Märtsis jagas Kultuuriministeerium 19 rahvuskultuuriseltside katusorganisatsioonile Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed kaudu 4,9 miljonit krooni. Kokku saavad riigipoolsest baasfinantseerimisest seeläbi osa enam kui 250 rahvuskultuuriseltsi. Maksimaalne toetus oli 624 600, minimaalne 89 390.
Kultuuriminister Laine Jänes kinnitab, rahvuskultuuriseltsidel on Eesti kultuurielus oluline roll, sest nende läbi saavad emotsionaalselt rikkamaks ja kultuuriliselt mitmekülgsemaks nii siin elavad teiste rahvuste esindajad kui ka eestlased. Minister kohtub regulaarselt rahvusvähemuste kultuuriorganisatsioonide esindajatega Kultuuriministeeriumi juures tegutseva rahvusvähemuste kultuurinõukoja kogunemistel ja tema sõnul on rahvuskultuuriseltsid ministeeriumile Eesti kultuuripoliitika edendamisel usaldusväärsed partnerid.
Rahvuskultuuriseltsid on olnud alates 1991. aastast riigi poolt baasfinantseeritavad. Kui kuni 2008. aastani jagati toetust otse seltsidele, siis alates 2009. aastast toimub toetuse andmine katusorganisatsioonide kaudu.
Baasfinantseeritavad katusorganisatsioonid ja nende alla koondunud rahvuskultuuriseltsid on riigi koostööpartneriteks, kelle eesmärk on erinevate kultuuride eripära tutvustamine, rahvuskultuuriseltside toetamine nende kultuuripärandi säilitamisel, edendamisel ja tutvustamisel ning koostöö arendamine eesti kultuuriseltsidega. Samuti on oluline infoliikumise parandamine katusorganisatsioonide liikmete vahel.
2010. aastal said baasfinantseerimist taotleda ainult katusorganisatsioonid ja nende liikmesühendused, kes on läbinud Rahvastikuministri Büroo poolt korraldatud atesteerimise 2008. aastal või Kultuuriministeeriumi poolt korraldatud atesteerimise 2009. aastal. Vastav nimekiri on toodud Kultuuriministeeriumi veebilehel (http://www.kul.ee/webeditor/files/koda/attesteeritud_(2).doc). Baasfinantseerimist ei saa taotleda otse riigieelarvest rahastatavad katusorganisatsioonid ja liikmesühendused.
Lisainfo: Kristina Pirgop, Kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee
Kultuuriminister Laine Jänes andis 6. aprillil Estonia Talveaias üle tänavused lõimumisvaldkonna arendus- ja meediastipendiumid, viie stipendiumi auhinnafond on 80 000 krooni.
Kultuuriminister Laine Jänes ütles, et tähtis pole üksnes keeleõpe, vaid just kontaktide leidmine, julgus suhelda üksteisega, sotsiaalse võrgustiku olemasolu, samuti ühiskondlik aktiivsus ja vastastikune huvi.
Jänese sõnul on meie ülesanne toetada koostööprojekte, millest saaks osa aina rohkem inimesi ja luua Eestis tingimused kultuuriruumi mitmekesistamiseks, kus iga rahvuse traditsioonid ja keel saavad väärtustatud.
"Küllalt raske oli teha valikut, sest stipendiumisaajaid on vaid viis, taotlusi aga üle viiekümne. Sellepärast otsustasime lisaks stipendiumitele anda tänukirjad neile tublidele inimestele, kes väärivad tänuväärse töö eest tunnustust," lisas minister Jänes.
Stipendiumikomisjon otsustas anda eesti keele õppe edendamise stipendiumi Märjamaa Gümnaasiumile projektide "Silmadest võib südant tunda", "Läbi keele ja kultuuri Eesti ajaloo ja kirjanduse mõistmiseni", "Eestlaste ühepäevasest sõjast Eesti omariikluseni" eest. Märjamaa Gümnaasium on üks vähestest Eesti koolidest, kes on kirjutanud vene õppekeelega kooli tarbeks projekte, koostööd Jõhvi Vene Gümnaasiumiga on tehtud alates 2008. aastast. Projektides on osalenud ligi 60 Jõhvi Vene Gümnaasiumi õpilast, kel puudub võimalus väljaspool koolitunde rääkida eesti keeles ning pole ka sidet eestlastest eakaaslastega, koostööprojektid on märkimisväärselt aidanud kaasa keeleoskusele kui ka Eesti kultuurikeskkonna tundmaõppimisele.
Kultuuriliselt mitmekesise Eesti teadvustamise stipendiumi sai Narva Laste Loomemaja projekti "Tantsi, Eesti" eest, milles osales üle 1000 lapse ja noore, mis äratas huvi meie riigi rahvaste ja rahvuste kultuuripärandi vastu ning elavdas kultuuridevahelisi seoseid. Narva Laste Loomemaja on kaasanud oma tegevustesse ka paljusid teisi koostööpartnereid ja koole. Loomemaja traditsioon samalaadsete ürituste korraldamisel jätkub ka tulevikus.
Kodanikuühenduste koostöötegevuste stipendiumi sai SED ARTE MTÜ. Galerii SED ARTE on läbi kunsti propageerinud Eesti, Venemaa ning teiste riikide ja rahvaste kujutavat kunsti, on korraldanud erinevatest rahvustest kunstnike personaal- ja ühisnäitusi. Erilist tähelepanu on pööratud kunsti tutvustamisele koolides. Galerii tegi möödunud aastal 16 erinevat üritust ja korraldas mitmeid kunstinäitusi ja kohtumisi Ukraina, Valgevene, Venemaa ning Eesti kunsti- ja loomeinimeste vahel.
Meediastipendiumi eestikeelse meediakajastuse eest sai maakonnaleht Harju Elu rohkete kajastuste eest Harjumaal elavatest rahvusvähemustest ja nende seltside tegevustest. Venekeelse meediakajastuse eest otsustati anda stipendium Ksenia Repsonile, kes on kajastanud lõimumisprotsessi, rahvusvähemuste elu ja kultuuri venekeelses Postimehes juba aastaid.
Komisjoni hinnangul oli mitmeid teisigi väga häid taotlusi, mida otsustati tunnustada tänukirjaga. Eesti keele õppe edendamise eest anti välja kolm tänukirja, kultuuriliselt mitmekesise Eesti teadvustamise kategoorias anti välja kuus tänukirja, kodanikeühenduste koostöötegevuste kategoorias kaks tänukirja ning meediavaldkonnas anti üks tänukiri.
Kandideerida said projektid ja tegevused, mis leidsid aset 2009. aastal ning mis olid taotluse esitamise ajaks lõppenud.
Arendusstipendiumile said kandideerida kõik Eesti Vabariigis registreeritud juriidilised isikud, meediastipendiumile lisaks juriidilistele isikutele ka eraisikud. Kokku laekus sel aastal 54 stipendiumitaotlust.
Lõimumisvaldkonna arendusstipendiume anti seekord välja 11. korda, meediastipendiume teist aastat.
Lisainfo: Jevgeni Žurjari-Ossipov, kultuuriministri nõunik, tel 628 2259, e-post Jevgeni.Zurjari-Ossipov@kul.ee
Reedel, 9. aprillil toimub Tallinnas konverents, kus tutvustatakse võimalusi toetuse saamiseks Euroopa Liidust meedia-, keeleõppe- ja rahvuste vahelise koostöö projektidele. Konverents „Euroopa Liit toetab – meedia, keeleõpe, koostöö“ algab kell 10.00 Reval Hotel Olümpia konverentsikeskuses.
Ligi 130 registreerunud osalejat saavad reedesel konverentsil infot nii Euroopa Liidu Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi (EIF) toel elluviidust kui ka teavet fondi uutest võimalustest lähiaastatel. Konverents on kasulik nii fondi kaudu toetust saanud ühendustele kui ka neile, kes alles avastavad ja otsivad võimalusi integratsioonivaldkonda panustamiseks.
Oma lõimumisprojekte tutvustavad kolm edukat projektimeeskonda, kes on saanud fondist toetust. Kuulda saab Pille Lille Muusikute toetusfondi ettevõtmisest „Südamest südamesse“ ja Narva Pähklimäe Gümnaasiumi ning Võru Kesklinna Gümnaasiumi ühisest projektist „Suurendame suhtlust“. Eesti Rahvusringhäälingu kakskeelse saate „Batareja“ tegemise kogemustest räägib üks saate juhtidest, Juku-Kalle Raid.
Ühise teabevälja üle arutleb kommunikatsioonikonsultant Raul Rebane ja riigiidentiteeti käsitleb Meta Advisory Group partner ning riigi- ja poliitikateaduste doktor Agu Uudelepp. Fondi tegevustest Eestis annavad ülevaate Kultuuriministeeriumi asekantsler Anne-Ly Reimaa ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed juhataja Tanel Mätlik. Sel aastal avanevate konkursside võimalusi tutvustab Kultuuriministeeriumi nõunik Pille Penk. Konverentsi avab kultuuriminister Laine Jänes.
Eestis on seni EIFist toetust saanud 160 integratsiooniprojekti kokku 50 miljoni krooni ulatuses. Fondi kaudu jätkatakse lõimumistegevuste rahastamist kuni 2013. aastani. 2010. aastal korraldab MISA 11 erinevat fondi poolt toetatud projektikonkurssi.
Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi finantseering abikõlblikele tegevustele on 75%, millele lisandub Kultuuriministeeriumi kaudu Eesti riigi 25-protsendiline kaasfinantseering.
9. aprilli konverentsi korraldavad Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed. Sündmus on osalejatele tasuta.
Lisainfo: Kristiina Esop, ESF ja EIF programmide juht, tel 659 9032, e-post kristiina.esop@meis.ee
16. aprillil esitleb Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed Estonia Teatri talveaias komplekti „Etnomosaiik“. Komplekt on välja antud nii eesti kui vene keeles tiraažiga 300 eksemplari.
Komplekti kuuluvad filmide sarja DVD-d, tekstiosad raamatuna ja lühifilme toetavad töölehed. Komplekt jagatakse põhikoolidele kasutamiseks abimaterjalina ühiskonnaõpetuse tundide läbiviimisel.
„Etnomosaiik“ on dokumentaalfilmide sari Eestis elavatest rahvustest. Filmid tutvustavad eri rahvuste kultuuriloomingut, ajalooliselt väljakujunenud traditsioone ja kombeid, mida nad on Eestis elades nii alal hoidnud kui ka edasi arendanud. Samuti annavad filmid põgusa ülevaate seal kajastatavate rahvaste esindajate igapäevastest töödest ja tegemistest.
Sari valmis aastatel 2004-2008 Eesti Televisiooni, Eestimaa Rahvuste Ühenduse ja Integratsiooni Sihtasutuse toel ning Haridus- ja Teadusministeeriumi finantseerimisel. Kogumiku esitlusele on võimalik registreeruda MISA kodulehe kaudu. 16. aprillil toimuv esitlus on osalejatele tasuta. Registreerumine kestab kuni 13. aprillini või kuni kohtade täitumiseni.
Lisainfo: Kaie Kullik, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9025, e-post kaie.kullik@meis.ee
19.-23. aprillini korraldab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed üleriigilise teises keeles õppimise ehk LAK-õppe nädala. Lühend LAK-õpe tähendab lõimitud aine- ja keeleõpet.
Sel nädalal süüvime LAK-õppe olemusse ja räägime Eesti kogemusest üleilmsel taustal. Tutvume LAK-õppe rakendamisega koolides ja lasteaedades. (Vt ka Euroopa LAK-õppe kogemusi koondavat kodulehte).
LAK-õppe nädala raames toimub mitmeid üritusi nii Tallinnas kui mujal Eestis. Üritustele on võimalik registreeruda MISA veebilehe www.meis.ee/LAK-oppe-nadal2010 kaudu, samas asub ka ürituste kava.
Teises keeles õppimisel on Eesti haridussüsteemis pikaajalised traditsioonid. 1960ndatel aastatel alustati tollases Tallinna 7. Keskkoolis ja Tallinna 21. Keskkoolis võõrkeelse aineõppega, hiljem liitus sellega veel mitmeid koole. Tallinna Humanitaargümnaasiumi tuli ingliskeelne õpe 1970ndail aastail ning on jätkunud senini.
Keelekümblust hakati Eestis tutvustama 1992. aastast. Keelekümblus on üks tõhusamaid kakskeelse õppe mooduseid. Selle eeliseks ja tugevuseks on süsteemsus, metoodiline ühtsus ja teaduslik läbitöötatus, mis võimaldab tulemusi võrrelda rahvusvahelises mastaabis. Keelekümblusprogrammiga on Eestis liitunud 30 kooli ja 31 lasteaeda.
Lisainfo: Natalja Mjalitsina, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9854, e-post Natalja.mjalitsina@meis.ee
Valik LAK-õppe nädala üritusi,
pikemat kava vaata siit: www.meis.ee/LAK-oppe-nadal2010
21.04. Nädala keskne üritus LAK-õppe päev – Eesti kogemused üleilmsel taustal
Registreerimise alusel on huvilised oodatud Reval Hotel Centrali (Tallinn, Narva mnt 7c), kus tutvustame Eesti keelekümblusprogrammi (Irene Käosaar ja keelekümbluskoordinaatorid) ning Peeter Mehisto juhtimisel toimub arutelu LAK õppe olemusest. Samas on avatud haridusasutusi ja LAK-õpet tutvustav näitus.
15.-16. 04 toimub Tallinnas keelekümblusprogrammi koolitajatele, metoodikutele,
nõustajatele, õpetajatele, keelekümblusprogrammi koordinaatoritele, õppealajuhatajatele koolitus: LAK-õppe kontekst ja olemus, kus muuhulgas Peeter Mehisto juhtimisel süveneme näiteks kakskeelsusega seotud mõistetesse ja ajuuuringute tulemustesse.
19.–20.04 on LAK-õppe koolitus vene õppekeelega gümnaasiumide juhtidele: Lõimitud aine- ja keeleõppest ning selle aktuaalsusest.
22.-23. 04 toimub keelekümblusprogrammi koolide juhtide kevadkool teemal „Uuenev keelekümblusprogramm – riiklik õppekava, teadusuuringud ja eneseanalüüs“ PeeterMehisto, Maie Solli ja Urve Rannaääre juhtimisel.
Lisainfot saab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed keelekümblusprogrammi kontaktisikutelt:
Natalja Mjalitsina 659 9854, natalja@meis.ee
Maire Kebbinau 659 9847, maire.kebbinau@meis.ee
Svetlana Belova 659 9848, svetlana.belova@meis.ee
Kai Võlli 659 9846, kai.volli@meis.ee
29.–30. aprillil toimub nõustajatele teemakeskne supervisioonikoolitus. Teemadeks on nõustaja enesekehtestamine, kuidas leida aega nõustamiseks, toimetulek ülijutuka/napisõnalise nõustatavaga ja nõustatava vastupanu.
Õpetajate nõustamiskontseptsiooni kujundamist alustati keelekümblusprogrammi raames 2006. aastal, gümnaasiumiastme õpetajate seire- ja nõustamiskontseptsioon pärineb 2007/08. õppeaastast. 2010. aasta esimese kvartali lõpuks on viidatud kontseptsioonidest lähtuvad nõustajakoolitused kas ühe või kahe koolitusetapi ulatuses läbinud 78 pedagoogi.
2008. aasta lõpust koordineerivad eestikeelse õppe nõustamist vene õppekeelega koolides piirkondlikud keskused Kohtla-Järvel, Narvas, Tartus ja Tallinnas. Esimesed nõustamiskogemused koolituse osana või piirkondlike nõustamiskeskuste töö raames on olemas kõigil nõustamiskoolituse läbinutel.
Nõustamise pideva laienemisega kaasneb ka pideva supervisiooni vajadus. See on tähtis nii nõustaja professionaalse arengu ja töövõime taastamise toetamiseks kui ka piirkondlike nõustamiskeskuste kogemuste läbitöötamiseks. Olulised on nõustaja individuaalne supervisioon, meeskonnatöö supervisioon ja nõustajate võrgustiku kui organisatsiooni supervisioon. Supervisiooni peamiseks eesmärgiks on inimese, antud juhul nõustaja tööressursi taastamine ja tema üldine professionaalne areng.
Lisainfo: Natalja Mjalitsina, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9854, e-post Natalja.mjalitsina@meis.ee
Aprillis kuulutab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed koostöös Kultuuriministeeriumiga välja projektikonkursi „Avali meeli“, mille raames toetatakse uusimmigrantide haridust. Taotlusi oodatakse konkursile mai lõpuni. Projektidele esitatavad tingimused avaldatakse sihtasutuse kodulehel.
Konkursi üldisem eesmärk on toetada uusimmigrant-õpilaste hariduse omandamist Eesti haridusasutustes.
Konkursil on neli alavaldkonda, kuhu taotlusi oodatakse:
1. Uusimmigrandid Eesti koolieelses lasteasutuses 2010:
oodatakse projekte, mis toetavad uusimmigrant-lapse eesti keele õpet koolieelsetes lasteasutustes. Projektide sihtgrupiks on Euroopa kolmandate riikide kodanike (sh kodakondsuseta isikute) lapsed ja EL riikidest saabunud uusimmigrant-lapsed.
2. Metoodiliste materjalide väljatöötamine uusimmigrant-õpilaste eesti keele õppe toetamiseks:
oodatakse projekte, mis toetavad eesti keelest erineva kodu- või emakeelega lapse õpet Eesti üldhariduskoolides. Projektide eesmärgiks on koostada ja välja anda kolm komplekti õppe- ja metoodilist materjali: põhikooli õpilase keeleoskuse kirjeldus, parimate praktikate käsiraamat keeleõppe korraldamiseks üldhariduskoolis ja õppetöös kasutatavate keeleõppemängude praktiline kogumik.
3. Uuringu läbiviimine uusimmigrant-õpilaste õpiedukusest ja haridusvõimalustest
oodatakse projekte kaardistamaks mitmeaastase uuringu abil Eesti üldhariduskoolides õppivate uusimmigrant-õpilaste ja kolmandate riikide kodanikest õpilaste akadeemiline ja sotsiaalne toimetulek, selleks loodud ja vajalikud tingimused ning analüüsida tulemusi ja teha ettepanekuid õppekorralduse tõhustamiseks.
4. Uusimmigrant-õpilaste pedagoogide täienduskoolitus
oodatakse projekte, mis pakuvad uusimmigrant-õpilasi õpetavatele õpetajatele täienduskoolitust (sh õppereisi), et toetada nende valmisolekut tööks mitmekultuurilises klassis.
Lisainfo: Ave Härsing, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9037, e-post: ave.harsing@meis.ee
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) soovitab mitmekeelsusega kokku puutuvatel spetsialistidel ja teistel huvilistel tutvuda Euroopa Komisjoni uuringuga “Mitmekeelsuse panus loovusesse” (The Contribution of Multilingualism to Creativity). Uuring keskendub mitme keele valdamise ning mõtlemise ja ajutegevuse parandamise seostele. Mitmekeelsusega tegeleb igapäevaselt ka MISA kaudu rakendatav Euroopa Sotsiaalfondi keeleõppe arendamise programm aastateks 2007-2010.
Viimase aasta jooksul on ilmunud maailmas suur hulk artikleid, kus väidetakse, et võime kasutada rohkem kui ühte keelt võib anda märkimisväärse eelise.
Praeguseks on Euroopa Komisjoni 2009. aasta uuringu „Mitmekeelsuse panus loovusesse” raames tehtud olemasolevate andmete esimene teadaolev makroanalüüs. Muu hulgas otsiti erinevatest uuringutest sarnaseid leide. Erilist tähelepanu pöörati uuema aja aju-uuringutele.
Aruande järgi pakub mitmekeelsus kuut peamist hüve, mis on seotud õppimisega üldiselt, keeruka mõtlemise ja loovusega, vaimse paindlikkusega, inimsuhete ja suhtlemisoskusega ning mis võivad lausa tingida vanusega kaasneva vaimsete võimete vähenemise pidurdumise hilisemas eas. „Tulemused, mida pakub dementsuse alguse edasilükkumine 2–4 aasta võrra, on tähelepanuväärsed nii üksikisiku, tema perekonna ja sõprade kui ka riigi tervishoiuteenuste ja -eelarve seisukohast,” ütleb teadur Peeter Mehisto (Ühendkuningriik).
On tõsi, et mitmekeelsusega kaasneb palju müüte ning et ajus toimuva kohta on aastate jooksul päris pööraseid asju väidetud. Veel ei ole jõutud heureka-hetkeni, mil saaks kõhklemata näidata otsest põhjuslikku seost keelte ja mitmekeelsete inimeste eeliste vahel. Uuringu tulemusena on aga selle väite kinnituseks kogunemas hulgaliselt tõendusmaterjali ning niisuguse seose olemasolu tundub üha tõenäolisem.
Pikemalt saab uuringut tutvustavat Euroopa Komisjoni pressiteadet ja selle tõlget lugeda SIIT.
Lisainfo: Peeter Mehisto, Londoni Ülikool, tel + 44 0 75 52 75 00 69, peeter@mehisto.eu; Edydt Johanson, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9842, e-post edydt.johanson@meis.ee;
