, kes läbisid Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduste instituudi ja Integratsiooni Sihtasutuse koostöös valminud spetsiaalse täiendõppeprogrammi.
Käesoleva aasta augustist detsembrini kestnud koolitusprogramm sisaldas kokku 195 tundi aditoorset tööd ning 351 tundi iseseisvat tööd. Integratsiooni Sihtasutuse juhi Irene Käosaare sõnul on haritud keeleõpetajate nappus üks olulisemaid piiranguid eesti keele õpetamisel Eestis elavatele teistest rahvustest inimestele. “Huvi eesti keele õppimise vastu kasvab pidevalt. Seni tellis Integratsiooni Sihtasutus kogu eesti keele õppe teenusena sisse. Uuel aastal avame me eesti keele majad Tallinnas ja Narvas ning keeleõppe mahtude suurendamiseks hakkame me ka ise keelekursuseid korraldama. Sellepärast võtsimegi ette sammu ja arendasime koostöös Tartu Ülikooliga välja spetsiaalse täiendõppeprogrammi, mis keskendub just täiskasvanutele mõeldud eesti keele teise keelena õpetamise eripäradele. Mul on hea meel, et kevadel mitmekümne kandidaadi hulgast välja valitud 10 õpetajat said nüüd kõik ka diplomi, selgitas Irene Käosaar.
Mitmed diplomi saanud õpetajad on alates septembris alustanud ka praktilise õeptamisega. Koolitus keskendus nii keeleliselt kui pedagoogiliselt olulistele küsimustele ning on baasiks õpetajatele tööleasumiseks. Uuest aastast saavad kõik 10 lõpetajat-õpetajat oma oskusi rakendada eesti keele majades Narvas ja Tallinnas.
