Välismaal elavatele eesti päritolu noortele toimuvad eesti keele laagrid ka sellel aastal
Kohtla-Järvel toimus seminar "Iga inimene on oluline, iga rahvus on eriline!"
Euroopa Sotsiaalfond toetab kutseõppurite riigikeele õpinguid
Alates aprillist jätkuvad keeleõppe arendamise programmi tegevused kutseõppeasutustele
Huvilised on oodatud õigeusu ülestõusmispühade etendusele Iisakul!
Helged ülestõusmispühad Viljandi pühapäevakoolis
Välismaal elavatele eesti päritolu noortele toimuvad eesti keele laagrid ka sellel aastal
Sarnaselt eelnevatele aastatele korraldab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) ka sellel aastal eesti päritolu noortele, kes elavad väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi, eesti keele laagreid.
Keelelaagrid toimuvad kolmes vahetuses juunist augustini ning nende eesmärgiks on hoida ja suurendada sidet Eestimaa ja välismaal elavate eesti päritolu noorte vahel. Laagris saavad noored organiseeritud ja sihipärast keeleõpet, suhelda teiste eestlastest eakaaslastega, võtta osa sportimis- ja isetegevusvõimalustest ning tutvuda Eesti ja selle kultuuriga.
MISA on väliseesti noortele korraldanud keelelaagreid juba viimased 13 aastat ning toonud eesti keelt ja kultuuri õppima etnilisi eestlasi Venemaalt, USA-st, Taanist, Itaaliast, Šotimaalt ning paljudest teistest riikidest üle kogu maailma. Kokku on nendes laagrites osalenud üle 400 noore.
Keelelaagrites saavad osaleda väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi elavad eesti päritolu noored vanuses 13–18 aastat. Kokku osaleb laagri kolmes vahetuses 90 noort (ühes vahetuses 30 noort).
Keelelaagreid korraldatakse riikliku programmi „Rahvuskaaslaste programmi (2014-2020)“ raames, mis on mõeldud väljaspool Eestit elavatele eesti noortele keelelaagrite korraldamiseks. Tegevuse läbiviimist toetavad Kultuuriministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium.
KEELELAAGRITE INFO:
Esimene laagrivahetus toimub 25. juunist – 5. juulini ja on mõeldud noortele, kellel puudub eesti keele oskus või on teadmised keelest vähesed.
Teine laagrivahetus toimub 20.–30. juulini ning on mõeldud noortele, kes valdavad eesti keelt edasijõudnute tasemel.
Kolmas laagrivahetus toimub 3. – 13. augustini, mis on suunatud noortele, kes valdavad vabalt eesti keelt.
Noorte registreerimine laagrisse algab 2. aprillil ning on avatud 24. aprillini.
MISA annab kandideerinud noorte peredele valikust teada 5.maiks.
Lisainfo: Marje Sarapuu, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9068, e-post marje.sarapuu@meis.ee
Kohtla-Järvel toimus seminar "Iga inimene on oluline, iga rahvus on eriline!"
27. märtsil toimus Kohtla-Järvel Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledžis projekti „Kultuuride mitmekesisus rikastab“ raames seminar "Iga inimene on oluline, iga rahvus on eriline!".
Seminaril käsitleti eri rahvuste olukorda Eesti tööelus ja õpingutes ning jagati Ida-Virumaa inimestega mõtteid mitmekesisest ühiskonnast ja sallivusest.
Eesti töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk tõi oma ettekandes välja Kirde-Eesti tööturu rahvuslikud eripärad, vaagiti mitmekultuurilise töökollektiivi eeliseid ning juhiti tähelepanu võimalikele probleemidele. Inimõiguste Instituudi nõunik Ene Eha Urbala pidas ettekande eri rahvuste võimalustest Eesti tööturul ning õpingutes. Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin selgitas, millised on peamised raskused muust rahvusest inimeste sulandumisel Eesti ühiskonda. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed koordinaator Igor Ljapin jagas kogemusi juba teoks saanud edukatest lõimumisprojektidest.
Projekti „Kultuuride mitmekesisus rikastab” juht Kaire Viil kommenteeris, et kõik seminaril esinenud külalised pakkusid välja huvitavaid ja olulisi teemasid, mille üle arutleda ja kaasa mõelda. „Seminar tõstis inimeste teadlikkust eri rahvuste lõimumisprobleemidest Eesti ühiskonda ning loodetavasti ollakse teineteise suhtes veelgi sallivamad ning toetavamad,“ lisas Viil.
Seminar toimus projekti „Kultuuride mitmekesisus rikastab“ raames ning projekti elluviimist toetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond ja Kultuuriministeerium. Projekti elluviija on Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž.
Lisainfo: Maarja Mänd, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee
Euroopa Sotsiaalfond toetab kutseõppurite riigikeele õpinguid
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) kogus kutseõppeasutustelt ja täiskasvanute gümnaasiumidelt ettepanekuid eesti keele õppe korraldamiseks. Täiendava eesti keele õppe korraldamise eesmärk on aidata eesti keelest erineva emakeelega õppuritel arendada nii igapäevast kui erialaseks õppeks vajalikku eesti keele oskust.
Täiendavat eesti keele õpet võimaldatakse lisaks riikliku koolitustellimuse raames rahastatavale õppele ning konkursile laekus 15 ettepanekut 11 kutseõppeasutuselt. “Peaaegu kõik ettepanekud sisaldasid eesti kultuuri tutvustavate programmide väljatöötamist, millega kaasnevad õppekäigud erinevatesse Eesti maakondadesse ja kuhu kaasatakse ka eesti õppekeelega õppurid. Muuhulgas sooviti ettepanekutes korraldada lõimitud keele- ja erialaõpet, sealhulgas praktika läbiviimist eestikeelses töökeskkonnas ja õppurite vahetusprogrammide rakendamist,” kommenteeris MISA elukestva õppe üksuse koordinaator Tea Kotkas. Kotkas lisas, et ettepanekutevoorus sooviti korraldada ka intensiivset tugiõpet, mitme kooli koostöötegevusi ning ühisüritusi keeleõppe motivatsiooni tõstmiseks.
„Tänu varasemale heale koostöökogemusele, oli ka seekord partnerkoolidena esile tõstetud Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool ning Kuressaare Ametikool, kus on loodud head tingimused erialaseks õppeks ja keelepraktikaks. Hindamiskomisjon kiitis heaks 14 ettepanekut ning nende elluviimiseks sõlmib sihtasutus vajalike osapooltega lepingud ja asub korraldama edasist koostööd,” lisas Kotkas.
2014. aastal toetatakse Sillamäe Kutsekooli, Sisekaitseakadeemia, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli, Valgamaa Kutseõppekeskuse, Narva Kutseõppekeskuse, Tartu Kutsehariduskeskuse, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse, Tallinna Teeninduskooli, Tallinna Kopli Ametikooli ja Tallinna Tööstushariduskeskuse õppurite keeleõpet.
Keeleõppe korraldamiseks laekunud ettepanekute elluviimist toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi “Keeleõppe arendamine 2011–2013” tegevuse “Kutseõppurite ja täiskasvanute gümnaasiumide õppurite täiendav keeleõpe” raames.
Lisainfo: Tea Kotkas, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9061, e-post tea.kotkas@meis.ee
Alates aprillist jätkuvad keeleõppe arendamise programmi tegevused kutseõppeasutustele
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) jätkab „Keeleõppe arendamise“ programmi "Keeleõppe arendamine 2011-2013" raames edasiste tegevustega, mis on mõeldud kutseõppeasutustele.
Aprillis toimub kutseõppeasutuste mitmekultuurilise õppesüsteemi nõustajate ja kutseõppeasutuste juhtide ümarlaud, et selgitada välja koolide tänavused vajadused nõustamise järele mitmekultuurilisuse ja mitmekeelsuse oludes.
„Ümarlaual tuletatakse meelde olulisemad nõustamistegevuste põhimõtted, arutatakse kutseõppeasutuste ootusi nõustamistegevustele 2014. aastal ning kaardistatakse kutseõppeasutuste nõustamise vajadus. Samuti lepitakse kokku tegevusplaan individuaal- ja rühmanõustamiste läbiviimiseks. Lisaks selgitatakse välja, milliseid koolitusi vajavad nõustajad, et üha tulemuslikumalt jagada informatsiooni ning tutvustada uusi võimalusi üleminekul osalisele eestikeelsele õppele,” loetleb programmijuht Jana Tondi. Tondi lisas, et kutseõppeasutuste nõustajate peamine roll on õpetajate ja koolijuhtide toetamine mitmekultuurilise õppesüsteemi arendamisel ning nõustajatel tuleb pidevalt olla kursis kutsehariduse vallas toimuvate muutuste ja protsessidega ning multikultuurilise õpikeskkonna eripäraga.
Perioodil 2011-2013 on Euroopa Sotsiaalfondi toel juba läbi viidud nõustajate koolitusi ning nõustamisfoorumeid erinevate kutsehariduse osapoolte kokkusaamisteks. 2013. aastal toimusid Narvas, Jõhvis ja Sillamäel rühmanõustamised, milles osales kokku 95 õpetajat. Lisaks on kutseõppeasutuste juhtkondadele ja õpetajatele läbi viidud individuaal- ja rühmanõustamisi – kokku 75 nõustamiskorda.
Tondi täiendab, et lisaks kutseõppeasutuste mitmekultuurilise õppesüsteemi nõustamise arendamisele, jätkuvad programmi raames ka kutseõppeasutuste pedagoogide täienduskoolituse ning kutseõppurite täiendava keeleõppega seotud tegevused.
Tegevused “Kutseõppeasutuste mitmekultuurilise õppesüsteemi nõustamise arendamine” viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetme „Keeleõppe arendamine“ programmi "Keeleõppe arendamine 2011-2013" raames.
Lisainfo: Liilika Raudhein, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9841, e-post liilika.raudhein@meis.ee
Huvilised on oodatud õigeusu ülestõusmispühade etendusele Iisakul!
Ida-Virumaa Integratsioonikeskus korraldab koos Iisaku Koduloomuuseumiga pühapäeval, 27. aprillil kell 14.00 – 17.00 Iisaku muuseumi ruumides etenduse, mille kaudu tutvustatakse õigeusu ülestõusmispühade ehk lihavõttepühade tähistamist.
Ürituse eesmärk on tutvustada kohalikele elanikele ja Iisaku külalistele õigeusu ülestõusmispühade tähistamise rahvuslik-kultuurilisi iseärasusi vastavalt Venemaa, Ukraina ja Valgevene traditsioonidele.
Lisaks etendusele toimuvad ka ülestõusmispühade ringmängud ja laulud ning teised tegevused. Kaubelda saab ülestõusmispühade laadal, proovida temaatilisi pühade toite ning võtta osa meistriklassidest, kus valmistatakse vene, ukraina ja valgevene ülestõusmispühade meeneid.
Õigeusu lihavõtete traditsioone ja kombeid Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes esitlevad Kiviõli, Kohtla-Järve, Jõhvi, Sillamäe, Narva ja Lohusuu vene, ukraina ja valgevene seltside liikmed, kes kuuluvad Ida-Virumaa Rahvuskultuuriseltside Ümarlauda.
Kõik huvilised on oodatud ja sissepääs on kõigile tasuta!
Üritust toetavad Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.
Lisainfo: Heli Ferschel, Ida-Virumaa Integratsioonikeskuse projektide koordinaator, e-post integratsioon@hot.ee
Kristina Pirgop, MISA multikultuurse hariduse programmide koordinaator, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee
Helged ülestõusmispühad Viljandi pühapäevakoolis
20. aprillil tähistavad kristlased ülestõusmispüha ja sellega koos võitu surma üle. Ülestõusmispüha on armastuse, rahu ja helge elu pidupäev. Viljandi Vene Kultuuri Sõprade Ühingu Kultuuriseltsi pühapäevakoolis räägitakse sel päeval lastele tähtpäeva tekkimise ajaloost ja traditsioonidest.
„Tähtis on sisendada lastele juba algusest peale headuse ja puhtuse mõistet ning õpetada neid austama oma rahva traditsioone. Alates suurest reedest hakkame valmistuma lihavõteteks. Kõigepealt koristame kodu, aga seejärel värvime mune ja küpsetame kulitšid, ehk magusat lihavõttesaia,” räägib Viljandi Vene Kultuuri Sõprade Ühingu Kultuuriseltsi juhataja Sažida Jalak. Ta lisab, et ülestõusmispühapäeval käivad inimesed kirikus, kus preester õnnistab kulitšid ja ülestõusmismune. Pärast kirikuskäiku koguneb pere rikkaliku peolaua ümber ja maitseb kulitšisid, lapsed aga mängivad värvitud munadega.
Põnevad lihavõttetraditsioonid
Jalak räägib, et lastele munade värvimine väga meeldib ja selle juurde räägitakse pühapäevakoolis ka lugu, millest see traditsioon on üldse alguse saanud. Nimelt olevat ülestõusmispühal läinud Rooma keisri Tiberiuse juurde Maria Magdaleena, kes viis talle rõõmusõnumi sellest, et Kristus on üles tõusnud, ning andis keisrile kingituseks kanamuna. Keiser hakkas naerma ja ütles, et enne muutub muna punaseks, kui ta seda usub. Ent hämmastunud rahvahulga silme all muutuski valge muna Maria Magdaleena käes punaseks! Kui Tiberius seda nägi oli ta rabatud ning vastas: „Tõesti on üles tõusnud!“ Sellest ajast tekkiski traditsioon värvida munad punaseks ja niimoodi üksteist tervitada. Hiljem hakati lihavõttemune värvima erinevatesse toonidesse. Loomulikult toimub perekondades ka munade koksimine ja võidab see, kelle muna terveks jääb. Lihavõttetraditsioonide hulka kuulub ka meie kõigi hulgas juba populaarne värvitud munade vahetamine.
Lisaks kirjeldatud legendile, kuuluvad Jalaka sõnul ülestõusmispüha juurde kindlad sümbolid. Need on valgus (seepärast püütakse kanda süüdatud küünalt kirikust koju), elu (seda sümboliseerivad munad – uue elu sümbol ja küülik – viljakuse sümbol), lihavõtte kulitš ja muidugi rist, sest sinna löödi Jeesus. Puhtuse ja süütuse sümboliks peetakse lambatalle ning varasemalt oli venelastel kombeks küpsetada lihavõttelauale taignast talleke.
Vene kristlaste kombestikus on tähtsal kohal ka kaunis pidulaud. Munad pannakse taldrikule, millel kasvavad varem külvatud kaeravõrsed. Laud kaunistatakse erinevate kujukestega – jäneste, lindude ning pajuokstega. „Linnud on peaaegu kõigis maades levinuim lihavõttekujunduse element ning lind on Vaimu ja looduse taassünni sümbol. Ka lihavõttejänes on selle püha üks kohustuslikke elemente, sest kiire jänes viib esimesena kohale sõnumi Kristuse ülestõusmise kohta,” selgitab Jalak.
„Ülestõusmispüha on iidne tähtpäev, kuid kristlaste jaoks on see omandanud erilise tähtsuse, sest Jeesus Kristus löödi risti inimeste pattude eest. Kuid kolmandal päeval pärast surma tõusis ta üles ning sellest ajast me tähistamegi igal aasta helget ülestõusmispüha,” lisas Jalak.
Pärast ülestõusmispüha ajaloo tutvustamist värvitakse Viljandi Vene Kultuuri Sõprade Ühingu Kultuuriseltsi pühapäevakoolis mune, valmistatakse pühadekaarte sugulastele ning tehakse paberist jäneseid ja linnukesi. Lapsed saavad värvida juba keedetud mune tavaliste vesivärvidega. Seejärel vaadatakse koos lastega videot Kristuse elust – sünnist kuni ülestõusmiseni.
Rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolide tegevust toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.
Lisainfo: Sažida Jalak, Viljandi Vene Kultuuri Sõprade Ühing Kultuuriseltsi juhataja, e-post s.jalak@gmail.com
Kristina Pirgop, MISA multikultuurse hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee
