MISA Narva nõustamiskeskusega liitus uus nõustaja
Noorte seminar-arutelude sarja üritused jõuavad Pärnusse ja Haapsallu
Julia Polujanenkova: eesti keele ja kultuuri tundmise klubi on formaat, mida oodati juba ammu
Detsembrikuus tutvustavad aserid koolides oma kutuuripärandit
Jaanuari aluses toimub rahvusvaheline festival ja konkurss „Sinilinnu lend“
„Ühiskonda lõimitus eeldab uue elukohamaa keele ära õppimist, selle kultuuri ja seadustega tutvumist ning neist lugupidamist“ – Said`i lugu
MISA tegemistest
MISA Narva nõustamiskeskusega liitus uus nõustaja
MISA kollektiiviga liitus oktoobrist Anna Kuznetsova, kes asus tööle Narva kontoris elanike nõustajana.
„Minu ülesandeks MISA-s on pakkuda kohalikele Narva ja Ida-Virumaa elanikele lõimumisalastes ning igapäevaelu puudutavates küsimustes nõu ning tuge. Samuti tegelen sihtasutuses ka eesti keele kohvikute ja teiste nõustamisürituste korraldamisega.
„Kuna olen Narvas sündinud ja aastaid elanud ning töötanud, siis on Narva inimeste mured mulle tuttavad ning kohalike inimeste abistamine on mulle tähtis ja südamelähedane tegevus,“ kommenteeris Anna Kuznetsova.
Anna on lõpetanud Tartu Ülikoolis slaavi filoloogia eriala. Peale ülikooli lõpetamist töötas ta erinevates Ida-Virumaa ettevõtetes. Viimased kolm aastat on ta töötanud turismiga seotud ettevõttes, kus tal tuli kokku puutuda klienditeeninduse ning meeskonnatööga.
MISA nõustamiskeskuse nõustajatega saab kontakteeruda kirjutades e-posti aadressil info@integratsiooniinfo.ee või helistades tasuta infotelefonil 800 9999.
Üle-eestiline seminar-arutelude sari noortele
Noorte seminar-arutelude sarja üritused jõuavad Pärnusse ja Haapsallu
Noortele mõeldud seminar-arutelude sari jätkub Pärnus ja Haapsalus toimuvate üritustega, kus fookuses on noorte piirkondlik identiteet. Üritusi korraldab Noorteühing Avatud Vabariik koostöös Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusega Meie Inimesed (MISA).
„Novembris toimusid meil seminar-arutelud Narvas, Tartus ja Tallinnas. Kõikide arutelude teemad olid erinevad, kesksel kohal olid vastava piirkonna jaoks olulised küsimused. Heameelt valmistab see, et noored olid aktiivsed ja näha oli, et käsitletavad teemad läksid neile korda,“ kommenteeris toimunud üritusi Vladislav Veližanin Noorteühingust Avatud Vabariik.
Detsembris toimub kaks üritust. 8.12 toimub arutelu Pärnu Ühisgümnaasiumis ja aasta viimane üritus toimub 19.12 Haapsalus, Läänemaa Ühisgümnaasiumis. Mõlemad kohtumised on pühendatud kohalikule identiteedile. Arutatakse Pärnu ja Haapsalu linna tuleviku üle – kas ja miks võiksid noored tulla (tagasi) elama Pärnumaale ning Läänemaale.
Üritused on osalejatele tasuta. Seminar-aruteludele registreerimise info leiab koduleheküljelt www.or.ee. Ürituste info leiab ka Facebooki lehelt: https://www.facebook.com/avatudvabariik.
Seminar-arutelude teemafookuses on noorte suhted ja suhtlemisoskus erinevates sotsiaalsetes keskkondades. Ürituste korraldamisega soovitakse toetada 17-26-aastaste noorte omavaheliste kontaktide tekkimist ja vähendada kultuuridevahelisi barjääre.
Seminar-arutelude sarja üritused vältavad kuni 2017. aasta maini. Kokku oodatakse osalema 700 noort üle Eesti.
Ürituste korraldamist toetab MISA Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ vahenditest.
Lisainfo: Vladislav Veližanin, Noorteühingu Avatud Vabariik kodanikuhariduse programmi juht, E-post vladislav@or.ee, Tel 556 31777
Natalia Reppo, MISA koostöötegevuste valdkonnajuht, E-post natalia.reppo@meis.ee, Tel 659 9840
Eesti keele ja kultuuri tundmise klubis osaleja tagasiside
Julia Polujanenkova: eesti keele ja kultuuri tundmise klubi on keeleõppeformaat, mida oodati juba ammu
Julia Polujanenkova töötab Tartus Kunstimuuseumis – ta on noor, aktiivne, tubli, haritud neiu, kes vaatamata oma väga heale eesti keelele otsustas oma oskusi veelgi lihvida.
„Kolm kuud tagasi liitusin Tartus eesti keele ja kultuuri tundmise klubiga. Olen väga õnnelik, et sain võimaluse klubi tegevuses osaleda. Olen 25-aastane Jõhvist pärit noor spetsialist, kes on kasvanud ja õppinud mitte-eestikeelses keskkonnas. Keeleklubiga puutusin esmakordselt kokku seoses õpingutega Peterburi ülikoolis, kus võõrkeelte klubid olid väga populaarsed. Mind pani alati mõtlema, et miks sellist formaati ei kasutata Eestis, et aidata inimestel parandada oma rääkimisoskust. Hiljem sain teada, et keeleklubid tõesti tegutsevad ka Eestis, kuid paljud, kaasa arvatud mina ja mu pere, ei olnud sellest lihtsalt teadlik. Nüüd, kus ma ise käin keeleklubis, jagan hea meelega oma kogemust ja arvamust ka teistega, et innustada inimesi keeleklubiga liituma.
Paljudel inimestel, kes on hulga aega eesti keelt õppinud, on probleem, kuidas alustada suhtlemist. Näiteks venekeelsel inimesel, kes elab Ida-Virumaal ja töötab venekeelses kollektiivis, on võimalik eesti keelt kasutada mõnikord ainult kaupluses. Eestikeelseid sõpru on siis päris keeruline leida. Eestikeelseid ajalehti lugeda ja saateid vaadata on samuti raske, sest neis kasutatav eesti keel on liiga keeruline. Aga kust siis keelepraktikat saada, ilma milleta ununeb õpitud keel kiiresti ja võimatu on areneda? Just selleks ongi keeleklubid kasulikud.
Hetkel töötan eestikeelses kollektiivis, kus minu kolleegid ei paranda minu keelevigu ning mõnikord tunnen, et meil on liiga erinev kultuuritaust. Eesti keele ja kultuuri tundmise klubis teeme just seda, mida olen alati soovinud – saan rääkida ja juhendajad parandavad minu korduvaid vigu, saan küsida keeruliste reeglite kohta nõu. Nüüd orienteerun ka palju paremini Eesti kultuuriruumis ja kogu meie kooskäimine toimub väga sõbralikus atmosfääris.
Mida oleme veel teinud peale eesti keele harjutamise? Näiteks kuulub klubis käimise juurde ka erinevate kultuurisündmuste ja –asutuste külastamine. Oleme koos klubiliikmete ja nende peredega käinud äsja avatud Eesti Rahva Muuseumis, teinud kamamagustoitu, vaadanud populaarset teatrilavastust „Ma pigem tantsiksin sinuga“, kuulanud Grammyga auhinnatud Eesti Filharmoonia Kammerkoori, mänginud lauamänge ja palju muud. Kõik see aitab mul täita tühimikku minu keeleõpingutes, kust on puudu olnud need lihtsad igapäevased sõnad, mida ma pärast kooli ei ole kasutanud. Olen ka lõpuks hakanud jälgima grammatikareegleid, mis on mind alati segadusse ajanud.
Kaks päeva tagasi kirjutas minu kolleeg üldise kirja meie asutuse töötajatele. Kirja teemaks lisas ta fraasi „Riia, mu arm“. Tänu klubis käimisele tean, et see humoorikas lause on ühe legendaarse Eesti punklaulu nimi. Väga hea tunde tekitab teadmine, et saan nüüd aru sõnadest ja nende lisatähendusest.“
Eesti keele ja kultuuri tundmise klubi on koht eesti keele praktiseerimiseks ja suhtlemisraskuste ületamiseks. Klubi on mõeldud eelkõige neile, kes juba oskavad eesti keelt, kuid kes vajavad veel julgustust ja tunnustust, et spontaanselt ning vabalt eesti keelt rääkida. Aastatel 2016-2017 avatakse kokku 60 eesti keele ja kultuuri tundmise klubi Tallinnas, Tartus, Sillamäel, Jõhvis, Kohtla-Järvel, lisaks ka Ahtme linnaosas ja Narvas ning Pärnus. 2017. aasta lõpuni organiseerivad klubide kohtumisi ja tegevust Mitteldorf OÜ, Keelepisik OÜ, ImmiSchool - Uusimmigrantide Koolituskeskus OÜ ning Change Partners OÜ.
MISA toetab eesti keele ja kultuuri tundmise klubide tegevust Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ vahenditest.
Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, e-post: jana.tondi@mail.ee, tel. 659 9069
Rahvuskultuuriseltside üritused
Detsembrikuus tutvustavad aserid koolides oma kultuuripärandit
MTÜ Eesti Aserbaidžaani Kultuurikeskus Ajdan külastab detsembrikuu jooksul erinevaid Eestimaa koole ja ülikoole, et tutvustada noortele aserite kultuuri, traditsioone ning kombeid. Aserbaidžaani kultuuripäevade üritusi korraldab Ajdan juba 12. korda.
„Kooliõpilastele ja üliõpilastele korraldatavate ürituste läbiviimine on aserbaidžaani kogukonnale väga tähtis. Loodame, et tänu tutvustusüritustele mõistavad kooliõpilased paremini ka nende koolis õppivaid aserbaidžaani juurtega lapsi ning muutuvad seeläbi tolerantsemaks. Soovime, et meie lapsed tunneksid uhkust oma ja perekonnaliikmete päritolu üle,“ selgitas kultuuriürituste läbiviimise mõtet MTÜ Eesti Aserbaidžaani Kultuurikeskuse Ajdan esimees Nijazi Gadžijev. „Koolid, kes on samuti aserbaidžaani kultuuriüritustest huvitatud ja tahaksid meid külla kutsuda, võivad meiega julgelt ühendust võtta,“ lisas Gadžijev.
Detsembrikuus toimuvad Aserbaidžaani kultuuripäevade üritused Tallinna Ülikoolis, Tallinna Pae Gümnaasiumis, Tallinna Saksa Gümnaasiumis, Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Nõo Reaalgümnaasiumis.
Aserbaidžaani kultuuripäevade raames saab osa võtta viktoriinist, kus osalejad saavad kontrollida oma teadmisi Aserbaidžaani ajaloo, kultuuri ja traditsioonide kohta ning õppida ka uusi fakte. Parimatele on kingituseks rahvuslikud suveniirid. Toimub näitus, kus tutvustatakse Aserbaidžaani loodust, linnakultuuri, rahvariideid jne. Kohal on ka aserbaidžaani rahvatantsijad.
Lisainfo: Nijazi Gadžijev, MTÜ Eesti Aserbaidžaani Kultuurikeskus Ajdan, e-post: info@azeri.ee, tel 5019 694
Üritust toetab MISA rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkursi kaudu, mida rahastab Kultuuriministeerium riigieelarvest.
Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, e-post: kristina.pirgop@meis.ee; tel 659 9024
Jaanuari aluses toimub rahvusvaheline festival ja konkurss „Sinilinnu lend“
Rahvusvaheline Rahvuskultuuride Ühenduste Liit LÜÜRA korraldab juba 24. korda lastele ja noortele mõeldud muusika- ja tantsufestivali ning konkurssi „Sinilinnu lend“. Üritus leiab aset jaanuari esimesel nädalal.
„Konkursi korraldamise eesmärk on toetada rahvuskultuuride säilitamist ja innustada, toetada noori, kes rahvamuusika ning -tantsudega tegelevad. Samuti on konkursi korraldamine hea võimalus andekaid noori esile tuua ja tunnustada,“ kommenteeris ürituse korraldamise eesmärki RRÜL LÜÜRA juht Ilona Uzlova.
Konkursist saavad osa võtta lapsed ja noored vanuses 5-25 eluaastat. Konkursil saab esineda kolmes kategoorias: laulmine, tantsimine ja pillimäng.
05.01.2017 kell 11.00 algab konkurss Lindakivi Kultuurikeskuses (J. Koorti 22, Tallinn).
06.01.2017 kell 14.30 toimub Lindakivi Kultuurikeskuses (J. Koorti 22, Tallinn) ürituse galakontsert.
Pealtvaatajatele on konkurss ja galakontsert tasuta!
Lisainfo: Ilona Uzlova, RRÜL LÜÜRA juht, tel. 5808 1044, e-post: info@lyra.ee
Rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide tegevust rahastab MISA Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.
Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, e-post: kristina.pirgop@meis.ee, tel. 659 9024
„I am a migrant“ – elulised ja huvitavad lood Eestis elavatest inimestest
„Ühiskonda lõimitus eeldab uue elukohamaa keele ära õppimist, selle kultuuri ja seadustega tutvumist ning neist lugu pidamist“ – Said´i lugu 
„Olen pärit Marokost, kuid mul on Hispaania kodakondsus. Minu elukäigu võib tinglikult jagada kolmeks, lähtuvalt sellest, kus ma olen elanud – Kanaari saartel, Hispaanias ja Eestis.
Marokos õppisin arheoloogia ja arheoloogiapärandi eriala, kuna mind huvitab väga arheoloogiliste ja ajalooliste mälestusmärkide säilitamine ning taastamine.
Kõige raskem oli elu Kanaari saartel, kuhu suundusin õpinguid jätkama. Kuna stipendiumist ei piisanud elementaarsete elamiskulude katteks, pidin leidma mõne tööotsa, et teenida lisaraha. Üliõpilasena pidin ootama tööluba kuus kuud ja seetõttu hakkasin nädalavahetustel ebaseaduslikult tööle ühes ööklubis, kus töötades sain suure kultuurišoki. Hiljem töötasin öösiti parklavalvurina. Töötasin kuuel ööl nädalas ja käisin päeval loengutes. Kuigi olin väga üksik, stressis ja kurnatud, suutsin esimese õppeaasta lõpetada edukalt. Teisel aastal ei tulnud ülikoolis käimisest aga midagi välja – pidin õpingud katkestama, et ellujäämisele keskenduda. Sain aru, et pean oma elus midagi muutma, sest olin tulnud Kanaari saartele eesmärgiga õppida, mitte töötada, kuid ma ei saanud ka Marokosse naasta.
Otsustasin kolida Barcelonasse, sest mul oli seal sõpru, kes leidsid mulle töökoha postkontoris. Pidasin ühendust sufistide vaimse kogukonnaga, kus kohtasin ka oma tulevast naist. Sealses keskuses mediteerimine aitas mul end tunda osana kogukonnast. Minu maailm muutus täielikult. Mul oli nüüd pere ja tugisüsteem, mis aitas mul paremini ühiskonda mõista. Sain viimaks lõpetada oma magistriõpingud.
Mu naine kuulus UNESCO keskuses arutelurühma, kus said kokku eri piirkondadest ja eri uskumustega inimesed, et arutada vaimseid ja ühiskondlikke teemasid – kuidas elada rahus ning pidada lugu kõigi ühistest huvidest, erinevustest ja arengutest. Lõin nende tegevuses aktiivselt kaasa. Mõistsin, et inimesed kardavad seda, mis on neile võõras. Korraldasime üritusi, et tutvustada omavahel kohalikke elanikke ja erinevaid kogukondi.
Kui algas majanduskriis ja UNESCO keskus oli sunnitud oma tegevuse lõpetama, hakkasin mujal tööd otsima. Olime varem mitu korda Eestis käinud. Siin elab mu naise poeg, kes on abielus eestlannaga. Käisime siin sageli mu naise lapselapsi vaatamas. Tundsime end Eestis olles alati õnnelike ja rahulikena. Seda otsust polnud kerge teha, ent kuna meil polnud Hispaanias tööd ja Eestis olid meil ees pereliikmed, siis mõtlesime, et miks mitte siia kolida. Eestisse asusime elama 2014. aasta kevadel ja kolme kuu pärast leidsin tööd pagarina. Mu naisel oli alguses töö leidmisega raskusi, kuid säästud ja pere toetus olid suureks abiks.
Lisaks pagarina töötamisele tegelen ma ka muuga, näiteks aitan põgenikel viia end paremini kurssi Eesti kultuuri, seaduste ja hüvede ehk üldkokkuvõttes siinsesse ühiskonda lõimumisega. Minu arvates eeldab Eesti ühiskonda lõimitus esiteks siinse keele ära õppimist, teiseks Eesti kultuuri ja seadustega tutvumist ning kolmandaks neist lugu pidamist.
Vahendajal on väga tähtis osa, sest ta peab olema kannatlik ja suutma mõista nii sisserändajaid kui kohalikke elanikke. Lisaks peab ta oskama leida lahendusi. Just selles seisneski minu töö Barcelonas ja loodan kogu südamest, et saan sellega Eestis ka edaspidi tegeleda.”
