Integratsioonikalender - juuni 2008

Eestikeelne aineõpe ei ole oluline mitte ainult üldhariduskoolide õpilastele: ka kutsekoolide õppuritel on vajadus omandada tööl ja ühiskonnas hästi hakkama saamiseks korralik riigikeele oskus. Üle 130 erialaga kutsehariduses nähakse teises keeles aineõppe läbiviimiseks hulgaliselt takistusi. Siiski on kasvamas kutsekoolide arv, kus vene õppurid saavad mõnda erialaainet õppida eesti keeles.

Integratsiooni Sihtasutuse ja OÜ Miksikese koostöös välja töötatud õppematerjalide sari on mõeldud kasutamiseks kutseõppeasutustes venekeelsete õpperühmade erialatundides. Kutsekoolide erialaõpetajate loodud materjalid aitavad vene gruppide õppuritel elada sisse eestikeelsesse töökeskkonda ja tutvuda erialaterminoloogia ja -tekstidega.

Kõik materjalid on toimetatud ning koosnevad erialatekstidest ja joonistest, vahetult teksti juures olevatest terminite jm uute sõnade tõlgetest ja ülesannetest. Retsensent Vladi Purro tunnustab õppematerjali visuaalset poolt: ”Vormistus on meeldiv, õppematerjal on arusaadavalt illustreeritud, liigendatud ja varustatud orienteerumist hõlbustavate ikoonidega“.

Materjalide abil on võimalik läbi viia e-õpet: samad materjalid koos interaktiivsete harjutustega on kõigile kättesaadavad veebikeskkonnas kutsekeel.ee. Seitsme õpiku usaldusväärsust kinnitavad retsensioonid: „Õppesisu on optimaalne, kooskõlas kohustusliku õppesisu moodulitega”. Materjalid sobivad ka eesti keele kui teise keele tundide erialakeele moodulisse ning eestikeelsete gruppide õpetamiseks.

Ilmunud õppematerjalid: Meelis Pääro ”Standardi EVS 807:2004 kasutamine kinnisvara korrashoiu korraldamisel” (Tallinna Kopli Ametikool), Tatjana Karaganova ”Keevitus” (Tallinna Tööstushariduskeskus), Irina Muravljova ”Höövelspoon” (Tallinna Kopli Ametikool), Edgar Hansen ”Treimistööd” (Tallinna Tööstushariduskeskus), Hergi Kruusimaa, Aare Helinurm ”Joonestamine” (Tallinna Polütehnikum), Aleksei Sedjakin ”Programmijuhtimine” (Tallinna Tööstushariduskeskus), Olga Popova, Natella Mihhailova ”Diagrammi- ja skeemiloomine” (Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus).

Peatselt tuleb trükist ka Integratsiooni Sihtasutuse ja Tartu Ülikooli käsiraamat „Erialaõppe ja keeleõppe lõimimisest“. Lisaõppematerjalide sarja jt Euroopa Sotsiaalfondi projektis „Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muukeelses kutsekoolis“ valminud materjalide infopäev toimub 4. juunil kl 10.30 Rahvusraamatukogus. Lisainfo: www.meis.ee.

Lisainfo: Helena Metslang, Elukestva õppe üksuse projektijuht

Juunikuus lõpevad projekti “Eesti-sisesed tööjõulähetused keelepraktika eesmärgil” tegevused, mis algasid 2005. a maikuus ja viidi ellu Euroopa Sotsiaalfondi meetme “Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kättesaadav haridussüsteem” rakendamiseks Eestis.

Projekti eesmärgiks oli toetada avatud, demokraatliku ja mitmekultuurilise ühiskonna kujunemist, milles Eestis elavatel inimestel on võrdne juurdepääs haridusele ja töövõimalustele paranenud keeleoskuse ja sotsiaalse pädevuse kaudu ning tagada avalikus sektoris töötavatele muukeelsetele pääste- ja politseiametnikele tööks vajalik ning seadusega nõutud riigikeele oskus.

Projekti raames toimus neli keelekursuste etappi ning eesti keelt õppis Tallinnas, Paldiskis, Jõhvis, Kohtla-Järvel, Narvas ja Sillamäel kokku üle 400 päästetöötaja ja politseiteenistuja.

Eesti keele kursusi Tallinnas ja Paldiskis korraldasid AS TEA Keeleõpetus ja Eesti Keele Suhtlemiskool ning Ida-Virumaal AS Kesk-Eesti Arenduskeskus.

120 tundi kestnud eesti keele alg-, kesk- ja kõrgtaseme kursustel täiendasid osalejad õpetajate juhendamisel lugemis-, kuulamis-, rääkimis- ja kirjutamisoskust ning valmistusid eesti keele riiklikuks tasemeeksamiks.

30 päeva kestnud tööjõulähetuses keelepraktika eesmärgil käis kokku 82 Ida, Lõuna, Lääne ja Põhja Politseiprefektuuri teenistujat, 52 Ida-Eesti Päästekeskuse töötajat ja 1 päästja Põhja-Eesti Päästekeskusest. Keelepraktikale eelnes võõras keelekeskkonnas toimetuleku koolitus. Tööjõulähetusi viis läbi AS Kesk-Eesti Arenduskeskus.

Projekti kõiki tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist ja Eesti riigieelarvest. Partneritena on projekti kaasatud Politseiamet ja Päästeamet ning prefektuurid ja päästekeskused. Projekti elluviijaks on Integratsiooni Sihtasutus.

Lisainfo: Tea Kotkas, Elukestva õppe Üksus

Integratsiooni Sihtasutuse ja kirjastus Argo koostöös ilmub Eesti ajaloo alaste lisamaterjalide komplekt „Eesti ajaloo pöördepunktid. Dokumente ja materjale vene õppekeelega gümnaasiumile” ja „Eesti ajaloo pöördepunktid. Lisamaterjale õpetajale”. Mõlemad õppematerjalid on koostanud projektimeeskond, kuhu kuulusid Andres Adamson, Toomas Karjahärm, Mare Räis, Vjatšeslav Žiburtovitš ja Einar Värä.
Väljavõte kogumike koostamise põhimõtetest:
„Kogumiku sihtrühm on vene õppekeelega üldhariduskoolide õpilased ja õpetajad ning teised asjast huvitatud. Vene õppekeelega koolidele/klassidele/rühmadele koostatud Eesti ajaloo kogumiku eesmärk on tõsta ajaloo õpetamise taset vene õppekeelega koolides ning aidata üle minna eestikeelsele aineõppele. Taotletud on muuta ajaloo õpetamine teaduslikumaks, elavamaks ja huvitavamaks ning aidata õpilasel paremini toime tulla ajaloosündmuste lõputus jadas.”

Mõlemad allikakogumikud ilmuvad eesti ja vene keeles ning jaotatakse üldhariduskoolidele tasuta. Õpetajatele toimuvad materjale tutvustavad koolituspäevad 31. mail Tallinnas, 2. juunil Tartus ja 4. juunil Jõhvis.

Kogumikud valmivad Integratsiooni Sihtasutuse projekti “Muukeelsete üldhariduskoolide kakskeelsele õppele ülemineku toetamine” raames.

Lisainformatsioon: Ave Osman, Elukestva õppe üksus

Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muukeelses kutsekoolis“ raames toimub õppematerjalide infopäev 4. juunil kell 10.00 Rahvusraamatukogus Tallinnas. Tutvustatakse projektis valminud õppekirjandust, sealhulgas:
- Mare Kitsnik „Eesti keele õppekomplekti vene õppekeelega kutsekoolile“ (Ilo Kirjastus);
- Kristi Saarso, Elle Sõrmus, „Kuidas õpetada erialakeelt. Metoodika käsiraamat” (Eesti Ekspressi Kirjastuse AS)
- Tiina Kikerpill, Elle Sõrmus ”Erialaõppe ja keeleõppe lõimimisest. Käsiraamat vene õppekeelega kutseõppeasutustele” (Eesti Ekspressi Kirjastuse AS)
- Eesti erialakeele õppematerjalide sari 10 erialale
- Eestikeelse erialatunni materjalid 7 erialale

Konverentsi lõpus antakse lühike ülevaade loodavast e-õppematerjalide keskkonnast kutsekeel.ee

Konverentsipäeva esimeses osas arutletakse eesti keele õppe ja eestikeelse õppe üle kutsehariduses. Esinevad Haridus- ja Teadusministeeriumi spetsialistid Irene Käosaar, Maie Soll ja Rita Siilivask.

Lisainformatsioon: Maria Ratassepp, Elukestva õppe üksus

Toimub 5.-7. juunil Võsul Männisalu koolituskeskuses. Osaleb 60 lasteaedadede õpetajat ja juhti. Suvekooli põhiteema on keeleõpe draamavõtteid kasutades, mida tutvustab Avatud Meele Instituut. Lisaks tutvustavad oma teadusuuringuid Airi Kukk Tallinna Ülikoolist ja Maarika Mae Tallinna Allika Lasteaiast.

Lisainfo: Svetlana Belova, Keelekümbluskeskus

11.-13. juuni 2008 toimub Pärnumaal vene õppekeelega lasteaedade eesti keele kui teise keele õpetajate suvekool. Koolituse käigus saavad õpetajad teadmisi erinevatest eesti keele kui teise keele õppe metoodikatest. Kavas on loengud eesti folkloorist ja rahvapillidest, õuesõppest ja erivajadustega laste integreerimisest tavalasteaeda. Suvekoolist võtab osa 35 õpetajat.
Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus on korraldanud vene õppekeelega lasteaedade eesti keele kui teise keele õpetajate suvekoole alates 2005. aastast.

Lisainformatsioon: Marje Sarapuu, Haridusprogrammide Keskus

Narva Pähklimäe Gümnaasium
Narva Vanalinna Riigikool
Tallinna Pae Gümnaasium
Tallinna Karjamaa Gümnaasium
Tapa Vene Gümnaasium
Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasium
Lasnamäe Gümnaasium
Narva Humanitaargümnaasium
Narva Joala Kool
Sillamäe Eesti Gümnaasium
Tartu Annelinna Gümnaasium.

Keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutuste juhtide koosolek
Toimub 26.-27. juunil Rakveres. Põhiteemaks on keelekümbluse strateegia 2009 – 2013.

Lisainfo: Marju Randlepp, Keelekümbluskeskus

Konkursi eesmärgiks on toetada rahvusvähemuste keele ja kultuuri tutvustamist Eestis erinevate ürituste kaudu.
Konkursi raames toetatakse mittetulundusühendusi, kelle põhikirjalised eemärgid vastavad planeeritud tegevustele.
Taotluste esitamise tähtaeg on augusti lõpp.

Lisainformatsioon: Kristina Pirgop, Kultuuri ja Noorsootöö üksus