Vanaema kodumaale naasnud Aleksander Petrov rõhutab eesti keeles suhtlemise olulisust, sest ainult nii saab õpitut praktiseerida ning seeläbi avardada sõprade ringi ja leida uusi võimalusi arenguks, õppimiseks ja töötamiseks.
Mis tõi sind Eestisse?
Tulin Peterburist vanaema kodumaale 2022. aasta sügisel. Olen eesti kodanik, sest mu isapoolne vanaema sündis Mustvees esimese iseseisvuse ajal 1931. aastal. Nüüd on Eesti koduks ka minu perele.
Mis sulle Eestis meeldib?
Mulle meeldib Eestis peaaegu kõik – puhtus, turvalisus, vaikus, üsna kõrge elatustase, loodus, võimalused, mida elektrooniline asjaajamine pakub ja palju muud. Ma ei ole leidnud seni enda jaoks ühtegi teravalt negatiivset külge.
Miks otsustasid eesti keele ära õppida?
Keele õppimise peamiseks tõukejõuks oli see, et ma ei kavatse lähiajal Eestist kuhugi kolida. Saan seetõttu esile tõsta mitmeid argielu aspekte, kus keeleoskus on vajalik. Esiteks, minu poeg käib siin lasteaias ja läheb siin ka eesti kooli. Pean oluliseks, et suudaksin talle toeks olla. Teiseks, igal juhul ei taha ma oma suhtlusringis piirduda ainult venekeelse elanikkonnaga, hoolimata sellest, et see on siin täiesti võimalik. Kolmandaks, mis tahes keele, eriti selle riigi ametliku keele oskus, kus te elate, avab alati võimalused arenguks, õppimiseks ja töötamiseks. Samuti olen harjunud inimeste vastu austust näitama ja neid mitte ebamugavasse olukorda panema – Eestis elades on normaalne eesti keeles suhelda, vene või inglise keelele üle minemata.
Millised on raskused keele õppimisel? Kas on olnud aegu, mil tahtsid eesti keele õppimisest loobuda? Kuidas sa raskustest üle said?
Paar aastat tagasi, jaanuari keskel, pöördusin Integratsiooni Sihtasutusse ja juba veebruari keskel asusin õppima eesti keelt. Sattusin heasse sõbralikku rühma suurepärase õpetajaga. Seejärel jätkasin järgmisel kursusel ja nii kuni selle suveni. Muidugi oli, on ja tuleb raskusi - mõnikord ei saa grammatikast kohe aru, mõnikord pole piisavalt sõnavara... Aga ma arvan, et see on normaalne ja ei tekkinud tahtmist õppimist pooleli jätta.
Kuidas kohanemine Eestis sujus? Kas kohalikud võtsid sind omaks?
Kohanemine oli lihtne. Algul elasin Narvas, kus keelebarjääri pole ja üldiselt olid kõik valmis mind võimalusel aitama ning nõu andma. Mul oli alguses üsna raske aru saada, et pole vaja hunnikut dokumente täita ja vaja on vaid ID-kaarti. Töö, maksud, arstid ja nii edasi – internetis saad paari tunniga asjad selgeks ja alati leidub keegi, kes aitab. Niiviisi tekkinud sõpradega suhtleme siiani, kuigi kolisin Tallinna.
Mida võtsid ette, et rohkem eesti keeles suhelda?
Hakkasin pärast Tallinna kolimist rohkem eesti keeles suhtlema ja see muidugi tõstis mu keeleoskuse taset. Kuid ka siin on eesti keeles suhtlemine ilma kõrgtasemel keeleoskuseta päris keeruline, sest kui järele mõelda, siis kui püüad aru saada, mida sulle öeldi või lihtsalt palud sama lauset veidi aeglasemalt korrata, siis minnakse väga kiiresti üle vene või inglise keelele. See muidugi hõlbustab hakkamasaamist, kuid paraku kannatab nii suhtluse kvaliteet ja seeläbi ka eesti keele õppimine.
Mida soovitaksite teistele Eestisse tulevatele uussisserändajatele?
Igaühe olukord on erinev ja ühest nõuannet ilmselt polegi. Üldiselt ei peaks te kartma Eestisse kolimist, kui teil on soov ja võimalused. Ja loomulikult on keele õppimine igal võimalikul viisil siin väga oluline nii suhtlemiseks kui ka töö kindlustamiseks, igapäevaelus hakkamasaamiseks ja perele parima tuleviku tagamiseks.
INFOKS:
Kohanemisprogramm Settle in Estonia on mõeldud Eestisse saabunud uussisserändajatele ja nende pereliikmetele. Uussisserändaja on inimene, kes on saabunud Eestisse pikemaks ajaks ja elanud siin vähem kui 5 aastat. Näiteks võivad uussisserändajatena Eestisse saabuda sõjapõgenikud, kellele Eesti pakub rahvusvahelist või ajutist kaitset, aga ka tavarändega Eestisse tööle või õppima tulnud inimesed. Kohanemisprogramm Settle in Estonia on osalejatele tasuta. Pakume nii keeleõpet kui ka teisi Eestis igapäevaeluga hakkamasaamiseks vajalikke koolitusi. Loe lähemalt ja registreeri: https://integratsioon.ee/kohanemine. Kohanemisprogrammi kaasrahastatakse Euroopa Liidu ja riigieelarvelistest vahenditest.
SOTSIAALMEEDIA:
Sama infot saate lugeda ja jagada ka sotsiaalmeedias: link.
