Mida on uut Integratsiooni Sihtasutuses?
Vaata, kes sel aastal kodanikupäeva viktoriini küsimusi välja mõtlevad
Rahvusvähemuste pühapäevakoolid kutsuvad aprillis avatud uste päevadele
Uus võimalus inimesele, kes hetkel ei tööta
Tuntud rahvuskultuuride festivalid saavad toetust
Oodatakse lugusid rändekogemusega inimestelt
Mida on uut Integratsiooni Sihtasutuses?
Alates 15. märtsist kannab senine Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed nime Integratsiooni Sihtasutus.
Uus nimi väljendab selgemalt, millega sihtasutus täna tegeleb - Eesti ühiskonna lõimumisprotsesside soodustamisega. Migratsioonivaldkonna tegevuste osakaal on tänaseks märkimisväärselt vähenenud.
Ühtlasi on sihtasutus uuenemas ka sisuliselt, muutudes järjest enam lõimumisalaseks kompetentsikeskuseks, mis algatab ja toetab Eesti ühiskonna lõimumisele suunatud tegevusi.
Sihtasutus viib aina enam ellu reaalseid tegevusi (nt keelekohvikuid, rahvusvaheline konverents) ja programme, toetudes oma kogemusele ja ekspertiisile. SA kaasab varasemast enam vabatahtlikke ja ettevõtjaid ning rahvusvahelist lõimumisalast kompetentsi, samuti jagab Eesti vastavat kogemust rahvusvaheliselt. Uuringutega kogub sihtasutus regulaarselt andmeid, et neid oma tegevuste planeerimisel aluseks võtta, ühtlasi arendab koostöösuhteid teadusasutustega. Senisest enam paneb sihtasutus rõhku eestikeelse elanikkonna kaasamisele.
Kutsume kandideerima juhatuse liikme ametikohale
Integratsiooni Sihtasutus kuulutas välja konkursi juhataja leidmiseks, kuna leping praeguse juhatajaga lõpeb 30. juunil 2017.
Ootame kandidaatide sooviavaldusi kuni 14. aprilli kella 17:00ni. Sihtasutuse nõukogu plaanib valiku ära teha mai teisel poolel.
Vaata töökuulutust SIIT.
Otsime oma meeskonda koostöötegevuste valdkonnajuhti
Kutsume kandideerima inimesi, kes näevad enda jaoks väljakutset erineva keelelis-kultuurilise taustaga inimestele mõeldud koostöötegevuste korraldamises.
Vaata töökuulutust SIIT.
Uued töötajad
Alates 3. aprillist asus Integratsiooni Sihtasutuse rakenduskeskusesse tööle kaks uut koordinaatorit – Sigre Rõuk ja Teele Raja.
Sigre Rõuk on lõpetanud Tallinna Ülikooli klassiõpetaja (bakalaureusekraad) ja kasvatusteaduse (magistrikraad) erialal. Ta on töötanud projektide ja välissuhete valdkonnas Tallinna Haridusametis viis aastat, koordineerides nii haridusameti kui rahvusvahelisi projekte alates EL struktuurifondidest kuni spetsiifiliste välisriikide fondideni ning korraldades seminare, õppeviisite jms nii koolide-lasteaedade töötajatele kui välisriikide haridustöötajatele. Viimane töökoht oli Sigrel Põhja-Tallinna Valitsuses linnamajanduse osakonna peaspetsialistina, kus ta osales muu hulgas erinevate Tallinna linna heakorra- ja renoveerimisprojektide hindamiskomisjonides ning korraldas munitsipaal- ja sotsiaaleluruumide üürilepingute sõlmimisega seotud toiminguid. Töö käigus puutus Sigre kokku erinevate ühiskonnakihtide esindajate ja eesti keelest erineva emakeelega püsielanikega ning usub, et nimetatud kogemus tuleb kasuks ka tema uues ametis.
Teele Raja on lõpetanud Tartu Ülikooli, kus peaerialana õppis riigiteaduseid ja kõrvalerialana majandusteadust. Omandatud akadeemilisi teadmisi on ta täiendanud praktiliste oskuste ja kogemustega avalikus sektoris nüüdseks juba üle kuue aasta. Viimased aastad on ta töötanud riigihangete alal ja seda nii Justiitsministeeriumis kui ka Riigi Tugiteenuste Keskuses.
Alates 1. veebruarist töötab kommunikatsioonijuhina Agnes Aaslaid
Agnes Aaslaid on kõrgharidusega kommunikatsioonispetsialist, kellel on üle kümne aasta pikkune kogemustepagas. Ta on töötanud kommunikatsioonijuhina Sillamäel asuvas Molycorp Silmetis, olnud Briti-Eesti kaubanduskoja tegevjuht ja keskkonnaministeeriumi pressiesindaja. Ta on kaasa löönud ka mitmetes ambitsioonikates projektides – nt aidanud läbi viia Let's Do It World aktsiooni ülemaailmse ÜRO säästva arengu konverentsi Rio+20 raames Rio de Janeiros ja olnud Arengufondi talendifoorumi peakorraldaja.
Vaata, kes sel aastal kodanikupäeva viktoriini küsimusi välja mõtlevad
Peamiseks üldhariduskoolide 7. –12. klassi ja kutseõppeasutuse õpilaste kodanikupäeva viktoriinide küsimustike koostajaks ja õpilaste koostatud üldhariduskoolide 5. ja 6. klassi õpilaste kodanikupäeva viktoriinide küsimustike koordineerijaks on olnud Jaan Tõnissoni Instituudi Kodanikuhariduse Keskuse juhataja Sulev Valdmaa.
Alates 2017. aastast koostavad aga tervelt kahe kodanikupäeva viktoriini – üldhariduskoolide 5. ja 6. klassi (30 küsimust-alates 2013. aastast) ja 7. – 9. klassi õpilastele suunatud viktoriini (50 küsimust-alates 2017. aastast) – küsimused õpilased ise.
Üldhariduskooli 7.-9. klasside kodanikupäeva viktoriini osas on tegu uue viktoriiniga, mis viiakse esimest korda läbi sel sügisel.
Integratsiooni Sihtasutuse kodanikuhariduse valdkonnajuhi Toivo Sikki sõnul tuli ettepanek korraldada eraldi viktoriin üldhariduskoolide 7.-9. klasside õpilastele õpilastelt endilt. „Idee viktoriiniküsimuste koostamises kaasa lüüa käisid välja õppurid ise. Nüüd ongi meil koos kaks neljaliikmelist lõpuklasside õpilaste meeskonda, kes viktoriinide küsimusi välja mõtlema hakkavad. Kõik meeskondade liikmed on vähemalt kahel korral varasemalt seda viktoriini ka ise lahendanud.“
Eraldi küsimustik tuleb veel üldhariduskooli 10. – 12. klassi ja kutseõppeasutuse õpilaste kodanikupäeva viktoriiniks.
Kodanikupäeva viktoriinid on aktiivsed ehk õpilased saavad viktoriiniküsimusi lahendada ajavahemikul 20.–30. novembrini 2017 ning 1. detsembrist on tulemused kõigile Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel nähtavad ja oma nime all viktoriinis osalejatele ka nende poolt antud vastused küsimuste lõikes vaadeldavad.
25. septembrist – 13. oktoobrini saavad üldhariduskooli 7. –12. klassi ja kutseõppeasutuse õpilased osaleda kodanikuteemalisel esseekonkursil. Esseede teema kuulutatakse välja 25. septembril Integratsiooni Sihtasutuse koduleheküljel.
Lisainfo: Toivo Sikk, Integratsiooni Sihtasutuse kodanikuhariduse valdkonnajuht, toivo.sikk@integratsioon.ee
Rahvusvähemuste pühapäevakoolid* kutsuvad aprillis avatud uste päevadele
Armeenia pühapäevakool ootab külalisi 8. aprillil
Armeenia pühapäevakoolist Maštots kuulsid paljud Eesti elanikud esmakordselt, kui kooli juures tegutsev ansambel „Dvin“ tuli võitjaks ETV telešõus „Perepidu“. Esimest korda viimase 35 aasta jooksul kõlasid ETVs armeeniakeelsed laulud. Lapsed laulsid väga hästi ka eesti keeles.
8. aprillil kell 12.30 aadressil Rävala 8 ootab Armeenia pühapäevakooli Maštots külalisi avatud uste päevale. Tunni teema on kevad ja emadepäev.
Tule avatud uste päevale, et
- tutvuda armeenia keelega,
- teha koos õpilastega käsitöökaarte,
- õppida armeenia rahvatantsu elemente,
- nautida õpilaste kontserti,
- proovida armeenia maiustusi.
Huvilistel palume registreerida e-posti aadressil mastotsh@gmail.com
Lisainfo: Džanna Šahbazjan, Armeenia pühapäevakooli Maštots juht, e-post: mastotsh@gmail.com
Ukraina pühapäevakool Tallinna vanalinna südames kutsub külla 22. aprillil
Ukraina Kultuurikeskuse pühapäevakool Kloostrikunstide Kool LABORA ootab oma unikaalsesse kompleksi vanalinna südames (Laboratooriumi 22) külla 22. aprillil kell 10:30.
Üritusel saab
- tutvuda ukraina kultuuriga,
- kuulata ukraina keelt,
- teha ja hiljem ka maitsta vareenikuid,
- külastada õpilaste tööruume ja puidust hobuste näitust.
Tegemist on unikaalse kompleksiga Vanalinna südames, mida tasub külastada.
Huvilistel palume registreerida e-posti aadressil labora.tallinn@gmail.com
Lisainfo: Anatoli Ljutjuk, Kloostrikunstide Kool LABORA juhataja, e-post: labora.tallinn@gmail.com
Tutvume korea kultuuriga 23. aprillil
Korea pühapäevakooli õpilased õpivad korea keelt ja Korea iidset ajalugu, tutvuvad joonistamis- ja kalligraafia tehnikatega, kuna on tähtis, et lapsed oskaksid hieroglüüfe õigesti kirjutada. Õppetööd mitmekesistab korea keeles muusika kuulamine ja laulude õppimine, korea muinasjuttude lavastamine nukuteatris. Õpitakse tantsuliigutusi, tutvutakse kostüümide ja ornamentidega ning rahvusköögiga. Kuna Eesti ja Korea iidsete linnuste arhitektuuris on palju ühist, korraldatakse temaatilisi ekskursioone. Pühapäevakooli õpilased käisid Helsingis Korea Vabariigi suursaadiku vastuvõtul. Seal esitasid nad õpitud tantse ja laule. Laste esitus meeldis Korea Vabariigi suursaadikule nii väga, et ta kinkis pühapäevakoolile mitu rahvakostüümi, trummi ja lehvikut.
Korea pühapäevakoolis aadressil Kaera 21 on avatud uste päev 23. aprillil kell 15.00.
See on võimalus
- kuulata korea keelt,
- saada teadmisi Korea kultuurist,
- õppida valmistama korea porgandisalati,
- proovida lisaks korea porgandisalatile ka rahvuslikke maiustusi.
Lisainfo: Kristina Pirgop, Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonnajuht, e-post: kristina.pirgop@integratsioon.ee, tel: 6599 024
Puškini Instituudi vene keele kool ootab külastajaid 30. aprillil
Puškini Instituudi vene keele koolis õpivad noored vene keelt ja kirjandust ning tegelevad kõne arendamisega. Külastatakse Vene Teatri etendusi ja venelastega seotud ajaloolisi paiku - Kadriorgu, Pühtitsa Uspenski Naiskloostrit Kuremäel ning osaletakse vene rahvanukkude valmistamise töötubades.
Avatud uste päev on 30. aprillil 2017 kell 11.30 aadressil Maneeži 7-4. Osalemisest palume teatada 21. aprilliks e-posti aadressile info@pushkin.ee.
Avatud uste päeva teemaks on vene muinasjutud ja folkloor. Toimub ka rahvamänguasja kevadelinnu valmistamise töötuba. Külalisi kostitakse pirukatega ja teega.
Lisainfo: Anetta Keviš, Puškini Instituudi projektijuht, e-post: info@pushkin.ee, tel. 55 631 362
* Järeltulevate põlvkondade harimine on tähtis rahvusvähemuste pühapäevakoolide ülesanne. Nädalavahetustel toimuvates pühapäevakooli tundides õpetatakse lastele ja noortele nende esivanemate keelt, kultuuri ning kombestikku. Pühapäevakool aitab säilitada rahvuslikke traditsioone ning tänapäevases maailmas ununevaid käsitööoskusi.
Rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegevust rahastatakse Haridus-ja Teadusministeeriumi eelarvest.
Uus võimalus inimesele, kes hetkel ei tööta
Tänavu veebruaris käivitas Integratsiooni Sihtasutus pilootprogrammi TEMP ehk töötute elanike mentorprogrammi, kus saab kaasa lüüa nii mentori kui ka osalejana.
Eesmärk on toetada töötuid Eesti elanikke, kelle vähene eesti keele oskus, piiratud kontaktivõrgustik ja muud tingimused on tööturul takistuseks. Mentorprogramm annab võimaluse suhelda inimestega väljaspoolt oma tavapärast ringkonda. Nii on võimalus näha asju hoopis uues perspektiivis ning saada positiivne tõuge elus positiivsete muudatuste tegemiseks.
Loe programmi kohta lähemalt http://www.meis.ee/uudised?news_id=1002
Tuntud rahvuskultuuride festivalid saavad toetust
Integratsiooni Sihtasutus toetab tänavu rahvusvähemuste kultuuriühingute projekte ühtekokku 90500 euroga. Toetust saab 23 projekti.
Traditsioonilistest festivalidest saavad toetust „Rahvuskultuuride loomepada“ Jõhvis, Tallinnas toimuv ukraina kultuuri rahvusvaheline laste-noorte festival "Kvitõ Ukrainy", - rahvusvaheline slaavi kultuuri festival Svetotš 2017, rahvusvaheline õigeusu vaimuliku muusika festival Credo. Toetatakse ka XVIII Rahvusvahelise Isabella Jurjeva nim vene romansi esitajate konkursi läbiviimist ja Eesti vene kooride 80. aastapäevale pühendatud juubelipidu Narvas.
Ühtekokku laekus 66 projektitaotlust. Lisaks suurtele festivalidele saavad rahastust ka mitmed teised üritused. Näiteks, Eesti ingerisoomlaste laste keele ja kultuuri suvelaager Ida-Virumaal, Folklooriansambli Žurba 25. aastapäevale pühendatud CD väljaandmine ja juubelikontsertide sari Narvas, Kohtla-Järvel, Oisus ja Kärdlas, Eesti vene vanausuliste matusekommetest raamatu „Belaja Lestovka“ väljaandmine.
Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonnajuhi Kristina Pirgopi sõnul on projektikonkursi eesmärk aidata kaasa rahvusvähemuste keele ja kultuuri säilimisele ja tutvustamisele Eestis. „Rahvuskultuuriseltsid rikastavad meie kultuurimaastikku erinevate rahvuste muusika, tantsude, käsitöö, kunsti ja kirjasõnaga,“ kommenteeris Kristina Pirgop.
Käesolev konkurss toetab valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ elluviimist, mis panustab Eesti ühiskonna mitmekultuurilisusesse ja eri rahvuskultuure esindavate organisatsioonide jätkusuutlikku toimimisse ning arendamisse. Projektikonkurssi rahastab Kultuuriministeerium.
Lisainfo:
Kristina Pirgop, Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonnajuht, tel: 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee
Oodatakse lugusid rändekogemusega inimestelt
Hea rändekogemusega inimene!
Oled Sa eestlane välismaal või välismaalane Eestis, väljarännanu laps või lapselaps, ise väljarännanu või tagasipöördunu, hiljuti kodumaalt lahkunu või aastakümneid võõrsil elanu, pikemalt või vaid ajutiselt teises riigis elav, kindlalt ühes kohas olija või mitme riigi vahel pendeldaja, täiskasvanu või noor – see teade on just Sinule!
Me soovime luua Eesti koolidele uut metoodilist vahendit, mis oleks õpetajatele toeks kooliõpilastele rändetemaatika selgitamisel. Valmiv vahend saab üheltpoolt kajastama põhjuseid miks inimesed oma kodumaalt välja rändavad ning teisalt seda, kuidas rändekogemusega inimesed ja/või nende järeltulijad end uues ühiskonnas tunnevad ja oma identiteeti lahti mõtestavad.
Kas tuleksid meile palun appi? Soovime väga kuulda Sinu isiklikku lugu Su enda rännaku(te)st või sellest, kuidas Sinu esivanemate ränne on Sind mõjutanud. Püüa leida oma kirjutisele üks kindel teemafookus. Valiku tegemisel mõtle sellele, mis võiks Sinu loo lugejat kõige enam huvitada ja kaasa haarata? Proovi järele kuidas on olla kirjanik ja lisa oma loole juurde mahlakaid detaile!
- Äkki Sul on rääkida mingist Sinu jaoks olulisest sündmusest, mis Sind mõjutas kodumaalt lahkuma?
- Või Sul on jutustada tore lugu seoses sellega, kuidas sa uue kodumaa välja valisid või kuidas sa just sinna sattusid?
- Ehk hoopis on Sul jagada mõnda pajatust seoses sellega, kuidas oled end uuel kodumaal tundnud? Mis seal on olnud kummaliselt teistmoodi kui kodus? Millest sa võõrsil elades puudust tunned?
- Võib-olla tahaksid panna sõnadesse selle tunde, kuidas on elada teises riigis, kui Sinu emakeel/kultuuritaust/usk/nahavärv on enamusest erinev?
- Või sooviksid rääkida sellest, miks sa oled otsustanud igaveseks uuele kodumaale jääda või hoopis vastupidi, miks sa kas kahetsed tehtud valikut või vähemalt kaalud tulevikus kodumaale naasmist/ mõne uue riigi väljavalimist? Mis sind otsuse tegemisel takistab?
Samuti on väga oodatud lood, kus autor püüab korraga ühendada mitut eri teemat. Kuid seejuures on oluline, et need teemad oleksid omavahel tugevas seoses ning annaksid koos edasi mingi kindla sõnumi.
Soovime, et paneksid oma loo kirja kas eesti, inglise või vene keeles ca 15-20 lausega ning saadaksid selle 17. aprilliks aadressile ingi@pagulasabi.ee.
Meile laekunud rändelugudest valime välja 10 parimat. Hea sulega inimese abil kirjutame tekstid hästi loetavaks, mistõttu lõplike lugude puhul võib esineda kirjanduslikke ilustusi! Koostöös suurepärase lasteraamatute illustraatori Marja-Liisa Platsiga valmivad iga loo juurde neid toetavad illustratsioonid. Sügiseks 2017 saab projekti lõpptulemus olema veebis vabalt kättesaadav. Lisaks saab ligi 200 Eesti kooli endale tasuta A2-suuruses plakatikomplektid, mille toel käsitleda rändetemaatikat koolitunnis või korraldada näitus koolikoridoris.
Lisaküsimuste korral palun võtta julgelt ühendust projektijuhi Ingi Mihkelsooga meili teel ingi@pagulasabi.ee või helistades +372 525 8702.
Projekti viivad läbi Eesti Pagulasabi MTÜ ja Tartu Ülikooli eetikakeskus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning seda rahastab Hasartmängumaksu Nõukogu.
