Esitletakse uuringut eesti keele kasutamisest venekeelses kutsekeskhariduses
Üle tuhande avaliku sektori töötaja lihvis programmi toel eesti keele oskust
Algas noorte lõimumisprojekt „Eesti algab sinust“
Kutseõppurid õpivad eesti keelt põnevate tegevuste kaudu
Lõppes lõimitud aine- ja keeleõppe alane koolitus koolitajatele
Toetust said eesti keele projektilaagrid ja pereõppe tegevused
Projektitoetust jagati 25 rahvuskultuuriseltsi pühapäevakoolile
Esitletakse uuringut eesti keele kasutamisest venekeelses kutsekeskhariduses
10. detsembril kell 10.30–13.30 toimub Tallinnas Rahvusraamatukogu kuppelsaalis uuringu „Eestikeelse õppe rakendamine kutsekeskhariduse vene õppekeelega rühmades“ avalik esitlus.
„Uuring annab ülevaate praegusest eesti keele õppest ja võimalustest seda tõhusamaks muuta. Uuringu vaatluse all on eesti keele praegune staatus vene õppekeelega rühmade kutsekeskharidusõppes – näiteks uuriti, kui palju kasutatakse eesti keelt üldharidusainete ja erialamoodulite õpetamisel, kui head on võimalused teha praktikat eestikeelses keskkonnas ning kuivõrd õpilased sooritavad kutseeksameid eesti keeles,“ selgitas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed elukestva õppe üksuse koordinaator Liilika Raudhein.
Ühtlasi esitletakse Raudheina sõnul hinnanguid selle kohta, kuivõrd vajalikuks peavad erinevad osapooled üldharidusainete ja erialamoodulite õpetamist eesti keeles ning missugusel määral ollakse valmis eesti keeles õppima ja õpetama. „Uuring käsitleb ka takistusi, mida eestikeelsele õppele üleminekul nähakse ja annab soovitusi abinõude osas, et takistused ületada. Samuti oli uuringu ülesandeks analüüsida, milline on kutseõppeasutuste juhtide, õpetajate ja õpilaste praegune eesti keele oskuse tase ning kuivõrd tunnetatakse vajadust täiendava eesti keele õppe järele,“ lisas Raudhein.
Septembris ja oktoobris küsitleti kutsekoolide õpilasi, õpetajaid ja koolijuhte kokku üheteistkümnes kutseõppeasutuses Tallinnas ja Ida-Virumaal. Uuringus osales 437 kutsekeskharidust omandavat vene õppekeelega rühmade õppurit, 215 õpetajat ning 34 koolijuhti.
Uuringu ettevalmistamisel osales Haridus- ja Teadusministeerium. Uuringu tellis Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) Euroopa Sotsiaalfondist rahastava programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ raames. Uuringu viis läbi OÜ Saar Poll.
Uuringu esitlusele registreerumise tähtaeg on 7. detsembril.
Lisainfot ja esitlusele registreerumine: Liilika Raudhein, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 6599 841, e-post liilika.raudhein@meis.ee
Üle tuhande avaliku sektori töötaja lihvis programmi toel eesti keele oskust
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) toel täiendas kolme aasta jooksul oma eesti keele oskust üle tuhande ametniku, pedagoogi, meditsiinitöötaja, raamatukogu- ja kultuuritöötaja.
Keeleõppe korraldamiseks kogus MISA asutuste ettepanekuid, mis kirjeldasid enda individuaalsetest vajadustest lähtuvalt, missugust eesti keele õpet nende asutuse töötajad vajaksid.
Programmi eesmärgiks oli pakkuda eesti keelest erineva emakeele ja ebapiisava eesti keele oskusega täiskasvanutele võimalust omandada igapäevaseks ja ametialaseks toimetulekuks vajalikul tasemel riigikeele oskus. Sihtrühmaks olid näiteks õpetajad, politseiametnikud, meditsiinitöötajad, vanglaametnikud, raamatukogutöötajad, päästjad ning muud avaliku sektori töötajad.
„Selleks, et nende elukutsete esindajatele just neile kõige sobivamal moel eesti keele õpet pakkuda, kogus MISA aastate jooksul asutuste ettepanekuid, kuidas oleks nende töötajatele kõige efektiivsem keelt õpetada. See tähendab, et keeleõpe on asutusekeskne, arvestab paremini asutuse valdkonna spetsiifikat ja on seega ka tulemuslikum,“ selgitas MISA elukestva õppe üksuse koordinaator Tea Kotkas.
„Asutuste initsiatiivil toimunud keeleõppe tõhusust ja õppijate motiveeritust näitas väga hea osavõtt õppetööst, kõrge kursuse edukalt lõpetanute arv ning kursuslaste soov õpinguid jätkata,“ lisas Kotkas.
Keeleõppe tegevustena eelistati kombineeritud keeleõpet, kus auditoorsele tööle lisandusid ka erinevad aktiivõppe meetodid ning väljaspool klassiruumi toimuv keelepraktika. Keeleõppe tegevuste raames korraldati näiteks ka õppekäike ja lähetusi, koostöökohtumisi ja palju muud.
Avaliku sektori töötajate keeleõpet toetatakse Euroopa Sotsiaalfondi „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Keeleõppe arendamine” programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013” raames.
Lisainfo: Tea Kotkas, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9061, e-post tea.kotkas@meis.ee
Algas noorte lõimumisprojekt „Eesti algab sinust“
MTÜ Avatud Vabariik alustas septembris noortele suunatud projektiga, milles osalevad erineva kultuuri- ja keeletaustaga noored üle kogu Eesti ning mille eesmärk on toetada vene emakeelega noorte suuremat lõimumist Eesti ühiskonnas.
Projekti „Eesti algab sinust“ fookuses on Euroopa kolmandate riikide kodanikud ja määratlemata kodakondsusega noored ning projektiga püütakse luua pinnas paremaks lõimumiseks ning toetavama suhtumise kujundamiseks. Projekti raames toimuvad regulaarsed klubiüritused, karjäärialased kohtumised asutustes, firmades ja motivatsioonikonverentsid ning lõimumispoliitika arengute arutelud.
„Regulaarsetel klubiüritustel Tallinnas, Tartus ja Narvas võetakse vaatluse alla noorte, hariduse ning integratsiooniga seonduvad teemad. Klubiüritustel saavad noored tõsta oma kodanikukompetentsi ja suhelda teise kultuuritaustaga noortega. Noored saavad arutelukogemust erinevate organisatsioonide ja asutuste asjatundjatega. Samuti on toimumas karjäärialased kohtumised asutustes, firmades ja motivatsioonikonverentsid,“ selgitas MTÜ Avatud Vabariigi projektijuht Sergei Metlev.
„Noored saavad aimu, kuidas võib Eestis edu saavutada, millised on muukeelsete kodanike edulood. Eriti oluline see on venekeelsetele noortele ning Euroopa kolmandate riikide kodanikele, kes ei ole Eesti tööturul väga motiveeritud. Isiklik professionaalne hakkamasaamine ja usk edu võimalikusse Eestis on oluline lõimumise motivatsioonitegur,“ rääkis Metlev.
Metlev tõi näiteks oktoobris toimunud Tallinki laeva Victoria külastuse, kus kohtuti laeva hotellinduse sektori juhiga, mis oli noorte karjäärialase arengu mõistes praktilise kasuga ning suurendas noorte enesekindlust. Oktoobris toimusid ka klubiüritused Tallinnas ja Tartus, mis keskendusid valijate aktiivsusele. Narvas räägiti Ida-Virumaa negatiivsetest stereotüüpidest ja sellest, kuidas näeb seda regiooni ülejäänud Eesti.
Novembrikuusse on planeeritud klubiüritused, mis käsitlevad meedia rolli lõimumises. Metlev tõdeb, et meedia on üks suurimatest lõimumise mõjutajatest ning noorte ja asjatundjate osalusel on plaanis lahata kahe erineva infovälja problemaatikat.
„Projekti lõpus on kavandatud korraldada ka lõimumislaager, mille tulemusel valmib noorte enda visioon Eesti ühiskonna integratsioonist aastani 2020. Kuna projekt on üldist lõimumisprotsessi toetav, on oluline võimaldada sihtrühmal rääkida lõimumisest ka riiklikul tasemel. Projekti võtab kogu aeg hoogu juurde. Ees on palju põnevaid üritusi, kuhu ootame noori osa võtma. Kutsume õppeasutusi ja teisi organisatsioone koostööd tegema ning usume, et 2014. aasta septembriks, kui projekti lõppeb, on Eesti lõimumine saanud veel ühe olulise ja positiivse impulsi,“ kutsus Metlev koostööle.
Projekti korraldab MTÜ Avatud Vabariik ning selle elluviimist rahastab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist ja Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.
Lisainfo: Maarja Mänd, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee
Kutseõppurid õpivad eesti keelt põnevate tegevuste kaudu
Tartu Kutsehariduskeskuse eestvedamisel parandavad kolme kutseõppeasutuse eesti keelest erineva emakeelega õpilased käesoleval sügisel oma eesti keele oskust näiteks ühistel õppereisidel, aga ka kaasahaarava psühhodraama meetodi abil.
Novembris toimus Tartu Kutsehariduskeskuse, Valgamaa Kutseõppekeskuse ja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õpilaste ühine keeleõppepäev Tartus. Kolme kooli õpilastest moodustati segagrupid, kes vaatasid koos näitusi ning täitsid töölehti Eesti Rahva Muuseumis ja teaduskeskuses AHHAA. Lisaks osaleti Tartu Kutsehariduskeskuses ühises eesti keele tunnis, mis oli üles ehitatud probleemõppele. Õpilastel tuli korraldada rahvusvaheline konverents ning teha ise konverentsieelsed ettevalmistused – näiteks korraldada külaliste registreerimine, valmistada ettekanded ja need esitleda, koostada ja läbi viia oma kooli ja Tartu linna tutvustav viktoriin. Projekti raames toimuvad detsembris kolme kutsekooli õpilaste ühised keeleõppereisid ka Valgamaal ja Ida-Virumaal.
Keeleõppereiside korraldaja on Tartu Kutsehariduskeskus, mis on erinevate erialade õppurid eesti keelt õppima pannud ka näiteks psühhodraama elemente kasutades. „Psühhodraama elementide kasutamine keeleõppes on väljakutset pakkuv kogemus, kus osalejad saavad võtta erinevaid rolle ning keelt õppida koos tegutsedes. Keele õppimine läbi improvisatsiooni on huvitav ja kaasahaarav tegevus, mis sobib antud vanuses õpilastele väga hästi. Improviseerimine innustab õpilasi ennast paremini väljendama ning väga oluliseks õppe osaks on siin ka tagaside saamine ja vastuvõtmine,“ rääkis Tartu Kutsehariduskeskuse eesti keele õpetaja Ellen Aunin.
Tartu Kutsehariduskeskus kaasas teised koolid varasemast heast kogemusest julgust saanuna, sest esimesed õppereisid ning psühhodraama elemente sisaldanud eesti keele kursus toimus Tartus Kutsehariduskeskuses juba 2012. aasta sügisest 2013. aasta kevadeni. Kuna õpilaste tagasiside oli positiivne, otsustati projektiga jätkata ning kaasata tegevustesse ka teiste koolide õpilasi.
Õppereisid ja auditoorne õpe toimuvad Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ tegevuse „Kutseõppurite ja täiskasvanute gümnaasiumide õppurite täiendav keeleõpe“ raames.
Lisainfo: Liilika Raudhein, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9841, e-post liilika.raudhein@meis.ee
Lõppes lõimitud aine- ja keeleõppe alane koolitus koolitajatele
2012. aasta märtsist kuni 2013. aasta novembrini toimus Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) toel ellu kutsutud lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) koolitajate väljaõppekoolitus.
„Koolituse põhiteemad olid seotud LAK-õppega, täiskasvanutele motiveeriva õppekeskkonna loomise ja grupijuhtimise oskustega. Kuna LAK-õppe meetodid ja põhimõtted on heas kooskõlas uue põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatuga, siis aitas kursusel osalemine süveneda ka uue õppekava võimalustesse ja väljakutsetesse,“ kommenteeris koolituse projektijuht Koidu Tani-Jürisoo SA Omanäolise Kooli Arenduskeskuse Avatud Meele Instituut koolituskeskusest. Väljaõpe sisaldas 120-tunnist täienduskoolitust ja 16-tunnist õppeseminari. Väljaõppe eesmärk oli laiendada LAK-õppe koolitajate ringi ja pakkuda paremat tuge üldhariduskoolide erinevate ainete õpetajatele.
2013. aasta aprillis toimunud õppeseminarile oli kutsutud Mare Orman Soomest (HAMK - Hämeen Ammatikorkeakolulu), kes käsitles Koidu Tani-Jürisoo sõnul köitvalt multikultuurilisuse teema arengut Soome näidete varal.
„Osalejad tõid oma tagasisides välja, et nad tunnetasid olulist mõju enda koolitajaoskuste kasvus, aga ka isiklikus arengus. Lisaks öeldi, et koolitus aitas paremini mõtestada LAK-õppe metoodika sisu ning näha haridust kui tervikut. Väga väärtustati õppe praktilisust ja kogetud koostöist õpiprotsessi, kus kasvas nii isiklik motivatsioon kui ka julgus vastu võtta uusi väljakutseid. Seda kõike loodame uute koolitajate kaudu ka LAK-õppe õpetajateni, kuid eelkõige õpilasteni viia,“ sõnas Tani-Jürisoo.
Väljaõppekoolituse korraldas ja viis läbi SA Omanäolise Kooli Arenduskeskuse koolituskeskus Avatud Meele Instituut (AMI) ning selle lõpetas edukalt 35 koolitajat. LAK-õppe koolitajate koolitus viidi ellu Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed ning Haridus- ja Teadusministeeriumi toel.
Lisainfo: Maarja Mänd, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee
Toetust said eesti keele projektilaagrid ja pereõppe tegevused
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toetas projektikonkursi „Noorte eesti keele õpe peredes ja projektlaagrites“ raames nelja organisatsiooni, mille eestvedamisel korraldatakse tuleval aastal eesti keele ja kultuuri õpet eesti peredes ning noortelaagrites.
Konkursi eelarve oli 140 000 eurot ning kokku toetati tegevusi 135 294 euroga. Toetust sai pereõppe korraldamiseks MTÜ Veeda Vaheaeg Võrumaal ning eesti keele õppe korraldamiseks noortelaagrites MTÜ Lastekaitse Liit, Sillamäe Gümnaasium, Narva 6. Kool ja Keila Vallavalitsus.
Pereõppe ja laagrikorraldajatega kontaktid leiab MISA veebilehelt.
Lisainfo: Sandra Nuudi, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9855, e-post sandra.nuudi@meis.ee
Projektitoetust jagati 25 rahvuskultuuriseltsi pühapäevakoolile
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toetas 25 rahvuskultuuriseltsi pühapäevakooli kokku 99 035,20 euroga.
Toetus on mõeldud pühapäevakoolide õppetegevuse toetamiseks, töötasude maksmiseks, emakeelse õppevara ja kirjanduse soetamiseks, õppetööks vajalike kantseleitarvete soetamiseks, õpperuumi rendi ning ürituste korraldamise kulude tasumiseks ja muudeks õppetööga otseselt seotud ja põhjendatud tegevusteks.
Rahvusvähemuste kultuuriseltside pühapäevakoolide igapäevatööks vajalikke tegevusi rahastati Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu riigieelarvest „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ raames.
Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee
