Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed INFOKIRI

 

 

 

 

 

Jaanuaris alustavad MISA partnerid InterAct Projektid & Koolitus OÜ, Sisekaitseakadeemia ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool tööd turvalisuse erialakeele ja tervishoiu erialakeele õppematerjalide loomiseks ja keelekoolitajate koolitamiseks.

 

Tööd toimuvad hanke „Erialase eesti keele õppematerjalid turvalisuse ja tervishoiu valdkondade töötajatele ning koolitajate koolitus” raames.  

 

Hanke tulemusel valmivad 2010. aasta septembri lõpuks erialase eesti keele õppematerjalid, mille abil saavad nii haridust omandavad õppurid kui ka juba valdkonnas töötavad spetsialistid õppida eesti keelt 120 tunni ulatuses B2 keeletasemele jõudmiseks. Lisaks viiakse õppekomplektide kasutamiseks läbi koolitajate koolitused.

 

Õppematerjalide väljatöötamisel ja koolitajate koolitamisel juhindutakse valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008-2013“ rakendusplaanist, mille üks prioriteetne eesmärk on eesti keele täiendava õppe võimaluste edendamine ja toetamine, sh uute õppematerjalide loomine. Samuti lähtutakse Haridus- ja Teadusministeeriumi elukestva õppe strateegiast, mille raames laiendatakse muukeelsete täiskasvanute eesti keele õppe võimalusi.

 

Õppematerjalide koostamist ja koolituste läbiviimist rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

 

Lisateave: Kristina Johannes, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel  659 9065  659 9065 , e-post kristina.johannes@meis.ee

 

 

 

2009. aasta lõpuks valmis möödunud aasta aprillis alustatud töö tulemusel käsiraamat ja kohanemisprogramm kolmandate riikide kodanike ehk uusimmigrantide paremaks lõimumiseks Eesti ühiskonnas. Valminud programm ja käsiraamat on mõeldud kasutamiseks nii avalikus kui erasektoris.

 

Sarnaselt teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on ka Eesti kohanemisprogrammi põhikomponentideks keeleõpe, erialane täiendamine või ümberõpe ning kodanikuõpetus. Valminud programmi raames pakutakse riiki sisseelamiseks esmavajalikku tugiteenust, korraldatakse baaskoolitusi, keelekoolitusi ja toimub ettevalmistus tööle rakendumiseks. Tugiteenus sisaldab näiteks abi teabeotsingutel, eluaseme leidmisel, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste saamisel, haridus- ja kutseõppeteenuste saamisel ning argipäevategevustes nagu panga-, ostu- jm toimingutes.

 

Kohanemisprogrammi kaasatakse täiskasvanud uusimmigrante vahetult pärast uuele kodumaale saabumist selleks, et nad omandaksid ühiskonnas toimetulekuks vajalikud uued oskused ja teadmised.

 

Euroopa Liidu liikmesriikides on kohanemisprogramme kasutatud 1990ndate aastate algusest. Kohanemisprogrammid kestavad keskmiselt 1-3 aastat. Neid rakendatakse sageli tihedas koostöös kohalike omavalitsustega. Sageli sõlmib riik vastavad lepingud omavalitsusega konkreetsetele uusimmigrantidele suunatud koolituste ja muude tegevuste rahastamiseks ning korraldamiseks.

 

Eesti kohanemisprogrammi väljatöötamine ning piloteerimine kestis läinud aasta aprillist novembrini. Väljatöötamisse olid kaasatud erinevate piirkondade ametiasutused ja tööandjad, kes omavad kokkupuudet või vajalikku teavet sihtrühma kohta. Programmi piloteerimises osales 56 uusimmigranti.

 

Eesti esimene kohanemisprogramm töötati välja Euroopa Liidu üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine“ alusel asutatud Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi (EIF) ja Kultuuriministeeriumi rahalisel toel.

 

Lisateave: Kristina Johannes, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel  659 9065  659 9065 , e-post kristina.johannes@meis.ee

 

 

 

Alates 2008. a sügisest on kutseõppeasutustel olnud võimalus esitada Integratsiooni Sihtasutusele neljal korral täiendava keeleõppe ettepanekuid. Neist viimane oli sel sügisel. Ettepanekute kogumise eesmärgiks on olnud abistada muukeelseid õppureid eesti keele omandamisel, et nii kooliajal kui ka edaspidi tööturul oleksid kutseõppuril paremad võimalused hakkamasaamiseks.

 

Ettepanekute esitamise võimalust on kasutanud peaaegu kõik kutseõppeasutused, kus on eesti keelest erineva emakeelega õpilasi. Mitmed eestikeelsed kutseõppeasutused on olnud toeks eestikeelse keskkonna pakkumisel samade erialade õppuritele. Tegevuse raames oli plaanis pakkuda täiendavat keeleõpet 480 õppurile, kuid kokkuvõttes oli osalenud õpilaste arv suuremgi. Tegevusega on praeguse seisuga seotud 19 erinevat kooli, 393 õppurit on hetkel läbinud või läbimas täiendavat keeleõpet ning ligi 130 on veel lisandumas.

 

Eelmiste ettepanekute voorude tulemusel on kutseõppeasutused pakkunud oma õpilastele täiendavaid keeletunde, ettevalmistuskursusi, vahetusprogrammi ja täiendavat praktikaprogrammi, välja on antud täiendavaid õppematerjale ning lähiajal on plaanis rakendada ka lõimitud aine- ja keeleõpet (LAK-õpe). Samuti on koolidel võimalik rakendada vahetusprogrammi Integratsiooni Sihtasutuse poolt väljatöötatud mudeli ja materjalide alusel.

 

Tegevuse raames telliti ka kutseõppeasutuste vajadusuuring “Eestikeelse õppe laiendamine vene õppekeelega õpperühmadega kutseõppeasutustes” (2009), mis on kättesaadav sihtasutuse veebilehelt: www.meis.ee/uuringud. See annab hea ülevaate kutsehariduse hetkeseisust keeleõppe valdkonnas 2009. aasta kevadel. Võrdlusena on toodud ka viie aasta tagused tulemused.

 

Lisateave: Edydt Johanson, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel  659 9842  659 9842 , e-post edydt.johanson@meis.ee

 

 

 

Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2001-2010“ kohta saab infot ka Facebook´st: http://www.facebook.com/group.php?gid=128242761541.

 

Sealt leiab jooksvalt infot, kuidas, kus ja kes eesti keelt õppida saab. Samuti on sel lehel väljas erinevad MISA keeleõppealased uudised.

 

Lisateave: Monika Kopti, kommunikatsioonijuht, tel  659 9031  659 9031 , E-post monika.kopti@meis.ee

 

 

 

Projektikonkursi „Lõimiv internet“ tulemusel anti toetus seitsmele projektile kokku 1,5 miljoni krooni ulatuses.

 

Toetuse said Sihtasutus Tallinn 2011, MTÜ Eesti Instituut, MTÜ Ökokratt, SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus, Tallinna Puuetega Inimeste Koda, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit ning MTÜ Tallinnmeeting.

 

Toetati Eestis elavatele Euroopa kolmandate riikide kodanikele suunatud internetipõhiste infomaterjalide (sh elektrooniliste uudiskirjade) koostamist, kohandamist ja levitamist ning suhtluskeskkondade arendamist.

 

Konkursi eesmärk on edendada interneti kaudu Eesti kodanike ja Euroopa kolmandate riikide kodanike vastastikust kohanemist ning omavahelist suhtlemist ja suurendada kolmandate riikide kodanike aktiivset osalemist Eesti ühiskonnas.

 

Konkurssi rahastavad Kultuuriministeerium ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond.

 

Lisateave: kodanikuhariduse üksuse koordinaator Kati Tamm, tel  659 9027  659 9027 , e-post kati.tamm@meis.ee

 

 

 

Projektikonkursi „Kultuuridevaheline suhtlemine“ raames töötatakse välja kolm erinevat kultuuridevahelise kommunikatsiooni koolitusprogrammi. Kokku saavad programmide alusel koolitust 60 riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnikku.

 

Programmid töötasid välja Tartu Ülikooli Narva Kolledž, Elamuskoolitus OÜ ja Addenda OÜ, kelle projekte toetati kokku 675 tuhande krooniga. Projektitegevused lõppevad 2010. aasta novembris.

 

Konkursi eesmärk on luua riigi- ja kohalikul tasandil lõimumist toetav keskkond Euroopa kolmandate riikide kodanikele suurendades kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste ametnike pädevust kultuuridevahelise kommunikatsiooni alal.

 

Konkurssi rahastavad Kultuuriministeerium ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond.

 

Lisateave: kodanikuhariduse üksuse koordinaator Ruslan Prohhorenko, tel  659 9035  659 9035 , e-post ruslan.prohhorenko@meis.ee

 

 

Lõppes projektikonkurss "Rahvuste debatt – edukam eesti!"

Eesti ühiskonnale olulistel teemadel dialoogi arendamiseks toimunud konkursi raames antakse toetust kolmele projektile kogusummas 601 846 krooni. Projektitegevused kestavad novembri lõpuni.

 

Toetust saavad SA Eesti Koostöö Kogu, MTÜ Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia ja MTÜ Rahvusvaheline Naiste Koostöö Mentorkoda.

 

MTÜ Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia projektis „Hindame head kõrgharidust – õpime Eestis!“ korraldatakse avalikud seminarid Tallinnas, Tartus ja Narvas. Seminaridest osavõtjad on Eesti ja Euroopa kolmandate riikide noored kodanikud, kellele tutvustatakse Eesti kõrghariduse kvaliteetseid õpiväljundeid ning kõrghariduse lõimivat rolli Eesti ühiskonnas.

 

SA Eesti Koostöö Kogu projekt „Ümarlaud Eesti – meie kodu Euroopas“ raames moodustatakse ümarlauad, mille liikmed nimetab Vabariigi President. Ümarlaua eesmärk on panna Eesti kodanikud tunnustama enda kõrval võrdväärsetena muu kodakondsuse ja rahvusega inimesi ning innustada viimaseid osalema ühiskondlikus elus. Ümarlaua tulemusi tutvustatakse ka avalikkusele.

 

MTÜ Rahvusvaheline Naiste Koostöö Mentorkoda projektis „Avastagem KOOS!“ korraldatakse mõttekodade vormis arutelud demokraatlikul Avatud Ruumi Meetodil. Eesti ja Euroopa kolmandate riikide kodanike aruteludel keskendutakse võtmesõnadele: keel, kultuur, ajalugu, huvi, aktsepteerimine, osalemine, kaasamine, organiseerumine jne edukuse tagatisena.

 

Konkurssi rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist.

 

Lisateave: Kersti Peterson, kodanikuhariduse üksuse koordinaator, tel  659 9034  659 9034 , e-post: kersti.peterson@meis.ee

 

 

 

Detsembris jõudis lõpule võrdsest kohtlemisest teadlikkuse tõstmise ja sallivuse arendamise projekt, mille viis riigihanke tulemusel ellu OÜ Alfa-Omega Communications.

 

Projekti raames selgitati tööandjatele võrdse kohtlemise põhimõtteid ning tutvustati avalikkusele eri ettevõtete kogemusi etniliselt mitmekesise töötajaskonnaga. Muu hulgas käsitleti meedias ka Eestis elavate eri rahvusest inimeste vahelist suhtlemist ja koostööd.

 

Lisaks valmis projekti raames võrdse kohtlemise seadust tutvustav trükis juhtidele ja personalitöötajatele ning teabematerjal, mis on tänaseks üleval 30 organisatsiooni sisekanalites.

 

Ühtlasi viidi läbi mitu fookusgrupi uuringut ettevõtete juhtide ja noortega ning koostöös ajalehega Äripäev korraldati multikultuurse ettevõtte ja töökeskkonna konkurss. Ajakirjanduses tutvustati 20 eri rahvustest inimeste vahelist koostööprojekti ning enam kui 20 eesti keelest erineva emakeelega inimest nende elukutsete ja hobide kaudu.

 

Raadio 4 eetris oli võimalus kuulata kolme saatesarja: „Ideepank“, „Vis a vis“ ning „Suvemeelespea“.

 

Alfa-Omega Communications abiga ilmus kokku 41 meediakajastust võrdse kohtlemise ning 81 meediakajastust eri rahvustest inimestest ning rahvuste vahelisest koostegutsemisest erinevates ühendustes.

 

Lisateave: kodanikuhariduse üksuse koordinaator Kati Tamm, tel  659 9027  659 9027 , e-post kati.tamm@meis.ee

 

 

 

MISA ootab rahvusvähemuste kultuuriseltsidelt baasfinantseerimise taotlusi, mille esitamise tähtaeg on 22. jaanuar 2010 kell 17.00. Baasfinantseerimist rahastab Kultuuriministeerium.

 

Baasfinantseerimist saavad taotleda ainult katusorganisatsioonid ja nende liikmesühendused, kes on läbinud Rahvastikuministri Büroo poolt korraldatud atesteerimise 2008. aastal või Kultuuriministeeriumi poolt korraldatud atesteerimise 2009. aastal. Vastav nimekiri on toodud Kultuuriministeeriumi veebilehel (http://www.kul.ee/webeditor/files/koda/attesteeritud_(2).doc).

 

Kultuuriminister Laine Jänese sõnul on rahvuskultuuriseltsid oma pideva tegevusega aastate jooksul meie riigi kultuuriellu kaalukalt panustanud. Erinevate rahvusvähemuste kultuuriorganisatsioonide esindajad, kes on ühtlasi ministri juures tegutseva rahvusvähemuste kultuurinõukoja liikmed, on ministeeriumile Eesti kultuuripoliitika edendamisel usaldusväärsed partnerid.

 

Minister rõhutas, et hoolimata majanduses valitsevast keerulisest olukorrast on baasfinantseerimise kogusumma kasvanud, ulatudes 2010. aastal 4,9 miljoni kroonini. Baasfinantseerimine on ette nähtud rahvuskultuuri hoidmise ja arendamisega tegelevate seltside ja organisatsioonide igapäevase tegevuse edendamiseks. 2010. aastal on riigi toetuse võimalus 265 kultuuriühingul, kes kuuluvad kokku 19 katusorganisatsiooni alla.

 

Taotlusvooru eesmärk on leida riigile eri rahvuste esindajatest koostööpartnerid, kes on koondunud katusorganisatsioonide alla. Koostööpartnerite eesmärk on kultuuride eripära tutvustamine, rahvuskultuuriseltside toetamine nende kultuuripärandi säilitamisel, edendamisel ja tutvustamisel ning koostöö arendamine eesti kultuuriseltsidega. Samuti on oluline infoliikumise parandamine katusorganisatsioonide liikmete vahel.

 

Baasfinantseerimist ei saa taotleda otse riigieelarvest rahastatavad katusorganisatsioonid ja liikmesühendused.

 

Lisateave: Kristina Pirgop, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel  659 9024  659 9024 , E-post kristina.pirgop@meis.ee

 

 

 

Jaanuaris jätkub traditsiooniline rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolide õpetajate koolitus. Esimeses moodulis käsitletakse õpetamise metoodikat ja keeleõppe didaktikat ning teiste riikide kogemust rahvusvähemuse keele- ja kultuuriõppes. Kokku on planeeritud läbi viia neli moodulit. Koolitusrühmad on komplekteeritud.

 

Rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolides õpetatakse lastele konkreetse rahvuse keelt, kultuuri ja kombeid, et säilitada rahvuslik identiteet ka etniliselt kodumaalt eemal viibides.

 

Koolitust viib läbi OÜ Inscape Koolitus. Koolituse korraldamist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

 

Lisateave: Kristina Pirgop, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel  659 9024  659 9024 , E-post kristina.pirgop@meis.ee