Keelekohvik on eesti keele iseseisva õppe tugi ja praktika võimalus neile, kes tahavad eesti keeles rääkida – sõnavara täiendada, saada tuge iseseisvaks keeleõppeks ning koos kaaslastega vabamas õhkkonnas igapäevastel teemadel suhelda.
Keelekohvikus arutatakse igapäevaelus ette tulevaid olukordi ja teemasid. Käsitlevateks teemadeks on näiteks enesetutvustus, töö otsimine, enesetäiendamine, kolleegidega suhtlemine, reisimine, hobide harrastamine, tähtpäevade ja sündmuste tähistamine, samuti erinevad olmeküsimused – nt arsti ning ametniku vastuvõtul käimine.
Mida keelekohvik endast kujutab?
Toome välja viis olulist fakti:
1. Keelekohvikus ei õpita grammatikat
Keelekohvikud ei ole keelekursused. Need on võimalus päevarutiinist välja murda ning harjutada eesti keelt mõnusas õhkkonnas väljaspool klassiruumi. Keeleoskus paraneb ja tõenäosus leida uusi toredaid tuttavaid on suur.
2. Igaüks saab rääkida
Lõpuks ometi on võimalik keskenduda rääkimisele ja kõnest arusaamise oskusele. Samuti kasvatada endas julgust ja enesekindlust eesti keeles suhelda.
3. Räägime kogu aeg
Keelekohvikus me ei kirjuta, ei tee harjutusi ega loe tekste. Kogu tähelepanu on rääkimisel ja ainult rääkimisel.
4. Vead on lubatud
Keegi ei pea põdema selle pärast, et ta keeleoskus pole perfektne. See on ju nii armas, kui vene emakeelega inimene räägib eesti keeles. Keda morjendavad need väikesed vead?
5. Räägime inimesele huvitavatel teemadel
Ei ole saladus, et meile kõigile meeldib rääkida iseendast, reisimisest, hobidest, tööst ja perest. Just neil teemadel keelekohvikutes kõneletaksegi.
Keelekohviku metoodiline juhend ja keelekohvikukavad on leitavad siit: "Keelekohvik - vaba suhtlus vabas õhkkonnas".
Euroopa Sotsiaalfond+ toetusest rahastatava projekti nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus nr 3.4.4.1 „Keeleõppe omandamisele suunatud keele praktiseerimise keskkonna ja selle toetavate lahenduste arendamine ja pakkumine“.
