Viis põhjust, mis nurjavad eduka keeleõppe
Märgi kaks kuupäeva kalendrisse
Rakvere Teater pakub nüüd tõlkega etendusi
Rahvuskultuuriseltside üritused
Kuidas olla keeleõppes edukas?
Viis olulist viga, mida tehakse eesti keele õppimisel
Eelhäälestus, millega keelt õppima või praktiseerima asud, mõjutab eduka tulemuse saavutamist rohkem kui sa arvatagi oskad. Tihti juhtub, et pingutatakse kuude kaupa, kuid keeleoskus kuidagi ei taha paraneda. Loetleme allpool viis põhjust, mis nurjavad eduka keeleõppe.
1. Eesmärk puudub
Enne eesti keele õppematerjalide või kursuse valimist tuleb õppijal endal läbi mõelda
- miks eesti keelt soovitakse õppida?
- mida ja kui kiiresti soovitakse saavutada?
Kas eesti keelt asutakse õppima taseme saavutamiseks, eksami sooritamiseks, tahetakse parandada kõnekeelt või soovitakse lihtsalt meelde tuletada reeglistikku? Sellest sõltuvad ka keeleõppe lahendused.
2. Vähene teadlikkus eesti keele õppe eri võimalustest
Eesti keelt on võimalik õppida väga mitmel moel, keelekursused pole enam ammu ainus võimalus. Võimalik on korraldada ka individuaalõpet või õppida hoopiski iseseisvalt. Lisaks sellele on võimalik osaleda tugitegevustes nagu keeleklubi ja -kohvik. Keeleklubi eesmärk on toetada olemasoleva eesti keele taseme säilimist pärast keelekursusi. Keelekohviku eesmärk on aga nõustada ja toetada eesti keele iseseisvalt õppijaid.
3. Keeleõppele kulub aega
Iga keele õppimiseks kulub aega. Isegi kui keelt asutakse õppima intensiivselt, kulub keeletaseme saavutamiseks kuid. On tüüpiline, et keeleõpet alustatakse entusiastlikult, kuid kuu või paari möödudes motivatsioon raugeb ning koos sellega kaob usk õnnestumisse. Seepärast on oluline teadvustada, et keeletaseme paranemine ei sünni üle öö. Paari nädalaga ei õnnestu suuri muutusi keeletasemes saavutada ka kõige eesrindlikematel õppijatel.
4. Õppimisele on vaja pühenduda
Kui sa oled otsustanud eesti keele õppega tegeleda, siis tuleb oma elu selliselt korraldada, et sul oleks vähemalt kolm korda nädalas aega asjaga tegeleda. Näiteks keeleklikk.ee keskkonnas ja eestikeelsete saadete vaatamise-kuulamise, tekstide lugemise või eesti keeles vestlemisega. Oluline on, et sa püüaksid ka iga nädal kasvõi mõned read eesti keeles kirjutada.
5. Tarbijalik nõudlikkus
Nii nagu me ei lepi riknenud toidu või katkise jalanõu ostmisega, ei tohiks me leppida ka sobimatu keeleõpetaja, õppevahendite või –korraldusega. Tekkinud probleemid tuleb koheselt läbi rääkida ning leida õppijakesksed lahendused. Pole vahet, kas sa õpid enda, riigi või Euroopa Sotsiaalfondi vahendite eest, nõudlikkus kvaliteedi osas peaks olema sama. Probleemide lahendamiseks tuleks pöörduda selle isiku poole, kelle võimuses on muudatused.
NB! Integratsiooni Sihtasutuse nõustajad aitavad elanikel seade eesti keele õppe eesmärke ning leida neile sobilikke lahendusi.
Nõustajatega saab ühendust võtta kirjutades e-posti aadressil info@integratsiooniinfo.ee või helistades nõustamiskeskuse tasuta infotelefonil 8009999.
Kodanikupäeva viktoriin on 20.-30. novembrini
Kodanikupäeva viktoriin on aastaid ärgitanud Eesti koolinoori süvenema sellesse, mida tähendab olla Eesti kodanik ning mis muudab meie riigi erakordseks.
- Millise koha maailma riikide hulgas on Eesti hõivanud sellega, kui mitmesse riiki saab Eesti passiga viisavabalt reisida?
- Mitu inimest läbib Narva piiripunkti aastas?
- Mis otstarbel on loodud Kaitseliidu küberkaitse üksus?
Need on vaid paar näidet küsimustest, millele koolinoor on pidanud viktoriini lahendades õige vastusevariandi leidma.
Kodanikupäeva viktoriine hakkas Integratsiooni Sihtasutus korraldama 2003.aastal ja tänaseks on viktoriine lahendanud ligi 84 000 noort. Kokku on ette valmistatud 905 küsimust ning neist ükski pole kordunud.
Tänavu lisandub eraldi viktoriin üldhariduskooli 7.-9. klassid õpilastele
20. – 30. novembrini 2017 leiavad aset järgmised viktoriinid:
- üldhariduskooli 5. ja 6. klassi õpilaste kodanikupäeva viktoriin (küsimustikud nii eesti kui ka vene keeles, küsimustikus 30 küsimust, lahendamisaeg 60 minutit);
- üldhariduskooli 7. – 9. klassi õpilaste kodanikupäeva viktoriin (küsimustik eesti keeles, küsimustikus 50 küsimust, lahendamisaeg 60 minutit);
- üldhariduskooli 10. – 12. klassi ja kutseõppeasutuste õpilaste kodanikupäeva viktoriin (küsimustik eesti keeles, küsimustikus 50 küsimust, lahendamisaeg 60 minutit);
- 26. – 30.novembrini 2017 on kodanikupäeva viktoriin vastamiseks kõigile soovijatele (küsimustikud eesti, vene ja inglise keeles, küsimustikus 50 küsimust, lahendamisaeg 60 minutit).
Kutsun kõiki osalema kodanikupäeva viktoriinides!
Toivo Sikk, Integratsiooni Sihtasutuse arenduskeskuse kodanikuhariduse valdkonnajuht, e-post: toivo.sikk@integratsioon.ee, tel 659 9850
Rahvusvaheline konverents on 16.-17. novembrini
16.-17. novembrini on Tallinnas rahvusvaheline konverents “Ühtsustunne mitmekesistes kogukondades: kultuuri, meedia ja kodanikuühiskonna roll”, mille korraldab Integratsiooni Sihtasutus koostöös Eesti kultuuriministeeriumi ja Euroopa integratsioonivõrgustikuga.
Konverents toob kokku võtmetähtsusega eksperdid, poliitikakujundajad ja riigiametnikud, kohalikud ja rahvusvahelised kodanikuühiskonna organisatsioonid, teadlased ja lõimumisega tegelevad spetsialistid ning Euroopa integratsioonivõrgustiku liikmed, kes esindavad EL liikmesriikide valitsusi. Koos samaaegse Eesti EL eesistumisega muutub Tallinn nähtavaks platvormiks, et tõstatada Euroopa Liidu tasandil olulisi teemasid.
Konverents otsib vastuseid küsimusele, kuidas tagada ühtekuuluvus, rahu ja stabiilsus tänapäeva kultuuriliselt mitmekesises ühiskonnas. Suurenenud ränne koos majanduslangusega on käivitanud ksenofoobia tõusu paljudes Euroopa riikides, mõjutades nii hoiakuid sisserändajate suhtes kui ka suhteid olemasolevate kultuuriliste rühmade ja sisserändaja taustaga inimeste vahel.
Konverents keskendub lõimumise poliitikale ja selle meetmetele ning parimatele praktikatele. Konkreetsemalt käsitletakse järgmisi teemasid:
- mitmekesisus populaarkultuuris kui instrument ühtsustunde loomisel – kuidas leida tasakaal kultuurilise identiteedi säilitamise ja mitmekesisuse toetamise vahel? Millist rolli mängib kultuuripoliitika?
- kultuurilise teadlikkuse käsitlemine formaalses ja mitteformaalses hariduses;
- kuidas luua kultuurilist mitmekesisust toetav keskkond era- ja avalikus sektori organisatsioonides?
- meedia roll kultuuridevahelise dialoogi raamistiku kujundamisel – rände ja lõimumise kommunikeerimine, meedia vastutus;
- mis rolli mängib kodanikuühiskond sotsiaalse ühtekuuluvustunde kujundamisel?
Konverents on kõigile osalejatele tasuta, ootame osalema ligi 200 külalist Eestist ja välismaalt. Töökeeleks on inglise keel, paneelarutelude ajal on tagatud sünkroontõlge ka eesti ja vene keelde.
Konverents jätkab vastamist küsimustele, mis tõstatati 2016. aasta sügisel toimunud konverentsil „Lõimumise väljakutsed radikaliseeruvas maailmas“. Tookord olid esinejate seas prof. John Berry Queensi ülikoolist, prof. Uduak Archibong MBE Bradfordi ülikoolist, prof. Dr. Haci-Halil Uslucan Saksa Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuste Eksperdinõukogust ja mitmed teised auväärsed kõnelejad Eestist ja välismaalt. Eelmise konverentsi materjalidega (videod, ettekanded) saate tutvuda: www.misakonverents.ee/materials
Küsimused ja lisainfo: Marianna Makarova, Integratsiooni Sihtasutuse uuringute valdkonnajuht, e-post: marianna.makarova@integratsioon.ee, tel 659 9853
Rakvere Teater pakub nüüd tõlkega etendusi
Rakvere Teater pakub sel kevadel esimese tõlkega etenduse venekeelsele elanikonnale
19. mail oli Rakvere Teatris võimalik vaadata esimest korda etendust venekeelse tõlkega. Selleks valis teater välja lavastuse "See kõik on tema", mille teksti autor on Valgevenest pärit noor näitekirjanik Andrei Ivanov.
Edaspidi püüab Rakvere Teater tõlkida võimalikult suurt osa repertuaarist.
Tõlkeseadmed soetas teater koostöös Integratsiooni Sihtasutusega, rahastus tuli Euroopa Sotsiaalfondi projektist "Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused" ning selle alategevusest "Muukeelse info esitamisvõimekuse suurendamine". Tõlget soovivale vaatajale laenutatakse nutiseade, kuhu kuvatakse subtiitrid.
Rahvuskultuuriseltside üritused
Laulu- ja tantsupeole võib minna juba juuni alguses
Jah, sest 3.-4. juunini peetakse Tartus ingerisoomlaste laulu- ja tantsupidu „See maa“.
Ingerisoomlaste laulu- ja tantsupidu Eestis toimub järjepidevalt juba 27. korda. Seekord on peokohaks Tartu ning kohtumise teeb pidulikumaks ka käesoleval aastal tähistatav Soome Vabariigi 100. iseseisvusaasta. Ingerisoome on osa soome kultuuriruumist ja samas kujunenud mitmesaja aasta vältel Venemaa koosseisus (Peterburi piirkonnas), saades sealt mõjutusi.
Kontserdile Raadi pargis eelneb soomekeelne jumalateenistus Peetri kirikus ja 3. juunil sportlikud mängud ning suur aiapidu Ingeri maja õuel, kus esinevad ingerisoome ja soome folkloorirühmad. Üritused on tasuta ja avatud kõigile uudistajatele.
KAVA:
3. juuni
13:00 Saapaheite võistlus M. Härma gümnaasiumi spordiplatsil (Tõnissoni 3)
18:00 Ingeri maja aiapidu (Veski 35)
4. juuni
13:00 Jumalateenistus Tartu Peetri kirikus (Narva 104)
14:00 Rongkäik Raadi parki
15:00 Peo algus
Osalevad ingerisoomlaste laulu- ja tantsurühmad Eestist, Soomest ja Venemaalt,
Estraadiraadio ansambel koos Alen Veziko ja Lembit Saarsaluga.
Sündmust rahastatakse rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkursi kaudu Kultuuriministeeriumi eelarvest.
Lisainfo: www.inkeri.ee
Mis toimub 11. juunil? Jaanipäeva eelpidu
Läti Rahvuskultuuri Selts Eestis kutsub 11. juunil algusega kell 14:00 Eesti Vabaõhumuuseumi Seto tallu jaanipäeva eelpeole.
Oma jaanipäeva pärimust näitavad ja jagavad folklooriansambel „Garataka”, Läti Rahvuskultuuri Selts Eestis folklooriansambel „Reevele” ja Eestimaa lätlaste koor ,,Põhjahääled”.
Tule perega ja tutvu oma lõunanaabritega. Kavas on laulda jaanilaule, teha jaaniaja tegevusi ja maitsta õlut. Līgo!
Sissepääs vabaõhumuuseumi piletiga.
Sündmust rahastatakse rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkursi kaudu Kultuuriministeeriumi eelarvest.
Lisainfo: Laura Šmideberga, MTÜ Läti Rahvuskultuuri Selts Eestis juhatuse liige, tel: 54 511 595, e-post: laura.shmideberga@gmail.com
Kutse avastama rannarootsi kultuuripärandit
Eestirootslaste Kultuuriomavalitsus korraldab 15. juulil Rootsi päeva, mis on eestirootslaste kogukonna traditsiooniline suvesündmus.
Seekord leiab ettevõtmine aset Padise kloostri varemetes, kuna Padise piirkond koos ranniku ja Pakri saartega on sajandeid olnud rannarootslastega asustatud.
Eestirootslaste Kultuuriomavalitsus kutsub kõiki osa saama rannarootslaste kultuuripärandist ja eestirootslaste kogukonna rõõmsast ühesolemisest.
Ettevõtmist rahastatakse rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkursi kaudu Kultuuriministeeriumi eelarvest.
KAVA
9.00 Buss väljub Padisele Vabaduse väljakult
10.00-10.15 Avamine, tervituskõned
10.15-10.45 Ringkäik Padise kloostris Heli Nurgeri juhendamisel
10.50-11.50 Kontsert kloostrikirikus
10.30-13.30 Rootsi turg ja käsitöölaat
12.00-12.20 Pakri tantsude tutvustus
12.20-13.00 Pakrilased pajatavad Pakri saarte ajaloost
13.00-13.50 Viis tantsurühma endistelt eestirootsi aladelt esitavad valiku rahvatantse
14.00 Buss väljub Padiselt Vilivalla kalmistule
15.30 Buss sõidab tagasi Tallinna
Isikliku transpordiga võib sõita Padise mõisa, Puuna või Pedase keskusesse või audiogiidi abiga tutvuda Risti kirikuga Harju-Ristil või sõita Pakri saartele.
Kell 16.00 väljub kummipaat Arabella Kurkse sadamast Väike-Pakrile.
Registreerumine bussi (Tln-Padise-Vilivalla-Tln) või paadireisile (Väike-Pakrile) telefonidel + 372 644 1921 või + 372 53495368 või e-posti aadressil jana@eestirootslane.ee
Lisainfo: Jana Stahl, Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse Sihtasutuse juhatuse liige, tel: 534 95368, e-post: jana@eestirootslane.ee
