Valmis juhend iseseisvalt eesti keelt õppijatele
Valmisid eesti keele õpet toetavad kogumikud kõrgtasemel eesti keelt õppijatele
Veebilehte kutsekeel.ee teab hästi 63 protsenti õpetajatest
Algab rahvusvähemuste pühapäevakoolide täienduskoolitus
Noorte esseekonkurss käsitles ühiskondliku aktiivsuse teemat
Kodanikupäeva e-viktoriinist võttis osa 7900 õpilast
Valmis juhend iseseisvalt eesti keelt õppijatele
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) tellimusel valmis juhend iseseisvaks keeleõppeks ja oma keeleoskuse hoidmiseks, mis toetab täiskasvanuid pärast keelekursuste läbimist omandatud keeleoskuse säilitamisel.
„Juhend on koostatud Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi poolt, mis on toeks täiskasvanud keeleõppijatele pärast keelekursuse lõpetamist omandatud eesti keele oskuse säilitamiseks ja omal käel õpingute jätkamiseks,“ ütles eluskestva õppe üksuse juht Jana Tondi.
„Juhendist leiab mitmeid praktilisi ideid ja soovitusi, kuidas keeleõpet kavandada, luua suhtlusvõimalusi ning ennast motiveerida väljaspool formaalset eesti keele tundi keeleõppega jätkama,“ lausus Tondi.
Abimaterjal on tõlgitud eesti keelest vene ja inglise keelde ning on keeleõppijatele ja õpetajatele tasuta kättesaadav nii elektrooniliselt sihtasutuse veebilehel http://www.meis.ee/raamatukogu kui ka trükisena, mida saab tellida MISA-st.
Juhendi koostaja Helena Metslang on materjali koostades pööranud erilist tähelepanu õppija enda vajaduste analüüsile, õpisoovi hoidmisele ja tugevdamisele ning huvitavate keelekasutuse võimaluste leidmisele. „Iseseisev keeleõpe erineb keelekursustel käimisest ja omab mitmeid eeliseid. Õppur saab õppida endale sobiva tempos just seda, mida tal vaja läheb ning arendada nii oma õpioskusi ja kohanemisvõimet kui ka iseseisvust ja vastutustunnet õpitulemuste eest,“ sõnas Metslang.
Keeleoskuse säilitamise juhend valmis Euroopa Sotsiaalfondi toel „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetme „Keeleõppe arendamine“ programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ tegevuse „Avaliku sektori keeleõpe“ raames.
Lisainfo: Tea Kotkas, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9061, e-post tea.kotkas@meis.ee
Valmisid eesti keele õpet toetavad kogumikud kõrgtasemel eesti keelt õppijatele
Eesti keele kesk- ja kõrgtaseme omandajatele valmis Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) tellimusel keeleõppe arengut toetav kogumik „Eesti keele sõnavara- ja semantikaharjutusi“.
„Kogumik sisaldab sõnamoodustus- ja sõnakasutusoskusi arendavaid harjutusi ning see on mõeldud eelkõige Eesti kõrgkoolide eesti keel võõrkeelena eriala üliõpilastele, kuid see sobib kasutamiseks ka muukeelsetes koolides ja keelekursustel. Väljaandes leidub erineva raskusastmega ülesandeid nii kesk- kui kõrgtaseme õppijale,“ tutvustas kogumikku selle autor Tartu Ülikooli eesti keele võõrkeelena lektor Sirje Rammo.
Tartu Ülikoolis valminud kogumiku tiraaž on 500 eksemplari, mis saadetakse maakonnaraamatukogudesse, linnade keskraamatukogudesse, ülikoolidesse, kutseõppeasutustesse, erialaliitudesse, keelekümblusprogrammi nõustamiskeskustesse ja vabahariduslikesse koolitusasutustesse. Kogumik on tasuta kättesaadav MISA veebilehel ning portaalis kutsekeel.ee.
Eesti keele sõnavara- ja semantikaharjutuste kogumik koostati täiendava materjalina Silvi Tenjese õpiku „Semantika“ juurde, mis ilmus Tartu Ülikooli Kirjastuses 2011. aastal Euroopa Sotsiaalfondi keeleõppe arendamise programmi toel.
Lisaks valmis MISA poolt sotsiaaltöö eriala üliõpilastele korraldatud eesti keele täiendava kursuse raames eesti-vene sotsiaaltöö terminivara „Loon endale õppijana ise tee erialakeele juurde“. Terminivara koostas Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar, kus eesti keelest erineva emakeelega üliõpilased omandasid kursusel vajalikud sotsiaaltöö valdkonna erialase eesti keele põhimõisted ja koostasid endale vajaliku praktilise suunitlusega terminivara koos venekeelsete vastetega.
Sotsiaaltöö eriala terminivara on huvilistele kättesaadav MISA veebilehel ning portaalis kutsekeel.ee. Kogumiku koostas Tallinna Ülikooli Pedagoogilise Seminari lektor Virve Mäemets.
Mõlemad väljaanded valmisid Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ toel tegevuse „Kõrgharidustaseme õppurite täiendav keeleõpe“ raames.
Lisainfo: Liilika Raudhein, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9841, e-post liilika.raudhein@meis.ee
Veebilehte kutsekeel.ee teab hästi 63 protsenti õpetajatest
Turu-uuringute AS uuringu kohaselt teavad 63 protsenti õpetajatest veebilehte www.kutsekeel.ee. Portaal koondab õppematerjale ja e-kursuste viiteid, vahendab uudiseid ning aitab kaasa õpetajate võrgustiku tekkele ja toimimisele. Veebilehe sihtrühmaks on kutsekoolide õpetajad ja õpilased, aga ka võõrkeeleõpetajad, üliõpilased, kõrgkoolid, tööandjad, erialaliidud jt.
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) tellitud uuringu kohaselt on lehe tuntus viimase, 2011. aastal teostatud uuringuga võrreldes kasvanud 13 protsenti. Suurenenud on ka veebilehe kasutatavus ning kasutajate seas on enim keskmisest pikema töökogemusega õpetajaid.
„Uuringus osales 246 kutseõppeasutuse õpetajat ning vaatluse all oli portaali kasutatavus peamise sihtrühma – kutseõppeasutuste õpetajate seas. Veebileht on Euroopa Sotsiaalfondi rahastuse toel kasutusel olnud juba alates 2008. aastast ning me soovisime uurida, kuivõrd aktiivselt õpetajad neile mõeldud abiahendit oma töös kasutavad,” kommenteeris MISA elukestva õppe üksuse juht Jana Tondi.
“Põhjuseid, miks osa õpetajaid oma töös veebilehte ei kasuta on mitmeid. Näiteks puudub 8 protsendil vastanutest ettevalmistus e-õppe läbiviimiseks ning 41 protsenti tunnistas, et ei oskagi öelda, miks nad abimaterjale ei kasuta. Teatud osa õpetajaid ei leia kutsekee.ee portaalist endale sobivaid materjale, kuid me tegeleme kodulehe täiendamisega pidevalt ja loodame seda aja jooksul muuta veelgi sisukamaks,” rääkis Tondi. Tondi julgustab õpetajaid tasuta materjale aktiivsemalt õppetöös kasutama ning MISA-le teada andma, missuguseid materjale sooviskid õpetajad portaalist edaspidi leida.
Kõige kasutatavam rubriik kutsekeel.ee keskkonnas on jätkuvalt õppematerjalid, mida kasutab 89 protsenti uuringus osalenutest. Keeleõppe läbiviimiseks ja metoodikamaterjalide leidmiseks kasutab lehekülge 38 protsenti õpetajatest. Võrreldes eelmise uurnguga on kasvanud venekeelse veebilehe versiooni kasutatavus.
Hinnangud materjalide leitavusele on väga kõrged – 85 protsenti. Veebilehe ülesehitus on vastanute arvates arusaadav (83 protsenti).
Uuring teostati Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ toel.
Lisainfo: Marje Sarapuu, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9068, e-post marje.sarapuu@meis.ee
Algab rahvusvähemuste pühapäevakoolide täienduskoolitus
Jaanuari lõpus korraldatakse Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) toel 20 rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajale täienduskoolitus, mille eesmärgiks on tõsta õpetajate pedagoogilist võimekust.
„Praegu töötab pühapäevakoolides nii pedagoogilise kui filoloogiaalase ettevalmistusega õpetajaid, kuid samas on mitmete pühapäevakoolide õpetajad sageli vaid keele oskajad, kellel puudub õpetamiseks vastav haridus, pedagoogiline ettevalmistus ning oskused. Tahe oma kultuuri hoida ja toetada on neis olemas ning seetõttu otsustasimegi korraldada 120 tundi vältava koolitusprogrammi, mis annaks õpetajatele rohkem enesekindlust ning oskusi tunde põnevamaks muuta,“ selgitas MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator Kristina Pirgop.
„Eesti riik on võtnud endale eesmärgiks tagada Eestis elavatele rahvusvähemustele nende keele ja kultuurilise eripära säilitamise võimalused, eeskätt emakeelse hariduse ja seltsielu korraldamisel. Eestlastele on rahvuskultuuriseltside töö olemus hästi selge, eriti neile, kes on kursis väliseestlaste elu-oluga, kes hoiavad ja tutvustavad Eesti kultuuri üle maailma kultuuriseltside kaudu. Eestis on palju erinevate rahvuste esindajaid ning Eesti hariduse infosüsteemis on huvikoolina registreerunud üle 30 rahvusvähemuste pühapäevakooli, mis tutvustavad oma kultuuri ja ajalugu ning tegelevad lastele emakeele ja kultuuri õpetamisega,“ kommenteeris Pirgop.
Täienduskoolitusel käsitletakse õpetamise metoodikat, keeleõppe didaktikat, õpetaja sotsiaalkultuurilist pädevust, kultuurierinevuste lõimimist, draamapedagoogika aluseid ning õpetaja häälehoidu ja eneseväljendust. Lisaks pakub koolitustsükkel uusi teadmisi õppematerjalide kujundamise ja otsimise kohta ning annab ülevaate teiste riikide kogemustest rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõppes.
Koolituse korraldaja on Sola Integra OÜ ning tegevusi rahastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu riigieelarvest ning „Eesti lõimumiskava 2008-2013“ raames.
Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee
Noorte esseekonkurss käsitles ühiskondliku aktiivsuse teemat
Juba kolmandat aastat toimunud kodanikuks olemist käsitleval koolinoorte esseekonkursil triumfeerisid Võru Kesklinna Kooli ja Saku Gümnaasiumi õpilased.
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) korraldatud kodanikupäeva esseekonkursi „Mida tähendab mulle, kui Eesti kodanikule, aktiivne ühiskonnaelus osalemine?“ edukaimad olid Saku Gümnaasiumi noored, kes pälvisid viis auhinnalist positsiooni ning Võru Kesklinna Kooli õpilased, kes said neli auhinnalist kohta. Saku Gümnaasium oli esseekonkursil edukas ka mullu, kui selle kooli noored said kuus auhinda kaheksast.
Traditsiooniliselt korraldatakse nii kodanikupäeva esseekonkursi kui ka kodanikupäeva e-viktoriini parimatele osalejatele autasustamisüritus, mis toimub 23. jaanuaril Mustpeade Majas.
MISA korraldab esseekonkurssi koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning kolme aasta jooksul on oma mõtteid kodanikuks olemisest avaldanud ligi 400 koolinoort.
Üldhariduskoolide VII – IX klassi õpilaste arvestus:
I koht Elisabeth Burga – Toila Gümnaasiumi 9. klass
II koht (žürii ettepanekul anti kolm teist kohta)
1) Olivia-Stella Salm – Saku gümnaasiumi 9. klass
2) Laura Kall – Võru Kesklinna Kooli 9. klass
3) Alisija Vassermann – Võru Kesklinna Kooli 8. klass
III koht
1) Ode Maria Punamäe – Võru Kesklinna Kooli 9. Klass
2) Susanne Rosenberg – Saku Gümnaasiumi 9. klass
3) Robert Rästa – Võru Kesklinna Kooli 9.klass
Eripreemia anti välja heas ajakirjanikus stiilis kirjutatud töö eest Pärnu Vanalinna Põhikooli 9. klassi õpilasele Elin Heinale.
Üldhariduskoolide IX – XII klassi ja kutsekoolide õpilaste arvestus:
I koht Janne Tikko – Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 12. klass.
II koht Jan Zabrodin – Tallinna Pae Gümnaasiumi 12. klass.
(žürii ettepanekul teist teise koha preemiat välja ei antud)
III koht
1) Gregor Sibold – Saku Gümnaasiumi 11. klass
2) Maarja Vinkel – Rakvere Eragümnaasiumi 12. klass
3) Merike-Ethel Triik – Saku Gümnaasiumi 11. klass
Eripreemiad pälvisid Saku Gümnaasiumi 11. klassi õpilane Hanna-Rooda Pedak ja Tallinna Pae Gümnaasiumi abiturient Anton Borissov.
Lisainfo: Toivo Sikk, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9850, e-post toivo.sikk@meis.ee
Kodanikupäeva e-viktoriinist võttis osa 7900 õpilast
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) korraldas üheteistkümnendat aastat järjest noortele mõeldud kodanikupäeva e-viktoriini, millest võttis tänavu osa kokku enam kui 7900 kooliõpilast. Teadmiste testijatest 35,64 protsenti oli vene õppekeelega koolidest ning 64,36 protsendi õpilaste õppekeeleks oli eesti keel.
„Viktoriin oli mõeldud kõikidele üldhariduskoolide 7.–12. klasside ja kutseõppeasutuste õpilastele ning esmakordselt said kaasa lüüa ka 5. ja 6. klassi õpilased, kellele koostati eraldi küsimused, mis tõlgiti ka vene keelde,” kommenteeris MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator Toivo Sikk. Viktoriini küsimused koostasid koolide vanemate klasside õpilased.
5. ja 6. klassi kodanikupäeva e-viktoriinist võttis osa 2033 õpilast. 1329 õpilast olid eesti õppekeelega koolidest ja 704 õpilast vene õppekeelega koolidest. Osalejaid oli 82 koolist, neist suurima osalusega olid Saku Gümnaasium (155 osalejat), Tallinna Rahumäe Põhikool (139 osalejat), Kohtla-Järve Tammiku Põhikool (114 osalejat) ja Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium (102 osalejat).
„Üldhariduskoolide 7.–12. klasside ja kutseõppeasutuste õpilased võtsid sellel aastal viktoriinist osa väga tulemuslikult ja aktiivselt – osales üle 5800 õpilase, mis on aasta tagusest arvust 600 võrra enam,“ rõõmustas Sikk. Siku sõnul on 11 aasta jooksul kodanikupäeva e-viktoriinis teadmisi proovinud ligikaudu 43 000 õpilast.
Kodanikupäeva viktoriini eesmärk on suurendada eestimaalaste teadmisi Eesti Vabariigi põhiseaduslike institutsioonide, inim- ja kodanikuõiguste, vabaduste ja kohustuste osas.
5-6. klasside eesti õppekeelega üldhariduskoolide arvestuse parimad (maksimaalne võimalik punktide summa - 50):
1) Rasmus Trei, Tallinna Rahumäe Põhikool, 5. klass - 36 punkti
2) Markus Sutt, Pärnu Kuninga Tänava Põhikool, 6. klass - 36 punkti
3) Märt Tammearu, Pärnu Kuninga Tänava Põhikool, 6. klass - 36 punkti
4) Keneli Pohlak, Väike-Maarja Gümnaasium, 6. klass - 36 punkti
5-6. klasside vene õppekeelega üldhariduskoolide arvestuse parimad (maksimaalne võimalik punktide summa - 50):
1) Darja Petrova, Haabersti Vene Gümnaasium, 6. klass - 35 punkti
2) Vlad Virtonen, Sillamäe Vanalinna Kool, 6. klass - 35 punkti
3) Anastasija Tistsenko, Haabersti Vene Gümnaasium, 6. klass - 35 punkti
4) Taisia Krupenko, Haabersti Vene Gümnaasium, 6. klass - 35 punkti
5) Georgi Talisainen, Haabersti Vene Gümnaasium, 6. klass - 35 punkti
7-9. klasside eesti õppekeelega üldhariduskoolide arvestuse parimad:
1) Kenneth Koort, Pärnu Vanalinna Põhikool, 7. klass - 60 punkti
2) Grete Pall, Ülenurme Gümnaasium, 9. klass - 60 punkti
3) Liisbet Rannast, Ülenurma Gümnaasium, 9. klass - 60 punkti
4) Karl Renno, Ülenurme Gümnaasium, 9. klass - 60 punkti
7-9. klasside vene õppekeelega üldhariduskoolide arvestuse parimad:
1) Aivar Kamal, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium, 8. klass - 64 punkti
2) Nikolai Martsuk, Kohtla-Järve Tammiku Põhikool, 9. klass - 56 punkti
3) Olga Rõžkova, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium, 9. klass - 54 punkti
10-12. klasside eesi õppekeelega üldhariduskoolide arvestuse parimad:
1) Hele-Andra Kuulmets, Tartu Kommertsgümnaasium, 12. klass - 62 punkti
2) Andreas Kraus, Hugo Treffneri Gümnaasium, 11. klass - 61 punkti
3) Kadri Kriisk, Tartu Jaan Poska Gümnaasium, 12. klass - 61 punkti
4) Brenda Uga, Tallinna Arte Gümnaasium, 12. klass - 61 punkti
10-12. klasside vene õppekeelega üldhariduskoolide arvestuse parimad:
1) Eric Raudenja, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium, 12. klasside - 60 punkti
2) Nika Karabelskaja, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium, 10. klasside - 59 punkti
3) Jana Dudareva, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium, 12. klasside - 58 punkti
Kutseõppeasutuste arvestuse parimad:
1) Heleri Kuris, Tallinna Polütehnikum - 55 punkti
2) Aleksei Vinogradov, Tallinna Majanduskool - 55 punkti
3) Maksim Krestnikov, Tallinna Polütehnikum - 54 punkti
Kodanikupäeva e-viktoriini korraldamist rahastas Haridus- ja Teadusministeerium „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ raames.
Lisainfo: Toivo Sikk, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9850, e-post toivo.sikk@meis.ee
