Integratsioonikalender - mai 2008

Integratsiooni Sihtasutuse ja Kirjastus Ilo koostöös ilmus Mare Kitsniku “Eesti keele õppekomplekt vene õppekeelega kutsekoolile”. Selle veebiversiooni võivad kõik soovijad alates juunist kasutada ja alla laadida veebikeskkonnas kutsekeel.ee. Integratsiooni Sihtasutuse infopäev, mis tutvustab õppekomplekti ja teiste projekti „Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muukeelses kutsekoolis“ käigus valminud materjale, toimub 4. juunil Rahvusraamatukogus.

Õppekomplekt koosneb õpikust, töövihikust, audio-CD-st ja õpetajaraamatust. Õppekomplektis esitatud materjali maht on piisav kutseõppeasutuste eesti keele kui teise keele kohustuslikel kursustel õpetamiseks. Kõik teemad on noortepärased ja lahedas laadis esitatud, köitvust lisab CD kooliteatri sketšide ning Inese ja Hendrik Sal-Salleri muusikaga. Autor on andnud noorte teemadele ka ootamatu ja üllatusliku vaatenurga. Õppekomplekt sobib kasutamiseks ka üldhariduskoolide gümnaasiumiastmes.

Väljavõte retsensendi Hiie Asseri (PhD, Tartu Annelinna Gümnaasiumi õppealajuhataja) hinnangust:
„Mu tervikmulje Mare Kitsniku „Eesti keele õppekomplektist vene õppekeelega kutsekoolile“ on väga positiivne. Õpiku kaks suurt voorust on teemade käsitlemine kahel raskusastmel ja paindlik, varieerimist võimaldav ülesehitus. Tugevaid külgi on õppekomplektil teisigi. Õpikumaterjal haakub hästi töövihikust ja CD-lt lisanduva materjaliga. Ülesannete variante on õpikus ja töövihikus palju ja erinevaid, autoril on jagunud fantaasiat traditsioonilisemate keeleülesannete kõrval tuua sisse mitmeid uudsemaid „nõkse“. Autor on paljude ülesannete juures rõhutanud ka õppuri oma arvamuse väljendamise vajalikkust, lisaks torkab silma arutlusküsimuste ja materjali asjakohasus kutseõppureile.“

Materjal on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti “Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muukeelsetes kutsekoolides” raames (2005–2008). Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekt kavandati vastavalt Uuringukeskuse Faktum uuringule "Kutsehariduse areng venekeelsetes kutseõppeasutustes" (2004). Projekti eesmärgiks oli luua tingimused kvaliteetse eesti keele õppe läbiviimiseks ning arendada eestikeelse õppe metoodikat kutseõppeasutuste venekeelsetes rühmades. Projekti käigus koolitati üle 300 õpetaja ning anti välja 23 (e-) õppematerjali ja metoodikaraamatut. Materjalid asuvad veebikeskkonnas kutsekeel.ee.

Lisainformatsioon: Elukestva õppe üksus, Helena Metslang

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas kinnitas oma käskkirjaga Euroopa sotsiaalfondist rahastatava keeleõppe arendamise programmi.

Programmi eesmärk on tagada kõigile Eesti elanikele sõltumata emakeelest, vanusest või rahvusest võrdsed võimalused eesti keele õppimiseks ja tööturul toimimiseks.

Programm lähtub varasemast rohkem individuaalsetest vajadustest ja võimalustest, mis tähendab lisaks tavapärastele keelekursustele mitmekesiseid keeleõppe vorme, näiteks vajadusel individuaalõpet koos mentoriga.

Peale õpetamise toetab programm keele omandamist mingi muu tegevuse raames - eriala omandamisel või koostöös eri rahvustest noorte vahel. Seejuures pööratakse varasemast suuremat tähelepanu kutseõppeasutustes õppivatele noortele, kellele on seni pööratud üldhariduskoolide ja täiskasvanute keeleõppega võrreldes väiksemat tähelepanu.

Programmi edukus sõltub sellest, kui kiiresti õpetajad ja koolitajad võtavad omaks idee, et kuigi keeleõpe võib olla omaette väärtus ja vaimse rikastumise allikas, on õppija motivatsioon paljudel juhtudel kõrgem, kui ta tajub reaalset seost keeleõppe ja muu tegevuse vahel. Seetõttu peaksid õpetajad ja koolitajad omandama oskused, mis võimaldaksid neil õpetada keelt näiteks erialaõppe või huvitegevuse kaudu.

Integratsiooni Sihtasutuse elluviidava programmi rahaline maht on üle 60 miljoni krooni, millest 51 miljonit annab Euroopa sotsiaalfond.

Lisainfo: Eduard Odinets, Elukestva õppe üksus

Allikas: BNS

Integratsiooni Sihtasutus korraldab tänavu suvel mitmekümnele väljaspool Eestit elavale eesti päritolu noorele keeleõppelaagri.

Sihtasutuse elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets ütles BNS-ile, et tänavu on kavas kolm 12-17-aastastele mõeldud laagrivahetust.

Neist esimene, mille koht ja täpne aeg on veel täpsustamisel, on kavas juuni lõpus või juuli algul, teine 7.-18. juulini ja kolmas 11.-21. augustini Pärnumaal Ojako turismitalus.

Laagritegevust rahastab Eesti riik rahvuskaaslaste programmi alusel.

Sihtasutus on aastail 2000-2003 ja 2005-2007 eesti keele laagreid korraldanud ligi kolmesajale Lätis, Leedus, Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes elavale eesti päritolu lapsele.

Erinevalt varasematest aastatest pakutakse tänavu keelelaagris osalemise võimalust eesti päritolu noortele sõltumata nende elukohast väljaspool Eestit.

Lisainfo: Eduard Odinets, Elukestva õppe üksus

Allikas: BNS

14. mail toimub Rocca al Mare Vabaõhumuuseumis eestikeelse aineõppe teemaline konverents, mille eesmärgiks on teha kokkuvõte eestikeelsele aineõppele ülemineku esimesest aastast. Oma kogemustest tulevad rääkima erinevate koolide esindajad, samuti võtavad sõna haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ning HTM rahvusvähemuste hariduse osakonna juhataja Irene Käosaar. Konverentsi muudavad värvikamaks näidistunnid, mida viivad läbi oma ainete tunnustatud õpetajad ning üles astuvad ka äsjase näidendikonkursi tublimad. Ühtlasi on koolidel võimalik esitleda eestikeelsele aineõppele üleminekuga seotud materjale.

Lisainformatsioon: Elukestva õppe üksus, Ave Osman

Euroopa Sotsiaalfondi ja Siseministeeriumi poolt rahastatav projekt „Muukeelsete noorte töötusriski vähendamine“ hakkab lõpusirgele jõudma. Kuigi projekti ametlik lõpp on 30. juunil käesoleval aastal ning käimas on veel erialakoolitused ja tööpraktika, teeb projekti meeskond kokkuvõtteid ja tänab koostööpartnereid 8. mail Tallinnas. Projekti eesmärgiks on aidata muukeelsetel töötutel noortel siseneda tööturule. Selleks korraldatakse järgmisi koolitusi: tööotsingukoolitus, eesti keele kursused ja erinevad erialakoolitused vastavalt töötute vajadustele. Üheks projekti tegevuseks oli ka töötutele tööpraktika korraldamine, et võimaldada neil tutvust teha tegeliku tööeluga. Kõik tegevused viidi ellu nii Tallinnas, Narvas, Jõhvis kui Sillamäel.

Lisainformatsioon: Elukestva õppe üksus, Daisi Sprenk

Tähtaeg: 20.05.2008

Rahvuskultuuriseltsi pühapäevakooli õpetajale on võimalik taotleda toetust täienduskoolituseks emamaal.

Konkursi raames toetatakse sõidukulusid (sh viisa), majutusega seotud kulusid, õppekirjanduse ostmist jne. Sihtasutuselt taotletava taotluse suurus ühe õpetaja kohta on kuni 80 000 krooni.

Rahvuskultuuriseltsi pühapäevakool, kes soovib, et nende õpetaja osaleks täienduskoolitusel, peab esitama emamaal ülikooli ja/või kõrgema pedagoogilise õppeasutuse poolse kinnituskirja ehk nõusoleku õpetaja vastuvõtuks. Täpsemad tingimused on kirjas konkursijuhendis.

Lisainformatsioon: Haridusprogrammide Keskus, Eda Silberg

Konkursi eesmärk on uusimmigrandist õpilase õpetamise toetamine eesti õppekeelega üldhariduskoolis. Konkursi raames rahastatakse õppekavaväliseid tegevusi, sh ürituste korraldamist, koostööd lastevanematega, õppevahendite- ja materjalide soetamist jms. Toetuste kogusumma on 249 415 krooni. Konkursi raames saavad toetust 4 üldhariduskooli, kus õpib kokku 26 uusimmigrant-õpilast, kes on saabunud Eestisse Belgiast, Itaaliast, Saksamaalt, Lõuna-Aafrikast, Egiptusest, Kanadast, Ameerika Ühendriikidest, Ühendkuningriikidest ja Austraaliast.

Lisainformatsioon: Haridusprogrammide Keskus, Ulvi Müürsepp

Konkursi eesmärgiks on toetada uusimmigrant-lapse eesti keele õpet eesti õppekeelega koolieelsetes lasteasutustes, kujundada eesti keele kui teise keele õppesüsteem, kus rakendatakse erinevaid metoodikaid ja kasutatakse tänapäevaseid õppematerjale.

Konkursi raames toetatakse eesti õppekeelega koolieelse lasteasutuse tegevust, õppematerjalide ja –vahendite soetamist, õpetajate töötasu ja täienduskoolitust.

Konkursile laekus seitse projektitaotlust. Konkursi tulemusena saavad projektide teostamiseks toetust viis lasteaeda (kolm munitsipaallasteaedade ja kaks eralasteaedade projekti) kogusummas 280 776.00 krooni.

Lisainformatsioon: Haridusprogrammide Keskus, Marje Sarapuu